Viimane mõttearendus lõppes kolme katsega. Siinkohal oleks asjakohane märkida ära ka Google uus tulemine. Miks otsustati käivitada Google+, selle asemel, et elustada uuesti Orkut, võib oletada. Arvatavalt on põhjus tehniline – uus platvorm, parem integreeritus muude Google toodetega jne. Meediasse imbunud, õigemini immutatud infokildudest võib aru saada, et uus lahendus pakub rohkem privaatsust. Mis peaks olema ka eristumisaluseks võrdluses Facebook`iga. Kui, siis on see üpris nõrk argument – väheusutav. Ja just tehnokraatlik mõttemall lõpetas siinkirjutaja arvates Orkuti arengu. Külastaja huvi kaob, kui ta tabab, et keskkonnas ei toimu midagi uut ega erutavat. Facebooki aluskoodi näib olevat aga seevastu kirjutatud sisse erinevate sõprade-tuttavate tegevuste kuvamine juhuvalimi põhjal.
Teise, tänaseks juba ajalukku kadunud Orkuti nõrkusena, võib märkida suunatuse ärikliendile, õigemini selle puudumist. Kommuunide loomise võimalus oli ka siis, kuid ülesehituselt küllaltki toores ja arhailine.
Miks aga sotsiaalsed võrgustikud on nii kuum äri? Üheltpoolt – lähenedes utreeritult – iga dünaamiline veeb on oma olemuselt ei rohkem ega vähem kui tavaline tabel. Nüüd – mistahes arvestatav turundustegevus on andmebaasipõhine protseduur, ja tavajuhul täidab/uuendab asjakohast tabelit müügi- või turundusinimene. Sotsiaalne võrgustik on praktiliselt perpetuum mobile, igiliikur. Sisu toodavad valdavalt külastajad. Oma vabast tahetest ja ajast.
Teine efekt on aga lihtne nagu Kolumbuse muna – eeskätt usutakse sõpru tuttavaid, mitte sootut korporatiivset reklaami. Lisaks raiuvad meediaasjatundjad nagu rauda – inimest huvitavad enim lokaalsed, seejärel globaalsed uudised.
Kolmas faktor seostub aga Interneti kasutajate anonüümsusega. Näiteks Delfi ja paljud portaalid on aastaid olnud hädas halvustavate kommenteerijatega. EPL-i katse külastajate autentimiseks viis aga kommentaariumi hääbumiseni. Facebook`i kui Google+ puhul võib märkida, et kõik jagamised/meeldimised on nimelised. Personaalsed. Mis omakorda on oluline samm osalusdemokraatia arengusse – kui julged öelda, siis julge ka vastutada! Teisalt jõuame aga turundusinimesi ja mitte ainult, aastaid erutanud asjaoluni. Põhimõtteliselt oleks juba täna võimalik nimeliselt identifitseerida veebilehtede külastajaid. Väljendades selgemalt – domeeninime või urbse teenusepakkuja lingi asemel on tulevikus ilmselt võimalik kasutajastatistikast saada selgust millise toote või teenuse vastu tunneb huvi üks teine Eesnimi Perenimi. Igasuguse loogika järgi – kui selline teenus ükskord käivitub – ei saa see olema odav. Miks peakski?
Sisu ja sisutootmist, käsitlen arvatavalt järgmisel korral. Isiklik soovitus on kaasata asjatundjaid. Copywriting ei ole keskkoolilõpetaja klassikirjand. St. seitse ilusat lauset ühes sisutühjas tekstis ei saa ettevõttele kuidagi raha sisse tuua.
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com
Foto: google.com