Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for juuni 2009

Majandus. Sügis 2009?

By

Majanduslangus on veebikirjas olnud läbivaks teemaks nii mitmelgi korral. Kahjuks, ei ole lähenev suvi toonud sellesosas midagi rõõmustavat, küll toob aga loodetavasti selgust. Sampo Panga ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Aivar Rehe sõnul ei ole kriis veel oma põhja saavutanud. Samuti avaldab kogenud pangajuht arvamust, et raske olukord saavutab languspunkti käesoleva aasta sügiseks.

Võimalik, et see on nii, sest kui jälgida suurriikide arengusuundi, siis väidetavalt USA majanduse taastumise alguseni läheb veel kuid, sellisele järeldusel jõudsid New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini ja Harvardi professor Kenneth Rogoff CNBC-le antund intervjuusNouriel Roubini sõnul oli eelmise sügise finantskriis midagi palju enamat kui usalduskriis. Samuti leiab Roubin, et tänasega pannakse erasektori kaotused valitsuse õlgadele, mis omakorda suurendab avaliku sektori võlakoormat. Viimane pärsib omakorda kasvuvõimalusi.

Rogoffi arvamuse kohaselt kaasnevad majanduslangusega suuremad riskid dollarile ja intressimääradele ning ta prognoosib, et kinnisvaraturu taastumine võtab aega viis aastat.
Pöördudes tagasi kodumaale, tuleb tõdeda: väiksel ja avatud majandusega riigil ei ole palju võimalusi, et üleilmseid majandusprotsesse oma soovikohaselt ohjata. Sotsioloog Andrus Saar, oli viimati raadio KUKU Ärataja saates kohalikku tööturgu kommenteerides, seda meelt, et erinevad kibestumised võivad pöörduda suunda, kus töörahu läbirääkimised võivad muutuda sügavalt poliitiliseks ja äraarvamatuteks. Oma väidet põhjendas tuntud sotsioloog asjaoluga, et ametiühingutesse kuuluvad Eestis eelkõige keskmiste- ja suurettevõtete töötajad, enamik Eesti ettevõtetest on aga väike- või mikroettevõtted.

Siinkohal on veebikiri arvamusel, et eelmärgitud arvamust ei tohi mingil juhul tähelepanuta jätta. Sest olukorras kus drastiliselt väheneb riigieelarve ja kasvab tööpuudus, satuvad löögi alla just väikefirmad. Viimaseid on Eestis enamik, näiteks enne majandusbuumi harja, aastal 2005, tegutses  44 112  ettevõtet, millest 99.5%  klassifitseerus on töötajate arvu järgi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetena.

Probleemistiku kese, antud olukorras, seisneb aga selles, et  riiki sissetulev EU rahastus on tänasega suurettevõtete keskne. Mis on arusaadav, sest suured organisatsioonid suudavad täita ettenähtud rangeid kriteeriume. Vaadates aga tulevikku, oleks kasulikum kõigile, kui reeglistik lõdveneks niipalju, et neid suudaksid edukalt täita ka väike- või mikroettevõtted.

Feeling24

By

Feeling24 on teejuht vaba aja veetmise värvikirevas maailmas, kogenenud, professionaalne ja seikluslik. Vajalik abimees kõigile, kes hindavad oma vaba aega- kvaliteetaega!
Feeling24.ee on abiks ürituste korraldamisel, kui on tulemas firmaüritus, sünnipäev, juubel, pulmapidu, lapse sünnipäev või mõni muu tähtis sündmus, siis www.feeling24.ee on just see koht, kust leiab nõuandeid. Feeling24.ee lehelt leiab huvitavaid ja kasulikke nõuandvaid artikleid, andmebaasi ürituste korraldamisega seotud ettevõtetega, nõuandeid etiketi küsimustes, riietuses, huvitavaid retsepte, kokteile ja kõike muud vajalikku, mis on seotud üritustega, nende planeerimise ning korraldusega.

Feeling24.ee on alles noor, esimest korda sai see avalikuks 02. aprillil 2009, aga inimesed, kes selle taga on, on omal alal suurte kogemustega. Samad inimesed on nii www.firmapidu.ee, kui ka www.koolitused.ee loojad. Feeling24.ee on täna eesti keeles, veel sel aastal saab see olema ka vene ja inglise keeles.Feeling24.ee ei ole kaugeltki mitte valmis ja tõenäoliselt see ka ei saa kunagi valmis, sest erinevaid nõuandeid ürituste korraldamiseks on lõputult palju. Kindlasti püüame selle poole, et www.feeling24.ee oleks oluliseks abimeheks kõigile kellel tulemas suurem või väiksem üritus, ka neile, kes tegelikult abi ei vaja, aga tahavad külalisi näiteks üllatada põneva hõrgutisega või moodsa kokteiliga.

