Sisuartikkel
Eesti keemiatööstus jaguneb peamiselt kaheks: põlevkivi- ning keemiatoodete tootmine. Enamus tootmisest on koondunud Ida-Virumaale ning oluline on täheldada, et eksport oli ajalooliselt suunatud suuresti naaberriikide tööstuste kasvuks (Nõukogude Liidu ajal) kuid peale Nõukogude Liidu lagunemist 1991.aastal on kodumaisest tööstusest tulenevat toodangut paljuski prioritiseeritud kodumaale. Sillamäe, Narva, Rakvere ning Kohtla Järve on enim keemiatööstusest kasu saanud Eesti linnad, mis tähendab, et tootmishooned on ehitatud kaevanduskohtade vahetusse lähedusse.
Põlevkivist energia tootmine on Eestile pakkunud elektrit, sooja ning muid hüvesid juba 1916. aastast, kui kaevandusega hakati tegelema järjest professionaalsemal tasemel ning aktiivsemalt. Põlevkivi ei ole väga kõrge kütteväärtusega kaevandatav energiatoode, kuid teaduslikult arendatud tehnika ning tootmisprotsess võimaldavad kasutada saadud energiat ära maksimaalselt.
Kuigi 18. sajandil ning 19. sajandil uuriti põlevkivi kui kütuse eesmärgil kaevandatavat toorainet, siis elektritootmisega seostuvalt ning mõeldes põlevkiviõli kasutamisele muudel eesmärkidel, hakati seda aspekti teaduslikult täpsemalt uurima alles 1924. aastal. Ehitati viis erinevat vabrikut, mis hõlmasid ka kaevandusi ning tootmishooneid. Neist tuntum kindlasti Kohtla-Järve õlivabrik, mis aastate jooksul on vahetanud korduvalt nime.
Järgmiseks eraldiseisvaks keemiatööstusharuks on ehituslike toodete ning ehituskeemiatoodete tootmine, mis hõlmavad hermeetikute, valamissegude, liimide ning värvide tootmist. Kahekomponentsete polüuretaanvahtude tootmise ning ekspordi poolt on Eesti maailmas kolmandal kohal. Firmadest võiks siin nimetada Henkel Makroflex AS ja Krimelte AS, kes toodavad oma keemiatooteid alaliselt Eestis ning ekspordivad kogu maailma.
Tarbekeemiatooted on kodudes igapäevaselt kasutatavad ehituslikud tooted või puhastamisega seotud tooted (pesupulbrid, pesuvahendid). Millised on enim populaarsed ehituskeemiaga seotud firmasid Eestis? Kõige enim levinud ehitusmaterjali tootja on Lihulas paiknev Uninax, kes toodab viimistlus- ning betoneerimisega seotud tooteid. Tuntud Eesti hulgimüügi platvorm Elvento müüb oma veebilehel erinevaid muid ehitusega seotud erikeemia tooteid nagu hermeetikuid, liime ja epoksiide.
Kvaliteedi ning hinna suhe
Keemiatööstus on suuresti tänapäeval seotud erinevate sertifikaatide ning nõuetega, mille alusel kategoriseeritakse tootjaid nende kvaliteedi ning hinna järgi. Sertifikaatide saamiseks tuleb tootmises hinnata erinevaid aspekte ning toimida kogu maailmas samade parameetrite järgi. Aegade algusest peale on toodetud keemiatooteid vastavalt vajadusele. Hind sõltus siis tootmismahtudest ning võimalikkusest pakkuda kodumaist toodangut jaemüügi tasemel. Hetkel on hind pigem enim sõltuv konkursist turul.
Mayeri keemiatehas
Keemiatehaste alguseks siinmail peetakse Mayeri keemiatehase loomist 1876.aastal, ning paiknedes tänini Tallinnas, on sama nime all toimetav keemiatehas töötanud siiani. Mayer keskendub nüüdseks pesuvahendite tootmisele.
Tarbija vajadus on keemiatööstuse alguseks Eestis
Keemia ajalugu algab kodumaise tarbija vajaduste täitmisest, mil põllumeestel tekkis tarve linaõli, paberi, tõrva, lubja, äädika ning paljude muude ainete järele. Algselt toodetigi näiteks lupja enda tarbeks ise, milleks kasutati põldudel paiknevaid suurtes kividest valmistatud ahje. Lubja valmistamine kestis päevi, mil töömehed käisid ahje igapäevaselt kütmas, sealjuures jälgides kriitiliselt valmimist. Ka paberi tootmine oli pikaajaline protsess, kuid kasvav protsess, täitmaks tärkava ajakirjanduse aga ka haridusasutuste vajadust. Loomulikult toodeti Eestis ka tuginedes varasematele teadmistele seepi. Seni kodus aetud õlut hakati massiliselt valmistama pruulimiskodades, mis aastatega arenesid edasi tehasteks. Tööstused arenesid tänu tavainimeste vajadustele ning tegid võimalikuks pakkuda toodangut suuremale grupile inimestele.
Lõpetuseks peab märkima, et vältimaks erialaspetsiifilist ohtu inimeludele, ehitati tööhooned asustusest eemale ning muudeti raskesti ligipääsetavateks. Samuti keelati tavainimestel sisenemine ohtlikele aladele.
Keemiatööstus ise arenes plahvatuslikult mõnekümne aasta jooksul, pakkudes nüüdseks tööd/töökohta sadadele tuhandetele inimestele nüüdseks Eestis.
Foto: https://unsplash.com/photos/w_a40DuyPAc