• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for jaanuar 2010

Juhtkiri. Jaanuar 2010

10/01/2010 By Veebikiri

2010
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, ütleb tihedast kasutamisest kulunud sentents. Mis kehtib ka makromajanduses: miljardiline eelarveülejääk, üldine langustsükli pidurdumine, kõik see on vaieldamatult hea. Isegi väga hea. Kui ainult sotsiaalsete garantiide süsteem vastu peab. Viimane on aga arvatavalt lähenemas kriitilise piirile. 100 000 töötut, kes ühel hetkel kaotavad kvalifikatsiooni ja on muutumas loobujateks, ei ole ühiskondlikus plaanis ei naljakas ega ka odav. Poliitika, mille kohaselt uppuja päästmine on uppuja enda asi, läks 90-nendate kestel maksma väidetavalt enam kui paarkümmend tuhat töökätt. Ja nendest töökätest oli kibe puudus veel paar aastat tagasi, mil tõemeeli arutati tööjõu importimist.

Nagu igale ööle järgneb päev, tuleb ka pärast iga langust tõus. Ning kui 2007 aasta majanduskõrgpunkt langes kokku Laulva revolutsiooni aegsete beebibuumerite tööjõuturule saabumisega, siis “postmasu” järgsetel aastatel, näiteks anno domini 2011, saame rääkida demograafilisest tühikust. August rahvastikus, sest nn vanemapalgaseadus hakkab vilja kandma alles 2025 aasta paiku.

Sel korral siis:

Juhtkiri. Jaanuar 2010
Äri. Mr. Henry Ford
Kolumn. Ton Karlos ja Hall Argipäev
Majandus. Kas madalstardi aasta?
Toode. Loo ise oma minikampaania! Reklaami ennast läbi kolme erinäolise keskkonna!
Tööturg. Personali valik ja rentimine. 2 osa
Koolitus. Kiirkoolitus.eu koolituskalender. Jaanuar 2010
Toit. Maasikasalat mandlitega
Joogid. Moodsa Eesti joogid
Avati Meriton Old Town Garden
Veebikiri. Lugejaküsitlus
Kutse. Intervjuu Euroopa parima noore teenindaja, Karoli Jassov`iga
Ettevaatust, Volga! 15. osa
Muusika. Kimmo Pohjonen

Foto: Flickr.com; autor: Kersti Uibo

Rubriik:Et cetera Sildid:2010, juhtkiri

Äri. Mr. Henry Ford

10/01/2010 By Veebikiri

ford
Maailma ajalukku võimsa jälje jätnud Henry Ford on ka tänapäeval sedavõrd kuulus, et juhul kui näiteks Google otsimootorisse „Henry“ kirjutada, pakutakse esimesena ja üle 13 miljoni korra vasteks „Henry Ford“. Miks on see nii? Alustada tuleb kaugemalt, nimelt USA presidendi Hooveri määratud komitee, mis uuris autost olenevat Ameerika sotsiaalset muutumist, jõudis järgmisele järeldusele: „Tõenäoliselt ei ole mitte ükski nii ulatusliku tähtsusega leiutis nii kiiresti levinud ega nii kiiresti mõjutanud kõiki rahvusliku kultuuri ilminguid ning muutnud isegi traditsioonilist mõtteviisi ja keelt.
henry_ford
Henry Ford sündis iiri immigrandi peres, farmis Michigani osariigis Dearborni lähedal. Juba lapsena tundis Henry suurt huvi tehnika ja mehhaanika vastu ning veetis iga vaba hetke oma väikeses töökojas mitmesuguseid seadmeid konstrueerides või kelli parandades. Farmeri ameti vastu Henry huvi ei tundnud, seetõttu suundus ta 1879. aastal Detroiti tehase õpipoisiks.
1893. aastal konstrueeris Ford oma kodus köögilaual oma esimese ühesilindrilise bensiinimootori mudeli. Veidi täiustatud kujul käivitas see mootor 1896. aastal Fordi esimese auto. Innustatuna Thomas Alva Edisoni julgustavatest sõnadest, otsustas Ford koos mõne kaaslasega rajada oma ettevõtte, Detroit Automobile Company, mis aga paari aasta pärast pankrotti läks. Seejärel ehitas Ford võidusõiduauto, mille võidukas esinemine 1901. aastal pälvis investorite tähelepanu. Ford oli karm ärimees kellele meeldis pigem protsessida kui kokkuleppele jõuda. Isikuna põikpäine, edev, harimatu, kitis ja õel meeldis ta vaevalt kellelegi. Kuid ilma nende omadusteta ei oleks tänast maailmaettevõtet, sest siia lisandus veel kaks ettevõtja jaoks olulist iseloomujoont: visadus ja julgus.

