Nuga. Söögiriistades vanim. Karmim. Kavalaim. Sest tegu ei ole tegu pelga abivahendiga söömiseks. Noaga käiakse sõjas, nuga kasutavad oma töös nii maaler kui kirurg. Ühtlasi hoiab nuga söömise ajal vasakus käes iga hästi kasvatatud inimene. Mitte asjata, sest nii näeb ette etikett, konventsionaalse sotsiaalse käitumise koodeks.
Nuge, muide on mitmeid, näiteks serveerimisvahendite nimistusse kuuluv isend annab oma jõulise välimusega silmad ette erivägede komandöri instrumentaariumisse kuuluvale töö- ja tapariistale. Samuti ei hiilga tagasihoidlikkusega terariist, mida kasutatakse restoranis verise liha söömisel – reetlikult terav äär on oma olemuselt ühtaegu nii ohtlik kui ka paheline. Kuigi, tõsi, välimus võib olla ja tihtipeale ongi petlik.
Miks asub nuga lauakattes paremal käel, see on küsimus, mis oma sisulise vastuolulisuse kui mitte öelda totrusega, painab paljusid. Eriti siis, kui isemõtleja on eas, mil peab harjuma asjaoluga et kahvlit hoitakse mingil selgusetul põhjusel vasakus käes. Tõsi, vanuse ja elukogemuse lisandudes selgub, et maailmas on vähemalt veel tühised 300 miljonit praktilise mõttelaadiga inimest, kes söömise ajal ei häbene kätt vahetada, sest „Time is money!“.
Küll aga asetatakse nuga lauakattes parmale nii siin kui sealpool ookeani. Ja võinuga paigutatakse leivataldrikule täpselt samuti – teraga väljapoole. Rääkimata kõnekast asjaolust, et üks koolkond professionaalseid teenindajaid ei nõustu laua katmise ajal paremale käele üle kolme noa korraga paigutama.
Kursuse selle kohta, kuidas katta lauda, leiab huvi korral veebikirja koolituskeskkonnast koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com