Väga tihti öeldakse, isegi uhkusega, et mina raamatuid ei loe – mul pole selleks aega või tahtmist. Iseenesest raamatute lugemine ongi üks ülimalt priviligeeritud tegevus, mida igaüks endale lubada ei saa. Isegi Eesti üks hinnatuimaid kirjanikke Andrus Kivirähk toob ühes oma intervjuus välja, et vanasti lugesid peamiselt mõisnikud. Ja kui ühtäkki hakkas ka mõni talupoeg lugema, vaadati seda küllaltki halvasti. “Ta võib saada ju äkki liiga targaks,” mõeldi hirmuga. Sellegipoolest paneb mõtlema, et miks siis peaks ikkagi raamatuid lugema? Mis kasu see tegevus pakub? Sisuturundus
1. Teadmised
Võib-olla kõige esimene ja käegakatsutavam põhjus raamatute lugemiseks on teadmised. Lugemine oma põhifunktsioonilt ongi ju loodud mingisuguse teabe kättesaamiseks. Ostes uue pesumasina või tolmuimeja, siis ikkagi loeme enne esmast kasutamist manuaali, et õppida masinat paremini tundma.
Ka väga suur hulk raamatuid on mõeldud uute mõtete ja teadmiste omandamiseks. Niisamuti ka ilukirjanduslikud raamatud, mis võivad anda väga autentse ülevaate teatud ajastust või mingisugusest konkreetsest rahvusest. Ja nii huvitav, kui see ka ei tunduks, siis Sa võid kaotada töö, kodu, raha või isegi oma tervise, kuid teadmised on miskit, mida keegi Sinult niisama lihtsalt võtta ei saa.
2. Laiem sõnavara
Tuntud kirjanik Stephen King on raamatus nimega “Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest” öelnud ühe väga paikapaneva lause: “Kui teil pole aega lugeda, ei ole teil ka aega ega tööriistu, et kirjutada.” Oma raamatus toobki ta välja, et heaks kirjutajaks saamisel on olulised kaks harjumust – pidev kirjutamine ja lugemine.
Mis seal salata, kuid kirjaniku üks suurim tööriist on sõna. Raamatuid mitte lugedes muutub ajapikku Sinu “tööriistakast” äärmiselt ahtaks ning üksluiseks. Kusjuures seda, kas inimesel on lai sõnavara, tunneb ära ka omavahelises vestluses. Mitmed parasiitsõnad ja tüüplaused jäävad varem või hiljem domineerima. Kehv sõnavara võib saada saatuslikuks kas mõnel ärikohtumisel või tööintervjuul, kus vastaspool (ala)teadlikult hindab partneri haridustaset, teadmisi, kogemust jms.
3. Parem keskendumisvõime
Tänapäeva multitaskimise ja internetiajastul on meie keskendumisvõime saanud väga suure põntsu. Seda just seetõttu, et me jagame end erinevate tööülesannete, meilide ja muude teavituste vahel. Pidev rööprähklemine suurendab ajapikku stressitaset ja ka produktiivsuse langust.
Samas raamatu lugemisel on keeruline teha mitut tegevust korraga. Selleks, et kirjutatust aru saada, pead Sa täielikult keskenduma loole. Ei ole võimalik olla samal ajal näiteks telefonis. Siit aga on Sulle ka väike soovitus: proovi iga päev enne tööle minekut lugeda 15-20 minutit (näiteks ühistranspordis) ja Sa võid üllatuda, kui keskendunud oled Sa kontorisse jõudes. Niisamuti võib Su tähelepanu aita hoida teatud sorti meelelahutus nagu kasiinomängud internetis (https://www.ninjacasino.com/ee/kasiino-mangud)
4. Tugevam analüütilise mõtlemise oskus
Paljud meist on lugenud mõnda paeluvat müstika romaani, kus teadlikult või mitte proovid enne lõppu leida mõttes lahenduse. Tavaliselt on lahendust otsides väga suur osa Sinu kriitilisel ja analüütilisel mõtlemisel, kus lugejana salvestad mingisugused detailid, et mõista, kes ja kuidas on millegagi seotud.
Sarnane detailide analüüsivõime tuleb kasuks ka siis, kui pead hindama näiteks mõnda teist kirjutist, lavastust vms. See võime aitab Sul mõista, kas karakterid on korralikult välja arendatud, kas tegevustik ja liinid olid sujuvad.
5. Mälu paranemine
Raamatuid, eriti ilukirjandust lugedes, pead Sa meeles pidama väga mitmeid karaktereid kogu, nende tausta, ajalugu ja nüansse terve teose vältel. Vahel tundub kõikide tegelaskujude meelespidamine paras katsumus. Ajapikku on üsna tavaline, et inimese mälu selles osas paraneb. Ta suudab aina rohkem lugedes jätta meelde uusi detaile.
Teadlased on uurinud, et iga uus mälestus loob ajus sünapseid, mis tugevdab olemasolevaid. Sestap on üsna tavaline, et ajapikku paraneb inimese lühiajaline mälu.
Foto: erakogu