Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Seesam

Nutirobotid võivad pahaaimamatu omaniku taskust viia tuhandeid eurosid

By

Sisuturundus

Koduses majapidamises iseseisvalt tegutsevad robotabilised ei pruugigi olla alati nii nutikad, mõjudes oma usaldavate omanike rahakotile laastavalt. “Sekeldustesse sattunud robotniidukite remondihüvitised ulatuvad enamasti 1700-2200 euro juurde,” sõnab Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

“Esikohal on kindlasti juhtumid aias, ainuüksi juulis registreerisime 10 robotniidukitega seotud kahjujuhtumit,” toob Seesami esindaja välja. Tema sõnul on levinud põhjuseks õnnetused, kus niiduk sõidab tiiki, porilompi või jääb kinni vihmaveerenni ning elektroonikakomponendid saavad niiskuse käes kahjustada. “Järjest enam juhtub aga seda, et niidukile saab saatuslikuks hoopis pereliige või külaline, kes temast autoga üle sõidab. Selliste olukordade vältimiseks võiks kutsutud külalistele mainida, et hoovis võib toimetada robot või piirata roboti liikumisala nii, et tal poleks võimalustki sissesõiduteele sattuda,” jagab Gilden nõu.

Kindlustuse mõttes kuuluvad nutikad koduabilised koduse vara alla. “Kuna sõltuvalt kodukindlustuse pakkujast ja kindlustuskaitsetest on tingimused erinevad, tasub alati veenduda, et nutiabilised oleksid samuti kindlustatud,” lisab Gilden ja annab nõu, mida teha kõige sagedasemate õnnetusjuhtumite vältimiseks.

Puhasta, aga mitte survepesuriga

Enne kui niiduk talvekorterisse viia, tasub masin korralikult puhastada. Seda ei tohi kindlasti teha survepesuriga, mis võib vee läbi tihendi suruda või kahjustada niiduki õrnemaid osi. “Puhastamiseks sobivad tootjate esindajate sõnul näiteks pehmemad harjad, suruõhk või lihtne niiske lapp, millega põhi ja masina korpus hoolikalt üle käia. Lisaks võiks puhastada ka laadimisjaama,” soovitab Gilden.

Lae aku täis

“Niidukit pikemaks ajaks seisma jättes soovitavad tootjad robotniiduki aku täis laadida,” rõhutas kodukindlustuse spetsialist. Samamoodi tuleks aku laadimisest alustada ka kevadhooaja alguses, et masin talveunest taas üles äratada.

Käi hoolduses

Et niidukil oleks pikk eluiga, peaks selle korra aastas viima ka hooldusesse, kus kontrollitakse masin üle ja viiakse läbi tarkvarauuendus.  “Hooldus soovitatakse läbi viia sügistalvisel perioodil, aga tegelikult võib seda edukalt ka kevadhooaja alguses teha,” soovitab Gilden.

Robot külma ei armasta

Lisaks tasub meeles pidada, et niidukit soovitatakse hoida pigem soojemates ruumides – külma ja miinuskraade need seadmed ei armasta.

Mõtle roboti liikumine aias läbi

Gildeni sõnul on niidukitest üle sõitmine aina levinum probleem ning täna moodustavad sellised kahjud isegi kuni 40% kõikidest nutirobotitega seotud kahjujuhtumitest. Need summad ei ole mitte väikesed: “Näiteks tagurdas üks kindlustusvõtja sõidukiga niidukile otsa, mille remondiga seotud kulud ulatusid 2700 euroni. Selliste olukordade vältimiseks oleks hea piiritleda väga täpselt alad, kus robot liikuda saab. Ka külalistele tasub enne saabumist mainida, et aias võib robot liikvel olla,” annab Gilden nõu.

Foto: fe2cruz on VisualHunt.com

Tuleohutute talvepühade ABC

By

Alanud talv ja pühade hooaeg toob tuleõnnetuste kõrghooaja, kus ohtu kujutavad nii ülekütmine, küünalde põletamine kui ka kaunilt säravad kuusetuled.

