“Külaline” esitleb: Ton Karlos – laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Kolumnist.

veebruar 10, 2008 “Külaline” esitleb: Ton Karlos – laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Kolumnist. kommenteerimine on välja lülitatud

Ilm on hukas. Ilma erilise naljata – midagi imelikku sünnib. Muidugi, majandusinimestel venib suu kõrvuni mõeldes küttekulude kokkuhoiule. Aga kui kaua see lai naeratus seal püsida saab, on omaette küsimus. Lähemalt uurimist väärt.
Nimelt – mõelge korraks – on Veebruar ja väljas SOOJA rohkem kui neli kraadi celciuse järgi. Ja nii iga päev. Peaks aga olema…. Noh! Noh?! Esiisade aegu oli talve südames külma tõenäoliselt kraadi miinus kakskümmend. Ja hanged nabani. Meil on elu aga edasi läinud, väljas sajab pladinal ja armunud suudlevad vihma käes : )

Muidugi on mõnus elada keskeurooplase kombel. Klaasid akende ees on ühekordsed. Talveriideid vaja ei ole. Talvekumme autole ammgi mitte. Kütusemüüjad inisevad natuke, et talvediislit ei osta keegi. Aga neil on kogu aeg paha. Siin on asi rohkem turundusloogikas. Mõelda, palju fossiilset kütust müüa saab siis, kui igamees mopeedi ostab. Ja hapnikumaske kõigile. Vägev!

Ainuke küsimus mis tõuseb – kas nii jääbki? Või on midagi veel ägedamat oodata? Liivatorme näiteks? Sinnamaani on aga pidu, kui mitte öelda: LETO SVET

Lisaks veel – kellele eelnimetatud jutt segane tundus, teie jaoks see link SIIN

Kommentaarium on suletud.