Autobiograafid väidavad, et Ford armastas vaid nelja naist, oma varakult kaotatud ema, õde, abikaasa Clarat, kes truult tema kõrval seisis ja Lizzit, nagu rahvasuus kutsuti Fordi esimest autot, mudelit T. Viimane tõi esimesel aastal sisse üheksa miljonit dollarit ja teda müüdi kokku 15 miljonit eksemplari. Just Ford võttis laialdaselt kasutusele konveiertootmise, kuid ei leiutanud seda. Küll aga täiendas tunduvalt, kusjuures auto monteerimise aeg lühenes poolteiselt päevalt 93 minutile. Nii ongi Fordi nimega seotud kaks revolutsiooni – massiline motoriseerimine ja konveiertootmine.

Huvitav on ka Fordi teine tulemine, leidlik mänedžer Lee Iacocca viis selle tippu 1960. aastel Ford Mustangiga, taskukohase hinnaga sportautoga, millest sai ülikiiresti kultusobjekt. Juba esimese saja päevaga müüdi neid 100 000 tükki.

Fordi kolmandast tulemisest saab rääkida vist aastal 2010, sest kuigi autohiiglase 2007. aasta kahjumiks oli 2,72 miljardit dollarit ja 2008. a. kahjum küündis 14,6 miljardi dollarini on tänaseks tegemist USA ainsa pankrotist pääsenud suur autotootjaga. Lisaks on Ford ajakirja Consumer Reports järgi kodustest konkurentidest usaldusväärseim, kusjuures 45 mudelit 51st sai tarbijalehelt keskmise või üle keskmise hinnangu.

Foro: Flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:Consumer Reports, Ford, Mustang

Kolumn. Ton Karlos ja Hall Argipäev

10/01/2010 By Veebikiri

ton-karlos-hall argipäev
Rjahh, siinmail öeldakse – hall argipäev. Niimoodi maalähedaselt. Mujal kipub pilt sarnases olukorras ikka sinine olema, blue Monday, you know. Kultuurilised eripärad on üldse naljakas teema, teate küll: ühel maal haugub koer auhh-auhh, teisel bow-bow, kolmandal aga kniff-kniff : )

Mis aga halli argipäeva puutub, siis kõik on suhteline. Noh, proovime korraks. Hoiatan kõiki stressisõltlasi – selleks peab fantaasiat olema!

Esimene variant – kujutage et olete mõisnik kusagil varakeskaegsel Liivimaal. Elu oli lihtne aga suhteliselt lõbus, keskaeg pidavat olema üldse ainuke aeg inimkonna ajaloos, kus paari sajandi vältel inflatsiooni ei tuntud. Ühesõnaga, kui miski tobe haigus vaevama ei juhtunud või esimese öö õigusega endale liiga ei teinud, oli elu nagu lill. Tõsi, reisimist iseloomustas vaevalisus ja paljusi haigusi ravimatus. Lugege kasvõi, kuidas suvatses heita hinge keegi Louis XIII, prantslaste monarh ja musketäride isand.