Mõningaid näiteid, milliseid artikleid võib leida www.feeling24.ee lehelt:

Kaidi Kollom
OÜ Scannsmart tegevjuht
tel 6807755
kaidi@feeling24.ee
www.feeling24.ee

Vodka serveerimine

By

Foto: Flickr.com

Vodkat serveeritakse harilikult pitsist mahuga 4-8 CL. Pitsi kuju suhtes ei ole väga selgeid reegleid, traditsiooniliselt on see kooniline. Samuti iseloomustab klassikalits viinapitsi jala olemasolu. Vodkat serveeritakse temperatuuril 3-6 °C. Sageli tehakse seda ka madalamal temperatuuril aga asjatundjate sõnul ei ole see inimkehale hea. Nimelt lõhub väga jahe vodka hambaid ja söögitoru. Kindlasti kuulub vodka serveerimise juurde traditsioon, et peab olema härmas, selleks võetakse pits enne serveerimist sügavkülmikust. Muide, kes ei tea, pitse hoitakse sügavkülmikus suue allapoole.

Retsepte:

Black Russian
4 cl Kahluat, 2 cl vodkat, pikendamine mõnel juhul cola`ga
Serveerimisklaas – on the rocks.

Screwdriver
4 cl Vodkat, pikendatakse apelsinimahlaga.
Valmistusviis – ehitamine.
Serveerimisklaas- highball.
Kaunistus – apelsiniviil.

Bloody Mary
4 cl Vodkat, pikendatakse tomatimahlaga.
Lisatakse:
a) Worchesteri kaste;
b) Tobasco kaste;
c) sidrunimahl.
Valmistusviis – ehitamine
Serveerimisklaas- highball.
Kaunistus – sidruniviil/sellerivars.
Virgin Mary
Sama nagu Bloody Mary aga alkohol jäetakse välja. Tegemist on alkoholivaba seguga : )

Jätkub 11.06.09 veebikirjas.

Kuidas katta lauda? 7. osa, teenindusviisid

By

Taldrikteenindus ehk American service, see on lihtsaim ja ilmselt levinuim teenindusviis maailmas. Teenindusviisi eeliseks loetakse lihtsust ja ka seda, et teenindajad saavad teenindada suhteliselt palju kliente, millest johtub omakorda suhteliselt madal tööjõukulu. . Nouvelle cuisine`i, see on taldrikteeninduse üks alaliike, täpsemalt stiilseimaid vorme. Nimelt on taldrikud serveerimise ajal kaetud portselanist või metallist kuplitega. Pärast serveerimist kliendile, eemaldatakse kuplid üheaegselt.

Foto: Flickr.com

French service, ka Silver service. Toidud serveeritakse vaagnatelt. Teenindaja pakub külastajale toitu vasakult poolt ning tarvidusel tõstab seda ise (kasutades näpitsvõtet). Taolist teenindusviisi kasutatakse peamiselt pidulikel vastuvõttudel. Loetakse üheks visuaalselt kaunimaks teenindusviisiks üldse.

Gueridon service, mõnel juhul ka  on suure tööjõukulu tõttu ilmselt kõige kallim teenindusviis. Kliendid kes sellist teenindusviisi hindavad, on reeglina väga nõudlikud ja ei andesta eksimusi. Seetõttu kasutatakse gueridon service`t väga luksuslikes restoranides, mis omakorda eeldab teenindajatelt kõrget professionaalsust.

Foto: Flickr.com

Russian service, mõnel juhul ka family service, eripäraks tuleb lugeda asjaolu, et toidud asetatakse lauale vaagnatel, tirinates jne. Mõnel juhul serveeritakse kõik toidud ka üheaegselt. Väheformaalne teenindusviis neile, kes soovivad söömaaega nautida võimalikult vabas õhkkonnas.

Toitude serveerimine ühel suurel laual. Nii serveeritakse toidud nn. Rootsi laua (inglise keeles: buffet) ja mõnikord ka püstijalapidude puhul. See on huvitav ja eripärane temaatika, millel peatume pikemalt lauakatmise teema juures.

Ettekandja-kelneri koolitus:
http://ehra.ee/restoraniteenindaja-teeninduskoolitus/

 

Ton Karlos ja Dr.kevin pruuniks

By

Vat, paistab et majandus hakkab kosuma. Vähemalt bensiinihinnatõus viitab selgelt sinnapoole. Mäletate, majandusliku õitsengu tipul, siis kui kipsist volditud (voolitud?) pappmajad müüsid nagu jõgi, oli ka kütusehinnaks ka miski 18 krooni liiter. Või kuidagi sinnapoole.

