Kombed. Kuidas vestlust alustada ja üleval hoida

mai 10, 2011 Kombed. Kuidas vestlust alustada ja üleval hoida kommenteerimine on välja lülitatud

Ärivestluse kunst on teadmine, mida öelda ja millal seda öelda. Ka oskust aru saada, millal tuleb kuulata. estlust alustada ja üleval hoida on väga lihtne, kuulata tuleb rohkem kui rääkida ning oskus oma küsimust sõnastada. Küsida tuleks nn lahtisi küsimusi. Kasutage küsisõnu: kes? mis? millal? kus? kuidas?

Vastus küsimusele peaks avama edasise tee vestlusele. Tähtis on küsimuse formuleerimine ja ajastamine, tähtis on näidata üles siirast huvi selle vastu, mida inimeselt küsite ja mida tema vastab. Parem mitte bluffida ja vältida võltsnaeratust. Niisiis on küsisõnad head vestluse käivitamiseks kuid terveks ja viljakaks vestluseks on lasta kaaslasel tunda, et te tõesti teda kuulate. Korraga rääkimise vältimiseks lugege mõttes kaheni pärast seda kui kaaslane on oma jutu lõpetanud ja hakake  alles siis rääkima. Õppige rääkima partneri keeles selleks seadke ennast temaga samale lainele. Tundke ära kas ta on kuulmis-, nägemis-  või tundeinimene.

Kuulmisinimene paneb sageli taustamuusika mängima ja kasutab sageli sõnu nagu kõlama, rääkima, ütlema, kuulama.Nägemisinimene suhtleb parema meelega visuaalsete abivahendite toel nagu kaartide ja tabelitega. Kasutab sõnu märkama, vaatama, ette kujutama, jälgima, vaatlema ja nägema. Tundeinimene armastab tegeleda mitme asjaga korraga, kasutab rohkesti sõnu nagu rõhutama, aru saama, tajuma, ja muud sellist.

Kindel viis partnerile kinnitada, et kuulsite mida ütlesite on parafraseerimine. Selleks kasutage temale omaseid sõnu. Näiteks kuulmisinimesele parafraseerige umbes niimoodi: „See kõlab nagu…“ või „Ma kuulsin, et ütlesite…“.  Nägemisinimesele aga: „Ma näen, et…“ või „Ilmneb, et…“ või „Paistab, et…“. Tundeinimesele kasutage niisuguseid väljendeid: „Ma saan aru, et…“ või „Mul on tunne, et…“.

Vestlusteema muutmisel, kui olete jutuka inimese küüsi jäänud ja monoloog ei taha kuidagi lõppeda, käituge taktiliselt. Näiteks teema muutmisel kasutage niisuguseid vihjeid nagu:

„Ma kuulsin, et ennist mainisite…“ „Paistab, et teate palju…“ Kui otsite võimalust pageda, proovige midagi niisugust:
„Enne kui see kohtumine lõpeb, tahaksin ma…“
„Ma näen, et kell on juba kolm ja …“

Tähtis on sellises situatsioonis mitte kedagi solvata. Vestlusi saab liigitada kolmeks kergevestlus, keskmine vestlus ja süvavestlus. Kerge vestlus on lihtsalt lobisemine igapäevastest asjadest nagu ilm, sport ja teie vahtust ümbrusest. Vestluse eeliseks on see, et kõik saavad osaleda. Keskmine vestlus käitleb informatsiooni, mida valdab mingi grupp. Näiteks võib tuua kus kaks inimest arutavad firma üle, mida nad esindavad. Nendega ühise laua ääres olevad inimesed võivad kõnealust firmat teada kuid ei pruugi osata kaasa rääkida. Süvavestlus käsitleb väga spetsiifilist informatsiooni ja on arusaadav või pakub huvi ainult vähestele inimestele.

Millal mitte rääkida! Vestluse ajal räägite iseendast või oma lähedastest ainult siis, kui teilt küsitakse. Kui te ei tea midagi käesolevast teemast, siis olge vait.

Vestluses võite osaleda ka ilma, et peaksite rääkima. Selleks kasutage kehakeelt. Püsige aktiivse kuulaja rollis, vaadake kõnelejale silma.

Elavas ja huvitavas dialoogis on kehakeel ja vastuvõtlikkus tähtsad aspektid. Väljendage positiivset ja sõbralikku suhtumist. Suruge kätt, naeratage, vaadake silma, noogutage ja olge avatud. Öelge inimestele esimesena tere.

Olge vastuvõtlik uutele ideedele ja võtke inimesi nii, nagu nad on.

Foto: flickr.com

Kommentaarium on suletud.