Teine variant – tööline 20. sajandil. Siin on õigupoolest palju variante aga kõige lõbusam oleks olla tuim tööriist kusagil pisikeses, korporatiivses ja perifeerses riigikeses. Sellises, kus hinnakujundus on sarnane mõnele metropolile, palk püsib aga tänu pikaldasele ja juhmile töölistemassile aastakümneid ühel ja samal tasemel. Tasemel, mille kohta öeldakse: naguelu. Nagu teeks tööd, nagu saaks palka, nagu elaks elu.

Kolmas kujutluspilt – tehnikaguru kusagil 21. sajandi esimesel poolel. Asukoht ei ole oluline, sest reisimine ei ole mingi takistus. Aga eriti ei viitsigi, tuttavad tulevad ju tuppa kätte. Mõtlen erudeeritud indiviidi, kes muidu juhtub olema rahulik ja tasane. Seda vaid seni kuni arvutit näeb, siis kehastub hetkega ümber ja langetab käed nagu piksejumal. Ei olegi väga paha elustiil, juhul kui vool ära ei lähe. Aga kui läheb ?!

Nii, võtame nüüd kokku. Järeldusi on kaks – hea on seal, kus meid ei ole ja kõik sõltub vaatenurgast. Niipalju siis hallist argipäevast, või mida arvad Sina, Hea Lugeja?

Rubriik:Et cetera Sildid:Kolumn, Ton Karlos

Majandus. Kas madalstardi aasta?

09/01/2010 By Veebikiri

Mida toob algav majandusaasta? Väidetavalt on kõige suurem langusperiood möödas, algamas on taastumine. Aga kuidas saab see toimuma, kas järsult, nii nagu maailmamajandus langes viimase 17 kuu vältel? Või aeglaselt nagu tervenemine harilikult toimub? Prognoosida võib viimast.Näiteks on sellisel seisukohal Morgan Stanley Aasia haru juht Stephen Roach. Neljast põhjusest, mida 05.01.2010 Äripäev välja toob, tuleb lugeda mõjusamaks kriisi ulatuslikkust: 2009. a. märtsis oli tervelt 75% maailma majandusest languses.

6-kuu-prognoos

Vaadeldes ka lähimal 365-l päeval toimuma hakkavat kodukamaralt, ei ole väljavaade kiire kriisist väljumise aspektis paljulubav. Eesti Konjuktuuriinstituudi detsembrikuu tarbijabaromeetri andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator detsembris -20 ja võrreldes novembriga halvenes see 6 punkti võrra. Kindlustunde indikaator oli ajalooliselt madalaimal tasemel 2009. aasta märtsis (-37) ja ka detsembri indikaator on halvem 1992-2009 aastate keskmisest (-11).
Sellegipoolest saab rääkida üldise majandusolukorra paranemisest. Tugevad positiivsed ootused eelseisva kuue kuu suhtes tõstsid majanduskliima indeksi detsembris 5-le punktile, mis oli viimati nii kõrge 2008. a märtsis.

Heaks uudiseks tuleb lugeda ka detsembri viimastel päevadel avaldatud Eurostati andmeid, mille kohaselt ulatus tarbijahindade ühtlustatud indeksi alusel arvutatud Eesti aasta keskmine inflatsioon novembris 1 protsendini. Viimasega täitis Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Ühtlasi prognoosib Eesti Pank vaoshoitud hinnatõusu ja loeb riskiks Eesti inflatsioonile ja seega ka pidurdavaks teguriks üleminekul eurole, inflatsiooni kiirenemist välismaal.

Foto: Eesti Konjuktuuriinstituut

Rubriik:Majandus Sildid:majandus, prognoos

Tööturg. Personali valik ja rentimine. 2 osa

09/01/2010 By Veebikiri

Miks personali üldse valitakse? Vastus sellele küsimusel peitub elu dünaamilisuses, organisatsioon ja inimesed muutuvad, mitte miski ei ole ajatu, konstantne. Lühidalt öeldes, personali valimise põhimõte on leida õige inimene õigele ametikohale. Mis on teoorias lihtne, praktikas aga ressursse ja vastavat kvalifikatsiooni nõudev protsess.

