Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for jaanuar 2008

Kolumn. International Man of Mystery

By

Nii kiiret ja kummalist aastavahetust ei mäletagi nagu. Kiiret selles mõttes, et kohati tuli lumi maha ja sellega ei ole ma harjunud. Kummalist aga sesvõtmes, et jõuluaeg on traditsiooniliselt päkapikkude aeg. Noh käivad öösiti mingid tegelased ja on sellised toredad.

Foto: jimbeam.com

Paitavad magajatel pead ja pistavad sussi sisse kingitusi. Mida sa veel oskad tahta? Tegelikult ei oskagi – kuid neis asjus peab ikkagi tähelepanelik olema. Esiteks – nagu me turufundamentalistide teostest teame : tasuta lõunaid ei ole olemas. Teiseks, alati võib mõni erand kui mitte viga ette tulla. Et, mine sa tea, äkki keegi halvasti motiveeritud päkapikk pissib hoopis sussi sisse? Või toimub saneerimine ja saadavad eelnimetet väiksed vahvad tegelased arve? Päkapikuteenuse eest. Traditsioonid traditsioonideks, kõik see on ikkagi kangesti lahtine. Kuigi,  ühes tõi eelmise aasta lõpp õnneks ka selgust.

Video: youtube.com

Organisatsioonides, see on nüüd katse-eksitus meetodil kinnitust leidnud, ei käi mitte lihtsalt päkapikud, vaid kohvriga päkapikud. Miks just kohvriga, jääb selgusetuks – loogiliselt võttes on päkapikud  pisikesed. Ja eripäkapikkude jälgimistehnika peaks olema samuti selline tilluke-tilluke. Aga ju siis sai seekord salasilm kummutiks kujundatud.

Muide, aastaalgus toob samuti üllatusi. Esiteks paistab kohtusüsteem olema sarnane koolisüsteemiga, – peale põhifunktsioonide on veel muid sotsiaalseid funktsioone. OK, kooliga on lihtne – kui õppida ei viitsi, las siis see tegelane istub parem soojas toas kui et õues lampe lõhub. Vähemalt saab mõistlikku tegevust.

Vahe näibki seisnevat vaid asjaolus, et sellest teisest süsteemist sooja ruumi ei satu naljalt kedagi. Küll tagab aga kohtusüsteem tüki tegemist kõigile, kes õigusemõistmisega seotud. Alates sulerüütlitest ja lõpetades paragrahvikrahvidega.  Poliitikutest rääkimata. Kuidas siis muidu seletada, et va punni-vinniline Ralli-Joosep liiklusest mitte kuhugi ei kao? Kui vanemaks saab, võib teda sedasi ju rahumeeli ja igati õigustatult Surma Kutsariks kutsuda?

Foto:aceshowbiz.com, video:youtube.com

Selline matemaatiline mõttekäik seletab ehk ühtlasi ka  asjaolu, et Pronksiöö kvartett (kapell on vist palju öeldud), vaatamata kõigile korraldatud sigadustele, isegi tingimisi karistust ei saanud?

Muide, Heete on ametis tagasi. Noh, küll Herman ka tuleb. Mis mõtet on täies elujõus inimest kinnimajas hoida? Mõelge kui palju ta võib ühiskonnale veel anda? Kui palju tuliseid vaidlusi võib pidada teemal õigus-õiglus? Ja kui Immanuel`i tsiteerimine juhtme kokku ajab, saab ju igamees  linnapeal alati natuke lagastada? Kohtunikule aga seletada, et olen selline vahva, ainult ühte keelt kõnelev, kakskeelsust nõudev internatsionalist ja  tahtsin tšutt-tšutt nalja teha?

Ton

Majandus. Tööealiste arv on vähenemas

By

Hoiatusi majanduse jahenemisest on kohalikus meedias viimase veerand- või poolaasta jooksul avaldatud mitmeid, harilikult seonduvad need ehitusbuumi möödumisega. Samuti annavad tooni kirjutised milles tuntakse muret tarbijate üldise kindlustunde vähenemise pärast. Kas see kõik päris nii on, nagu üks ehk teine ajakirjanik või finantsinstitutsioon arvab olevat, on omaette teema.