Olukord on tõesti eriline, sest hinnad, tuleb välja ja imelik küll, on iseseisvusaja vältel esimest korda ka langenud. Aga, noh naabritega võrreldes, kuidas see stamplause oligi? Ah jaa, arenguruumi on veel küll. Igas mõttes. Näiteks, elab siit mitte eriti kaugel miski kuri geenius, keda kadestajad ja konkurendid on paar korda üritanud rajalt maha võtta. Igaveseks. Ja mitte lihtlabase lõhkekeha abil, vaid uskuge või mitte – atendaadi käigus kasutati kuulipildujat. Kuulipildujat, mõistate. Et taat ellu jäi, siis järgmisena õnnistavad pahasoovijad teda arvatavasti soomusrongiga.

Foto: Dirtybutton.com

Kindlasti ei jäeta asja lihtsalt niisama. Inimloomus on kord juba selline, et kättemaks on kohe eriti magus. Näituseks linnalegendid teavad pajatada, et ühed teised naabrid, olla tüdinud üdini Nigeeria rämpskirjadest. Ja siis kirjasaatja vennikese kohale meelitanud. Businessi asjus. Siinkohal minu fantaasia katkeb aga hea lugeja võib sellegipoolest ette kujutada, kuidas miski tüüp seisab kõigi spämmisaajate rõõmuks. Mitte lihtsalt, vaid rahvusvahelise lennuvälja rahvarikkas ootesaalis, käes paljulubav kiri: xxxxx  xxxx..

Muide, uus trend, kurjamid on Google Translator`i ülesse leidnud, hiljaaegu sain kirja, mida jagan lahkesti ka teiega:

Dear Friend,

Kuidas teile täna ja teie perekond? Loodan, et hea, ma olen Dr.kevin pruuniks. Alates Haledon, North West London, siin Inglismaal. Ma töötan Natwest Bank Corporation Londonis. Writing te minu kontor, mis on suureks kasuks nii meile. Minu osakonna, mis on abikontrolörid juhataja (Greater London Regional Office, olen avastanud, kui mahajäetud summa $ 12.5 miljonit USA dollarit

Ton


Innovatsioon. Eesti Läänemeremaade innovatiivsemate sekka!

By

Innovatsioon on tõusnud riiklikult tähtsaks küsimuseks – just seda näitas 21. mail Riigikogu, kus  arutluse all oli “Innovatsioon majandusarengu vedurina”. Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis Eesti ettevõtete väljakutsetest, millest lühiajalised on likviidsuse säilitamine, kulude optimeerimine ning ligipääs kapitalile ja pikaajalised – keskendumine keerukamatele toodetele ja teenustele nõudlikemate turgude jaoks, teadmiste ja oskuste baasi loomine muudatusteks, rahvusvahelistumine ja eksportimine ning kokkuvõttes kõrgem tootlikkus.

Foto: Valitsus.ee

Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.”Tulevikus peame tõstma Eesti atraktiivsust kõrget lisandväärtust tootvate teadmusel põhinevate välisinvesteeringute jaoks. Lisaks toimivale toetavale keskkonnale vajame samuti konkreetseid müügiargumente, kuna oleme globaalses konkurentsis parimate töökohtade nimel,” rääkis  Parts.

Tema sõnul on Eesti maailma kontekstis vaid üks piirkond suurlinnas. Edukas olemiseks peame tugevdama koostööd Läänemere regioonis eesmärgiga muuta antud regioon rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks tõmbekeskuseks, mis paistaks globaalselt silma kui innovaatiline, kõrge teadus‐ja arendusregioon, mida iseloomustab riikidevaheline spetsiifilist kompetentsi koondav ühine ülikool ning atraktiivne ärikeskkond, mis soodustab efektiivset piirülest koostööd ning edukat teadmistesiiret.
Läänemereregioonile ühise  identiteedi loomiseks ja nende riikide ühiseks turustamiseks tuleb üha enam tegeleda sellega, kuidas omavahel ressursse efektiivsemalt jagada, fokuseerida ühistele prioriteetsetele valdkondadele ning investeeringuid ka vastavalt sellele sihipärasemalt suunata. ”Seega, ühelt poolt on meil antud regiooni riikidelt palju õppida, teiselt poolt on aga läbi koostöö antud riikide vahel.