Järgnevad põhimõtted on spetsiifilisemad, näiteks juhul kui valikut teostab konsultatsiooniettevõte, peab alustama tutvumist organisatsiooni ja tööga, kuhu inimest vajatakse. Seda sammu ei saa vältida, sest pahatihti ei ole personali vaheldumises süüdi mitte halvasti valitud töötajad vaid segadus organisatsioonis ja sellest johtuv määratlematus, mis omakorda loovad õhkkonna kus mitte keegi tööd teha ei soovi.

Alles seejärel, pärast organisatsiooniga tutvumist töö analüüsi sooritamist järgneb värbamine, ehk sobiva profiiliga töötajate kohale meelitamine. Otsingufirmad kasutavad selleks erinevaid meediakanaleid. Harilikult küll internetti, kuid väga spetsiifilise profiili puhul ei ole välistatud ka televisiooni kui kõige võimsama ja kallima meediumi kasutamine. Tõsi, tänasel päeval elavad teabevahendid läbi kiiret konvergentsiperioodi ja kõrgema haridustasemega värvatavad eelistavad selgelt elektroonilisi teabekandjaid paberkandjal lahendustele.

Samas sõltub see siisk ivärvatavete profiilist, näiteks toitlustus-majutusvaldkonnale spetsialiseerunud Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) kasutab multifunktisionaalset väljundit. Viimast on võimalik ka rentida, luues kuulutusi ja hallates andmebaasi.

Allasuvas tabelis paikneb kuulutuste vaadatavus EHRA kuulutustelehel kordades (periood 30 päeva) keskmiselt:

Värbamise juures tulebki panna tähele, et kuulutus oleks sõnastatud õigesti. Näiteks ei tohi töökuulutus olla rassiliselt või sooliselt diskrimineeriv. Samuti tekitab väga üldises vormis, eufeismidele tuginev sõnastus tõenäoliselt kõige suurema kandidaatide valiku, kuid kui eesmärgiks on leida ühele kindale karakteristikule vastav kandidaat, tuleks sellisest lähenemisest hoiduda.

Jätkub…

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Rubriik:Majandus Sildid:EHRA, personali valik, rentimine

Toit. Maasikasalat mandlitega

09/01/2010 By Veebikiri

maasikad (1)
VAJA LÄHEB:
8 kiivit
600 g maasikaid
2 apelsini
1 sidrun
100 g mett
1 sl suhkrut
2,5 sl Amaretto-likööri
100 g puhastatud mandleid
1 sl tuhksuhkrut
2 sl võid
VALMISTAMINE:

Puhasta kiivid ning lõika 3 mm paksusteks viiludeks. Pese maasikad ning lõika marjad pooleks. Apelsinid ja sidrun pese kuumas vees, kuivata ning eemalda koores.
Lase 250 ml veel keema tõusta, lisa vette suhkur. Keeda vees apelsini ja sidruni koores. Tsitruselised lõika poolteks ning suru mahl välja, sega mahl mee ja amarettoga. Sega hoolikalt, et mesi lahustuks täielikult!
Sega koored, kiivi ja maasikad. Lisa magus kaste(mahlast, meest ja amarettost) ning jäta 10 minutiks seisma. Rösti mandlid tuhksuhkru ja võiga pannil kuldpruuniks ning lisa salatile.
koolitused120x60

Allikas: Kirss.net ja Feeling24.ee

Foto: Flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:maasikas, salat, toiduvalmistamine, toit

Joogid. Moodsa Eesti joogid

09/01/2010 By Veebikiri

Mekk-jõhvika-vahuveini-kokteil

Moodsate Eesti jookide lugu:
Eesti köök on tulvil maitsvaid roogasid ja avastamisrõõmu. Inspireerituna sellest, oleme arendamas ka moodsaid Eesti kokteile. Meie joogitööstus pakub mitmeid huvitavaid ning kohalikele aastate jooksul omaks saanud likööre ja marjaveine. Just need „vanad head“ joogid annavad palju toredaid võimalusi katsetada ja töötada välja uusi, huvitavaid kooslusi ja tervitusjooke.

