Eesti Panka naasis tänavu jaanuaris kümme korda tavapärasest rohkem 1- ja 2-sendiseid münte.
Muudatuse tõi kaasa aasta alguses sularahamaksetele kehtestatud ümardamisreegel, mille tõttu ei vaja jaekaubandus enam väikseima vääringuga münte vahetusrahaks.
Eesti Panga andmetel tagastati esimese kuu jooksul pärast ümardamisreegli rakendumist keskpanka üle 5,3 miljoni 1- ja 2-sendise mündi. See märgatav kasv vastab prognoosidele, kinnitab keskpanga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.
„Taoline kasv on loomulik – sarnane tendents on varasemalt ilmnenud ka teistes euroala riikides, kus ümardamisreegel kasutusele võeti,“ selgitas Roosve. Tema sõnul on tegemist ajutise nähtusega, kuna inimestel jääb järjest vähem võimalusi neid münte kasutada. Nii väheneb ka nende edasine tagastamine keskpanka.
Keskpanga hinnangul on üleminek toimunud sujuvalt. „Üks olulisemaid tegureid sujuva ülemineku juures oli kaupmeeste hea ettevalmistus – tehnilised arendused, töötajate koolitamine ja klienditeavitus on tehtud eeskujulikult,“ tunnustas Roosve.
Kaupmehed: reegel on loogiline ja rakendamine kulges ladusalt
Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil tõi välja, et koostöö Eesti Pangaga ja selged juhised aitasid ettevõtjatel muudatustega kiiresti kohaneda. „Toetav materjalidepakett, sealhulgas juhendid ja raadioreklaamid, võimaldas kauplejatel nii süsteemid ümber seadistada kui ka kliente korrektselt teavitada,“ ütles Peil. Ta lisas, et oluline on olnud ka paindlikkus, mida riik on rakendamisel võimaldanud.
Sama meelt on Coopi turundusdirektor Liisi Vaik, kelle sõnul võeti muudatus klientide poolt vastu rahulikult. „Ümardamisreegel oli varakult meedias ja kauplustes jutuks ning inimesed harjusid mõttega juba enne muudatuse jõustumist. Tagasiside meie poodidest – eriti maapiirkondadest – on olnud valdavalt positiivne,“ märkis Vaik.
Tarbijakaitse: üleminek möödus rahulikult
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juhataja Merike Koppel kinnitas samuti, et tarbijate hulgas on üleminek kulgenud vaidlusteta. „Meieni on jõudnud väga vähe küsimusi ja kaebusi, mis viitab sellele, et kaupmehed on ümardamisreegli selgitamisega hästi hakkama saanud,“ ütles Koppel.
Kuigi keskpank jätkab väikeste müntide varustamist teistele euroala riikidele, kus neid veel kasutatakse, on Eestis nende aeg ringluses aegamööda lõppemas. Ümardamisreegel tähendab, et ka tarbijatel on tulevikus üha vähem vajadust pisimüntide järele – ning rahakotid muutuvad kergemaks.
Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/1-ja-2-sendised-ning-umardamisreegel