„Möödunud talvel ulatusid Seesam kindlustusele teatatud tulest tingitud kahjud miljoni euroni. Enam kui pooltel juhtudest olid süüdi rikked elektripaigaldistes ja seadmetes. Neile järgnesid järelvalveta jäetud küünaldest alguse saanud tulekahjud. Kahjuks näeme oma töös, et paljud õnnetused on ohutusnõuete hoolsama täitmise ning kütte- ja elektriseadmete regulaarse kontrolliga lihtsasti ennetatavad,“ rääkis Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Külmaperioodil on tihti tulekahju põhjuseks ka ahju ülekütmine, mis tuleb päevakorda just suuremate külmade ajal. “See oht varitseb inimesi ka maakodudes, kuhu pühi veetma suundutakse – teada on juhtumid, kus külm tuba on vaja kiirelt soojaks saada ning liigsest agarusest ja ülekütmisest saab alguse kogu maja põleng. Sellises olukorras võivad kahjud ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse ning hullemal juhul ohtu sattuda ka inimelud,“ sõnas kindlustaja.

Kuid ahjud ei ole siin ainsad süüdlased. Levinud tulekahju allikateks on ka teised küttesüsteemid: elektriradiaatorid, gaasiseadmed ja soojuspumbad. Kohtumise n-ö punase kukega hoiab ära vaid kütteseadme regulaarne kontroll ja hooldus.

Tuleohtu kujutavad ka katkised kuusetuled

„Hoolimata pidevast meelde tuletamisest kipuvad inimesed endiselt ohutusnõudeid rikkuma ka küünalde põletamisel. Pealtnäha ohutud õueküünlad jäetakse terrassile või õue liialt majaseina või mõne muu süttiva materjali lähedusse ilma järelevalveta, tajumata, et see on reaalne ohuallikas,“ toonitas Gilden.

Sama lugu on ka tuba ehtivate küünaldega. Piisab sellest, et laps, sõber või lemmikloom nõuab tähelepanu ning samal hetkel võibki valesse kohta pandud küünlast alguse saada tulekahju. Seesami kahjukäsitlejad on üsna värskelt sellise kahjuga ka kokku puutunud – vaatamata kiirele reageerimisele oli kahju suuruseks pea 10 000 eurot. On õnn, et seekord sai kiire reageerimisega suurem kahju ära hoitud, kuid alati see nii ei ole.

Kui elava leegiga kuuseküünlad on tänapäeval pigem harv nähtus, on küllalt kodusid, kus jõulurõõmu toob elektriküünaldega jõulupuu. „Tulekahju põhjuseks ei ole alati lahtine tuli, aga ka näiteks elektriliste jõuluehete vigased juhtmed, mida peab alati kontrollima,“ tõi Gilden välja potentsiaalse ohukoha. “Sellised õnnetused on küll väga harvad, kuid need võivad tekitada ulatuslikke kahjusid. Kuiv vaigune kuusk põleb praksudes ja kiiresti nagu säraküünal,” sõnas ta.

Kuigi suitsuandur kuulub majapidamiste kohustuslikku arsenali juba üle kümne aasta, leidub kindlustaja sõnul endiselt palju kodusid, kus tuleohutusse suhtutakse pisut liiga kergekäeliselt. „Turvaliseks pühadeperioodi nautimiseks soovitame üle vaadata nii enda kui ka lähedaste suitsu-või vingugaasiandurid, mis võivad vajalikul hetkel elu päästa.“

Et saabuvatel pühadel end turvaliselt tunda, jagas Seesami esindaja nõuandeid, kuidas potentsiaalsed tuleallikad juba eos ohutuks muuta:

