Vastus on lihtne! Senikaua kui teil on raha, olete te tailaste jaoks vajalik ning naeratus käib kasuliku suhtlemise juurde st. äriprojekt. Kui te enam ei suuda maksta siis pole ka põhjust naeratuseks.
Tai maale on lihtsam reisida turismibüroo vahendusel ning me otsustasime Tez Toursi kaudu aasta vahetuseks Taisse sõita. Patayasse.
Jõudes külmast Tallinnast troopilisse kliimasse saime esimese naudingu laksu soojusest. Hotell asus mere kaldal ning kui olime hotellis asjad tuppa visanud, tormasime ujuma. Merevesi oli meiesuguste ” põhjamaiste hüljeste” jaoks väga soe. Tundsin, et nüüd on nirvaana saabunud ning midagi muud enam õnneks ei ole vaja. Aga kus on sinna antakse! Järgmisel päeval oli hotellis suurejooneline vana – aasta ära saatmine ja uue aasta vastu võtmine koos tailaste rahvuslike rituaalidega. Vana aasta õhtul lennutasime mere kaldal soovide lampe õhku ning kuulasime tai estraadimuusikat. Esimesel jaanuaril peale pidustusi oli hotellikompleks nagu välja surnud, ainult lapsed kilkasid mere ääres.
Teisel jaanuaril reisisime ühele väikesele troopilisele saarele kus on filmitud Bounti shokoladi reklaam. Reisiseltskond oli väga kirev – meie tailasest reisi giid töötas päeval nagu mees ja öösel töötas nagu naine tantsutüdrukuna. Vahel läksid tal öised ja päevased rollid sassi. Reisiseltskonda kuulusid mõned tursked vene mehed jämedate kuldkettidega, kes olid uue aasta puhul kõvasti viina joodud ning nüüd tukkusid, araablased, kes püüdsid paaniliselt tailasest giidi mitte märgata, inglismaa vanad härrasmehed tailastest näitsikutega kamasutrat harjutamas, soome ontlik perekond koos väikeste lastega……. jah, Tai pakub paljudele huvi ning igaüks otsib – leiab oma. Sellel reisil kohtusid erinevate kultuuride kandjad.
Troopilisele saarele sõites oli meie reisikavasse pikitud looduspargi külastamine, templiga tutvumine, snorgeldamine, puuviljaturg……. Ühesõnaga, kui lõpuks saarele jõudsime siis oli hea meel, et enam ei pidanud vaatamisväärsustega tutvuma vaid sai paradiisi rannal lesida. Eksootikat oli rohkem, kui suutsime vastu võtta. Saarel selgus aga jube tõsiasi, et parasjagu olid kookospähklid valmis saanud ja kukkusid suure hooga puu otsast alla.Kõndisin palmisalus ning korraga vilises minu pea kohal midagi ning paar meetrit eemal potsatasid kookospähklid maha. Peas vilksatas mõte, et ega ma siis saarele ometi surema tulnud! Üks ahv küll tegi vahel tööd ja viskas valminud kookospähkleid alla, kuid kõike ta ei jõudnud.
Tai on eksootilise kliima ja kultuuriga maa ning kahest nädalast ei piisa, et seda tundma õppida. Saab ainult esmase ettekujutluse maailma mitmepalgelisusest ja rikkusest.
Anneli Salk,
reisihuviline psühholoogiline nõustaja
www.celestis.ee
Fotod: Erakogu