Jõhvika-vahuveini kokteili saamise lugu:
Meie võrratu lumine talv on täies hoos. Jõhvikad on ühed paremini naturaalselt säilitatavad marjad, mis meil kasvavad. Need imepärased, vitamiinirohked punapõsed on lausa vajalikud meid kimbutavate viiruste vastu ja energiavarude täiendamiseks. Miks mitte pakkuda head jõhvikat ka joogi sees ja selle mõtte küpsedes jõudsimegi MEKK jõhvika-vahuveini kokteilini.
Koostis:

  • Fest vahuvein 8 cl
  • Jõhvikapüree värsketest marjadest 4 cl
  • Suhkrusiirup 2 cl

Valmistusviis:

  • Jõhvikapüree:

Purusta saumiksri või blenderiga jõhvikad, kurna välja marajade kestad, et püreele jääks vedel konsistents (soovi korral võivad need ka sisse jääda-seda rohkem vitamiine).

  • Suhkrusiirup (0,5 liitrit):

Lisa 0,5 l keevasse vette 0,5 kg suhkrut. Sega vedelikku kuni suhkur on lahustunud, jahuta.
Jook:
Vala vahuveini pokaali jõhvikapüree, suhkrusiirup ning seejärel vahuvein. Kõik koostisosad peavad olema eelnevalt jahutatud.

  • Garneering:

1 kena punane jõhvikas joogi sisse.
Jõhvika-vahuveinikokteili retsepti on töötanud välja MEKK`i baarmanid Veiko Puusepp ja Kristjan Arro.
Restoran MEKK,
info ja tellimine: www.mekk.ee

Rubriik:Et cetera Sildid:MEKK, vahuveinikokteil

Avati Meriton Old Town Garden

09/01/2010 By Veebikiri

meriton-old-town-garden
23.12.2009 avas uksed Meriton Hotels hotelligrupi uusim liige, Meriton Old Town Garden Hotel. Hotell paikneb kahe tuntuma ja vanima vanalinna tänava – Laia ja Pika tänava vahel. Hoone renoveerimisel on arvestatud muinsuskaitse eritingimusi. Hotellis on 50 erineva suuruse ja kujundusega tuba. Ühe toa hind uues majutusasutuses sõltub valitud paketist ja jääb vahemikku 900 – 1800 krooni. Hotelli peasissekäigu juures juures asub sajakohaline Hispaania köögiga restoran. Samas lähedal paikneb ka kohvik Mademoiselle ja delikatesside kauplus.

Asjatundjad hindavad uue hotelli käivitamist hulljulgeks sammuks, sest Tallinna hotelliturg, kus tänasega leidub 7000 tuba, kukkus eelmisel aastal veerandi võrra. Tegemist ei ole ainsa tõsise seisukohaga. Nii näiteks 27.12.09 Äripäevas, viitega majandusajakirjas Saldo ilmunud artiklile, on aastal 2007 edukalt käivitunud Nordic Hotels`i juhatuse esimees Feliks Mägus seisukohal, et käesoleval aastal tuleb pankadel nii mõnedki hotellid üle võtta. Oma arvamust põhjendas Mägus asjaoluga, et majutussektor kannatab kiire majanduskasvu ajal tehtud suurte investeeringute ja praegusest majanduslangusest tuleneva nõrga nõudluse tõttu. Seetõttu on ööbimiste arv on langenud 2003 – 2004. aasta tasemele ja netohinnad on kukkunud samuti aastasse 2003.

Mida toob aasta 2010.  näitab aeg, sest aastavahetuseks oli Meriton Old Town Garden väljamüüdud. Juhtkonna sõnul loodetakse hotelli täitmisel Venemaa ja Soome turistidele, samuti on Meriton Old Town Garden`i juba leidnud kodumaised külastajad.