Küll hakatakse avalikkuses järjest enam, seda rääkides makromajanduslikust aspektist, muret tundma rahvastiku vananemise ja vähenemise pärast. Taolise tähelepanu tuumaks on asjaolu, et kuni aastani 2050 näitavad kõik prognoosid rahvaarvu järjepidevat vähenemist. Ja murdepunkt, mil rahvastikuarv vähenema hakkab ongi käes – elame aastal 2008. Täpsemalt, kui siiani valitses põud tööjõuturul seoses EU tööjõuturu avanemise ja kutsehariduse vähese väärtustumisega ühiskonnas tervikuna, siis siitmaalt on võimalik rääkida kroonilisest lihttööliste puudusest. Tõsi, ka Iirimaal tekkis eelmisel kümnendil, mil majandus kasvas 11% aastas, terav vajadus lihttööliste järgi. Selles mõttes on tegemist analoogiaga. Erinevus seisneb vaid asjaolus, et kui siinmail lahendada vajadus töökäte järgi võõrtööliste impordi abil, ei tooks see ühiskonnale tervikuna olukorra lahenemist. Pigem vastupidi, taoline ettevõtmine sarnaneks kuradi väljaajamisega peltsebuli abil ja probleemid pigem algaksid.

Vaadeldes lähiajalugu, võib päris kindlasti väita, et erineva kultuuritausta ja ajalookäsitlusega inimeste, kes lisaks kõigele elavad oma maailmas ehk meediaruumis , lõimimine ühiskonda läheb maksumaksjale ehk meile kõigile kordades rohkem maksma kui kutsehariduse, eeskätt kutseliitude väärtustamine.

Tulles tagasi rahvastiku vähenemise juurde, siis “Külaline” arvab: muretsemiseks ei ole põhjust. Eesti ajaloos kõige mustem aeg oli pärast Põhja- ja Liivi sõda, ning see elati üle. Tõsi, toona ei teatud ka midagi sissetoodud tööjõust ja heaoluühiskonnast. Nii, et tänasel päeval sõltub see, mis keeles siinmail aastal 2050 räägitakse, paljuski valikutest, mida teevad nüüd ja tulevikus kohalikud tööandjad ja töövõtjad.

Campari

By

Katri Teller

Toode. Campari on rubiinpunane ja aperitiivne, ehk isutõstev jook, mille nime leiab iga vähegi endast lugupidava restorani joogikaardilt. Enim juuakse Camparitilt segatult apelisinimahlaga – kuid mitte ainult. Nii kuulub ta ka ilmakuulsa kokteili “Americano” koostisesse. Ja päris andunud fännid joovad Camparit tihtipeale lihtsalt jääl (on the rocks), või pikendatult näiteks soodaveega. Kuuludes viimaste hulka, uurib “Külaline” Katri Teller`ilt, Campari tootejuhilt Baltimaades, millega tegemist.

Rääkides mis on aperitiiv, tuleb märkida et sõna ise (itaalia keeles: aperitivo) pärineb ladina keelest ja tähendabki sõna-sõnalt avajat. Just sellena on jook algselt mõeldud – olla isutekitajaks ja ühtlasi kergendada seedimist. On väidetud, et aperatiivi mõiste tekkis juba muistses Egiptuses, kuid selle kohta ei ole siiski piisavalt tõendeid. Tõenäolisemalt juhtus see siiski 1786-ndal aastal koos vermutite saabumisega Itaalias, mida siis aperatiivina pakkuma hakati.

Tänapäevases mõistes ongi aperitiivi ülesanne tekitada söögiisu ning valmistada kõhtu ette toidu saabumiseks – olles seedimise stimulaator oma pisut, mõrkja, vürtsise ja hõrgu olemusega. Just retseptuuris sisalduvate ürtide, nagu näiteks emajuur, hiniin, artišokilehed või heinputk, stimuleerivad sapi eritumist sapipõiest, mis aitab seedida ka siis, kui süüakse liiga palju. Alkohol omakorda tugevdab ürtide mõju. Taolist jooki kutsutakse ka teisiti – bitter. Kõige tuntum bitter (Itaalia keeles amari) ongi Campari.

