TNS Emori Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust selgus, et üle poole elanikest ei ole 2014. aasta alguses toimuvatest kontonumbri ning makse- ja otsekorralduste muudatustest teadlikud. Nii pangad kui ka ettevõtted on kliente eelseisvatest muudatustest aktiivselt teavitanud, kuid reaalselt toimuvad muudatused alles uuel aastal, kui kontonumber pikeneb ja riigisisene otsekorraldus asendub e-arve püsimaksega. Et muudatustega harjumine sujuks ladusalt, on oluline, et inimesed pööraksid eelolevatel kuudel tähelepanu pankade ja ettevõtete edastatavale infole ja teadvustaksid, milliste muudatustega peab lähiajal maksete tegemisel arvestama.
Uuringu kohaselt tasutakse makseid jätkuvalt üha enam pangakanalite abil. Arvete tasumisel kasutab püsi- ja otsekorraldusi 70% ja internetipanka 62% Eesti elanikest. Panga- või postkontorites ja teenusepakkuja juures teevad makseid vaid 22% inimestest (2011. aastal 33%). Püsi- ja otsekorraldusteenust kasutavad rohkem pensioniealised ning internetipanga võimalusi nooremad pered.
Eestimaalaste maksekäitumises on nii sissetulekute saamisel kui ka ostude eest tasumisel vähenenud sularaha osatähtsus. Sularahas saavad täielikult või osaliselt sissetulekuid (sh riiklikke toetusi ja muid sissetulekuid) 4% inimestest, mis on poole vähem kui kaks aastat tagasi. Uuringu kohaselt on sularahas sissetuleku saajate osakaal kõige suurem Ida-Eestis. Need, kes tasuvad ostude eest nii maksekaardiga kui ka sularahas, on hakanud enam kasutama kaardimakseid. Kaardimaksete jätkuvat kasvu kinnitab ka Eesti Panga statistika, mille kohaselt tehakse Eestis 17% enam kaardimakseid kui kaks aastat tagasi ja kaardimaksete koguarv ulatub päevas keskmiselt umbes 600 tuhandeni. Ostude eest vaid sularahas tasuvate leibkondade osakaal on endiselt 12%, mis on võrreldes kahe aasta taguse ajaga püsinud samal tasemel. Sularaha kasutavad enim pensioniealised, väiksema sissetulekuga inimesed ja Ida-Virumaa linnade elanikud.
Eestimaalased ostavad järjest rohkem välismaistelt kaupmeestelt interneti vahendusel – kahe aasta jooksul on ostjate arv kahekordistunud ja teenust on kasutanud ligi veerand Eesti elanikest. Ostude eest tasutakse peamiselt maksekaardiga (46%) või PayPali vahendusel (36%). Internetioste sooritavad rohkem nooremad ja lastega pered ning suurema sissetulekuga elanikud. E-kaubanduse kasutajate hinnangul plaanivad nad interneti vahendusel osta ka eelolevatel aastatel.
Kümnendikul Eesti elanikest on praegu või on olnud pangakonto teises riigis. Seda on peamiselt kasutatud või kasutatakse välismaal õppimise või töötamise ajal ja need inimesed on enamasti kõrgema sissetulekuga (st isikliku sissetulekuga vähemalt 900 eurot). Arvestades internetiostude üha kasvavat populaarsust, nimetasid osa uuringule vastajaid välismaal pangakonto omamise põhjusena muuhulgas seda, et nii on välismaalt tellitava kauba ja teenuse eest mugavam tasuda.
Piiriülesest SEPA (Single European Payment Area – ühtne euromaksete piirkond) otsekorraldusteenusest on uuringu andmetel huvitatud umbes kolmandik Eesti elanikest. See on uus teenus, mis jõuab Eesti turule tõenäoliselt 2014. aasta veebruaris ja võimaldab automaatselt tasuda välismaal tehtud ostu või tarbitud teenuse eest. Selle teenuse vastu on suurem huvi nende hulgas, kes juba praegu kasutavad aktiivselt internetikaubandust. Kuna piiriülest otsekorraldust hetkel ei ole, siis ei osata vajadust selle teenuse järele võibolla veel hinnata.
Eesti Pank ja TNS Emor tutvustavad uuringu tulemusi avatud loengu raames 6. novembril kell 11 Eesti Panga muuseumi pressiruumis.
Tänavu septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 911 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18–74. Uuringu tellis Eesti Pank.
Allikas: Eesti Pank
Foto: foter.com