Foto: meritonhotels.com

Rubriik:Majandus Sildid:Meriton Old Town Garden Hotel, Meritonhotels.com

Kutse. Intervjuu Euroopa parima noore teenindaja, Karoli Jassov`iga

09/01/2010 By Veebikiri

karoli-jassov

Miks Sa võistlesid?

Tahtsin ennast proovile panna ja teada saada, kui paljuks ma võimeline olen. Kui võistlustele kutsuti, siis olin väga meelitatud, et just mulle selline võimalus pakuti.

Kas võistluste ettevalmistusperiood oli keeruline?

Küllaltki, sest ettevalmistus toimus nii minu kui ka õpetaja vabast ajast ning kooli ja autokooli kõrvalt jäi seetõttu vähe aega iseenda jaoks.

Kus võistlus täpsemalt toimus?

Dubrovnikus, Horvaatias. Ning seal kohalikus hotellis „President“, mis kuulub Valamar Hotels’i hotelliketti.

Kas võistlustingimused olid karmid?

Mõnes mõttes olid küll, sest ajaliselt olid piiratud kõik võistlused ja paika oli pandud riietus: kas koolivorm või must seelik/püksid ja valge pluus. Ja lisaks sellele jälgiti, et keegi ei osaleks teist aastat uuesti, sest reeglid ei luba kaks korda samal inimesel võistlusel osaleda.

Kes olid sinuga ühes team’is?

Restoraniteeninduses oli minu partneriks Katharina Austriast ja kokad, kellega tegime koostööd oli pärit Austriast, Itaaliast ja Hollandist.

Kas koostöö köögiga sujus?

Minu meelest väga hästi sujus, toidud nägid suurepärased välja ja olid hästi paigutatud (kandes ei lagunenud laiali).

Mida loed suurimaks kordaminekuks?

Seda, et võistlusel 22-st võistkonnast 3. koha saime koos Katharinaga. Aga peale selle sain head inglise keele praktikat ja uusi tutvusi.

Kas kuulud Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liitu?

Ei kuulu.

Sinu hobid?

Varemalt tegelesin tantsimisega, aga hetkel on esiplaanil rohkem kool ja autokool.

Mida toob tulevik?

Sooviksin kindlasti edasi õppima minna ülikooli, arvatavasti Tallinnasse.

Foto: erakogu

Rubriik:Et cetera Sildid:AEHT, Karoli Jassov, Tartu KHK

Ettevaatust, Volga! 15. osa

09/01/2010 By Veebikiri

volga-15

Kuna mu naabrimees on elupõline “toruteadlane”, siis pole mul tinamennikust kunagi puudu olnud ja idee oli igati teostatav. Siiski andis selleks täiendava tõuke üks juhuslik kohtumine naturaalse värvi õppepäeval, kus rootsi-värvi podiseva paja ääres üks huviline rääkis mulle vanaisast järele jäänud tinamenniku pigmendist. Enamasti sellised juhukohtumiste lubadused ununevad, kuid mitu kuud hiljem sain temalt lubatud pigmendi. Seegi lugu näitab, milliseid meeldivaid kohtumisi toredate inimestega pakub vanatehnikahuvi.

Nii olengi oma auto vanad ja ka uued poritiivad ja poripõlled alt erksalt oranzhiks võõbanud. Teadmiseks noorematele, et tinamenniku pigment segatakse linaõlivärnitsaga värviks. Värvisin siiski mitte esimese kihina, vaid lihtsalt dekoratiivse kattena kaasaegse kruntvärvi peale (topelt ju ei kärise). Ilmselt ei jää seda värvi kuskilt isegi paistma (ehk ainult logarite alt), sest peale on tulemas veel kivikaitse. Viimaseks kihiks peaks tulema jälle nostalgiliselt kahurimäärede kiht (vanad varud tulevad veel kuskile ära kasutada), kuid sinna on veel nii palju aega.
Nagu näha, ei proovi ma ehitada uut tehaseautot, vaid sellist hea peremehe ustavat teenrit, mida võiks julgesti ka paraadtrepi ette parkida.

Foto: Flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Gaz 21, Vahur Kõrbe, Volga

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023