Ajaloost. 1828 aastal sündinud Gaspare Campari oli kuni 14 eluaastani jookide valmistaja (maitre licoriste) õpilane Turinis. Aastal 1860 asutas ta Milaanos firma Gruppo Campari ning pidas Milaano katedrali, Duomo, ees väikest kohvikut. Avanud peatselt ka teise müügikoha, mille nimeks sai Cafe Campari.

Tootmine. 1904. aastal avati esimene suur tehas Sesto San Giovannis, Itaalias kelle omanikuks oli Davide Campari kes oli Gaspare Campari noorem poeg ja isa mantlipärija.

Kuigi tänapäeval tuntakse mõrumaitselist punast Camparit, oli algselt tootmises ka kollane, magus jook. Campari valmistamise retsepti hoitakse tänini perekonna valduses ja saladuses. Ainukene kes teab retsepti on Campari Group´i tänane president Luca Garavoglia. Igal nädalal valmistab ta koos kaheksa abilisega kontsentraadi, mis hiljem segatakse alkoholiga. Nii palju on teada, et Campri rubiinpunane värvus on looduslik ning seda valmistatakse Lõuna-Ameerika kaktusesööja putuka kuivatatud kehadest.
Seda suurepärast jooki saavad täna nautida rohkem kui 190-ne riigi rahvad maailmas kuid kõige enam on Campari “usku” itaallased ja brasiillased.

Retsept, mille järgi Camparit valmistatakse, on tänini perekonna valduses ning hoitud kiivalt salajas. Igal nädalal valmistab Campari Group´i president koos tehnilise direktori ning 8 abilisega kontsentraadi, mis hiljem segatakse alkoholiga. President on ka ainus isik, kes kogu retsepti teab.

Kuidas serveerida? Võimalusi on mitmeid, alates päris lihtsast jääga serveerimisest ja lõpetades noobli noobli kokteili, näiteks Campari Margarita`ga.

Margarita

Campari Margarita
2 cl Campar`it; 2 cl Cointreud;1 cl laimi mahla; dash (mõni tilk) suhkrusiirupit.Valmistamisviis – raputamine. Kaunistuseks ruhkruring klaasiäärel. Serveerimisklaas – kokteiliklaas.

Americano

Selle ja mitmete teiste tuntud jookide, mida Camparist tehakse, retseptid leiate kui avate veebilehe www.campari.ee.
Kui soovite aga JÄLGIDA, kuidas neid kokteile valmistatakse, avage campari.com aadress, täpsemalt: www.campari.com

Siinkohal kõige fännimatele Campari joojatele ka kaks hästituntud reklaamiklippi:

Lisainfot:

Veeb: www.campari.com

 

Schengen

By

Esimeseks ja oluliseks põhimõtteks on isikute vaba liikumine, mis pikemas plaanis peaks ühtlustama nii EL`i töö- kui ka (sise)turismi turgu. Nimelt toimub piirikontroll vaid ühise viisaruumi välispiiridel. Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud peavad lisaks reisidokumendile tõestama reisi eesmärgi, samuti tarvidusel kinnitama rahaliste vahendite olemasolu. Mis omakorda ei tähenda, nagu võiksid liikmesriikide kodanikud passist loobuda. Passi või ID kaarti tuleb reisides siiski kaasa kanda, sest ametivõimudel on õigus isikut tõendavaid dokumente kontrollida. Nimelt elab EL`s ligi 500 miljonit elanikku ja välisriikide kodanikele võidakse viisa väljastamisest keelduda, juhul kui viisataotleja on kantud sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle.

Huvitav on teada: Prantsusmaa ja Hollandi ülemereterritooriumidel Schengeni viisa ei kehti, kuid küll avab tee Monaco Vürstiriiki.

Mida toob Scengeni viisaruumiga liitumine kaasa Eesti turismiärile? Loodetavasti käibe kasvu ja uusi koostööpartnereid.