Läänemereregiooni strateegia raames suurepärased võimalused luua globaalselt konkurentsivõimeline makroregioon ning selle baasil tulevikus nii investeeringuid kui ka kvaliteetset kompetentsi ligi meelitada ning jõulisemalt toodete ja tehnoloogiate arendamises maailmastaabis kaasa rääkida,”  kutsus Parts üles veelgi tihedamale koostööle.
Riigi eesmärgiks lähiaastatel saab majandus ja –kommunikatsiooniministri kinnitusel olema praeguse innovatsiooni toetamise süsteemi tulemuslikkuse tõstmine ning veel eksisteerivate hallide alade kõrvaldamine. ”Eesti peab figureerima koos meie lähinaabritega Soome ja Rootsiga maailma innovatiivseimate riikide seas, ” rõhutas Parts.
Oma panuse riigi innovaatilisuse kasvule saab anda igaüks. Kõik ideed on teretulnud aadressile www.in.ee. Samas saab leida ka endale elluviimiseks sobivaid ideid.


Toit. Koriandri salat

By

Koriander on tuntud kui tervislik ja maitsev vürts. Eestlaste jaoks võõras kuid maailmas tuntud maitse- ja ravimtaim sobib nii liha, kala, köögivilja- ja riisitoitusele. Värske koriandri salati retsept on kiirelt valmiv, maitsev ja tervislik. Salatit võib pakkuda erinevate liha toitude juurde või ka lihtsalt soojal suvepäeval söömiseks.

Värske koriandri salat:

  • 3 keedetud muna
  • 1 värske kurk
  • 1 salati sibul
  • kimp koriandrit ja tilli
  • majoneesi,  soola maitsejärgi

Haki muna, kurk , sibul parajateks tükkideks. Samuti hakki peenemaks koriandri lehti ja tilli. Lisa majonees. Kui vaja maitsesta soolaga.


Ettevaatust, Volga! 8. osa

By

Päeval, mil olin juba tankinud auto üsna pikaks sõiduks rehvide järele, tekkis müüjal tungiv vajadus pealinna külastada ja ta suutis ka rehvid kaasa võtta. Nii toimuski lumisel hommikul MTJ lähedasel ristmikul rahvusvaheliselt tunnustatud ekvivalendi vahetamine Volga uute (nagadega) protitud diagonaalrehvide vastu. Aga üllatuse osaliseks sain alles töökojas, kui otsustasin rehvi küljelt protekteerimise numbrid maha pesta. Inimestel on üllatav lõhnamälu, mis toob mälupilte silmade ette.

Foto: Volga.nl

Piisas mul ainult värvi nükima hakata, kui spetsiifiline liimi lõhn (Nr.88?) ninna kargas ja silme ette kerkis Tallinnas punamässaja A. Tisleri nimelise tänava lõpus vangla kõrval asunud hurtsik, kus heal juhul võeti vastu sõiduautode rehve protekteerimiseks Kohtla-Järve Autokummide Protekteerimise Tehases. Selles hurtsikus maaliti igale rehvile pintsliga suurelt peale ja sisse vastuvõtukviitungi number. Sobilik värv selleks oli valmistatud alumiiniumpulbri ja liimi nr.88 segust ja püsis aastaid rehvi peal. Ime, et need töötajad seal toksikomaanideks ei muutunud? Meenus, et enamasti oli putka uksel kiri, mis teatas häiretest kas kummide äraviimisel või hoopis nende tagasi toomisel. Kummide remonti andmiseks tuli vahel isegi hommikul vara enne avamist ukse taga sabas seista. Kummide kättesaamist tuli samuti mitu korda üritada ja oh õnne, kui siis nende numbrite järgi õiged kummid kaarhallist üles otsiti.

Selgituseks protikummide kohta tahan öelda, et just diagonaalkummide prottimise kvaliteet oli täiesti normaalne ja seda võis teha korduvalt. Mina pidin ainult korra praagi tagastama. Sõita kannatasid need tahmarõngad mustri kulumiseni (ca 25-30 000). Sama ei saa aga öelda vene radiaalrehvide kohta, mida mul kordagi ei õnnestunud prottida – enne läksid trossid puruks.
Miks me siis seda vaeva nende protekteerimisega nägime? Põhjuseid oli kaks – kummid ei olnud vabamüügil ja kummid olid kallid. Kumb nendest põjustest oli parajasti tähtsam enam ei mäleta. Seda mäletan aga küll, et noore insenerina maksis üks 6,15-13 diagonaalrehv poole kuu palga (56.- rbl). Kuna kumme müüdi ülimalt kahe kaupa (vähemalt ühele teljele korralikud pastlad) , siis tähendas see inseneri kuupalka. Kummide ost märgiti tihti tehnilisse passi, sest lubatud oli ainult üks paar aastaks. Prottimine aga oli ainult 6-7 rbl.
Nii loodan minagi oma Volgaga need 25-30 000 km maha keerutada.