  • Ära jäta ühtegi lahtist leeki järelevalveta – ei õues ega toas!
  • Kutsu külla korstnapühkija (ka maakodusse!), et välistada enne suuremat külmaperioodi tahmapõlengu oht küttekolletes.
  • Kontrolli elektriseadmeid ja veendu, et pidustuste käigus pikendusjuhtmesse ühendatud seadmete koormus ei ületaks soovituslikku piiri.
  • Eemalda ahjude ja kaminate lähedusest igasugune kraam, mis võib süttida.
  • Kui võtad ahjust või kaminast tuhka, siis pane see mittepõlevasse anumasse. Iial ei tea, kus on see sädemeke, millest tuli võib alguse saada.
  • Aseta küünlad mittepõlevale alusele ja ära pane neile põlevast materjalist kaunistusi külge. Jõulused mansetid on küll ilusad, kuid neile on sisse kirjutatud tuleoht.
  • Kasta tubast jõulupuud iga päev.

Kui tunnete inimesi – naabreid, lähedasi või tuttavaid – kellel pole veel kodus suitsuandurit, siis palun pistke see kingikotti!

Foto: seesam.ee

Seesam tõi turule küberkindlustuse

By

Seesam võimaldab nüüdsest ettevõtetel end kindlustada üha kasvava küberkuritegevuse vastu.

„Igal kuul registreeritakse Eestis mitusada ettevõtteid ja inimeste andmeid ohustavat turvaintsidenti. Teiste hulgas on rünnaku ohvriks olnud perearstikeskused, ehituspoed ja raamatupidamisfirmad. Maailmas on viimase kahe aasta jooksul valedesse kätesse sattunud üle 6 miljardi andmekirje ehk keskmiselt üks kirje iga inimese kohta. Ekslik on arvata, et küberohud puudutavad kedagi teist kuskil kaugemal. Väiksem ja vähem tuntud Eestis paiknev ettevõte on kurjategijatele sama ahvatlevaks sihtmärgiks nagu mistahes tuntum rahvusvaheline ettevõte. Seetõttu tasuks igal ettevõtjal mõelda küberriskide maandamise võimalustele,“ rääkis Seesami tootejuht Jonatan Jõks.

Seesami uus küberkindlustus ongi mõeldud ettevõtetele küberrünnakust tekkivate riskide maandamiseks. See hõlmab endas nii ettevõttele tekkivaid kahjusid kui ka vastutuskindlustust kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest.

„Näiteks hüvitab küberkindlustus äritegevuse seiskumisest tuleneva käibe vähenemise, lisaks tööjõu- ja üürikulud. Andmete lekkimise või lepingu täitmata jätmisest võib ettevõtjal tekkida ka vastutus kolmanda isiku ees. Küberkindlustus hüvitab kolmanda osapoole põhjendatud kahjunõude. Kui nõue on põhjendamatu, makstakse õigusabikulu selle tõrjumiseks. Samuti kuuluvad hüvitamisele andmete lekke järgsed teavituskulud, pärast küberrünnakut maine kahjustumise piiramiseks kriisikommunikatsiooni kulud ning kulutused juhtumieelse olukorra taastamiseks,“ selgitas Jõks.

Levinumatest küberohtudest nimetab kindlustaja olukorrad, kus pahalased pääsevad ligi võrgujuhtmele või turvamata juhtmevabale võrgule, jätavad viirusega nakatatud USB pulga sihtmärgi kasutusse või levitavad meile, mille manuses on pahavara või kirja sisus ohtlik link. Viimasele vajutades, võib viirus krüpteerida kõvaketta. Tihti petetakse sihtmärk esitama oma andmeid, mida tegelikult ei peaks ning siseinfo võib lekkida soovimatute inimeste valdusesse ka varastatud sülearvutist või mobiilist.

„Kahjude minimeerimiseks saab arvutile paigaldada viirusetõrje ja tulemüüri, andmed laadida pilve ning kolleegid koolitada ohte märkama. Kuid nii nagu suitsualarm ei välista tulekahju ja auto lukustamine vargust, ei ole ükski turvavarustus piisav täielikuks turvatundeks,“ toonitas kindlustaja.

Foto: seesam.ee