Statistikaameti andmetel näitas tarbijahinnaindeks novembris 0,1 protsendilist hinnatõusu, olles aastaga kasvanud 4,2 protsendi võrra. Euroala inflatsioon oli novembris Eurostati esialgsel hinnangul 3 protsenti. Eesti inflatsiooni aeglustumine annab märku majanduse kasvuhoo raugemisest ning väliskeskkonnast tuleva inflatsioonisurve alanemisest. Viimase poole aasta jooksul on hinnatase Eestis tõusnud 1,3 protsenti. Aasta tagasi samal ajal oli hinnatõus 2,5 protsenti.
Eesti tööturu olukord on sel aastal märkimisväärselt paranenud tänu hõivatute arvu jõudsale suurenemisele. See ja kiirenenud palgakasv on kaasa aidanud tarbija ostujõu tõusule. Samas on Eesti leibkondade tarbimisotsuseid viimasel ajal senisest tõenäoliselt enam mõjutama hakanud halvenenud välismajanduse väljavaade.
Toormehinnad maailmaturul ei ole alates kevadest Eesti hinnatõusule enam survet avaldanud. Eesti energiakandjate hinnatõusu lähiajal saab kanda nafta varasema kallinemise arvele.
Uuel aastal kaob Tallinna müügimaks, mis on praegu kehtestatud paljudele toodetele ja teenustele. Müügimaksu kadumise mõju letihindadele sõltub konkurentsitihedusest, olles suurem nendes valdkondades, kus konkurents on tugevam. Samas sõltub see ka asjaolust, kuivõrd maksu kehtestamine letihinda mõjutas. Üldjuhul veeretatakse kaudse maksu tõusud vähemasti osaliselt ikkagi tarbija kaela.
Foto: flickr.com