Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Raul Siem

Tulekul on toetus ettevõtete digitaliseerimiseks

By

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas  määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“. Määruse kohaselt avaneb Eesti ettevõtetel peagi võimalus saada toetust digitaliseerimise teekaardi koostamisele, millega antakse ettevõtetele hinnang ja soovitused erinevate digilahenduste kasutuselevõtmiseks tulevikus.

Minister Siem selgitas, et peagi avatava toetuse eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust ja valmisolekut uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks, olgu nendeks tehisintellekt, robootika, pilveandmetöötlus või suurandmete analüütika. Laiem siht on kasvatada ettevõtete innovatsioonivõimekust ning kiirendada digipööret Eesti majanduses.

„Digipööre on enamat kui pelgalt uute IT-vahendite ja tarkvarasüsteemide kasutamine. Tahame, et ettevõtted mõtleksid üha enam sellele, kuidas uusi tehnoloogiad oma äritegevuse igas aspektis nutikamalt kasutada,“ ütles Siem. „Mida uuendusmeelsemad on meie ettevõtted, seda suurem on nende poolt pakutud toodete-teenuste lisandväärtus ning konkurentsivõimelisem meie majandus.“

„Toetusel on ka regionaalarengu mõõde, mis tähendab, et see on küll suunatud kõigi sektorite ettevõtetele üle Eesti, saavad väljaspool Tallinna ja Tartu linnasid registreeritud ettevõtted toetust kõrgema määraga,“ lisas Siem.

Ettevõtetele hakatakse toetust pakkuma digitaliseerimise teekaardi koostamiseks, mis annab neile võimaluse kaardistada äristrateegiaga seotult oma tootmis- või teenuse osutamise protsess ja hanke- ning tarneahel. Lisaks peab teekaart sisaldama ettevõtte hinnangut võimalike lahenduste mõjust ärimudelile ning majandustulemustele. Eesmärk on leida üles need lülid, milles digitaalsete tehnoloogiate abil on võimalik suurendada äristrateegia tulemuslikkust või muuta seda olulisel määral.

Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta saab olema 15 000 eurot. EAS avab toetuste taotlusvooru 2021. aasta veebruarikuus.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium

Eesti ettevõtlusprojekt nimetati Euroopa parimaks

By

16.11.20 Berliinis toimunud Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnatseremoonial nimetati ettevõtlusoskustesse investeerimise kategoorias Euroopa parimaks projektiks Eesti ettevõtte Merkuur OÜ projekt „Mobiilsed töötoad“.  Peaauhind anti ettevõtluse edendamise eest Prantsusmaa projektile „Le Portail Du Rebond“, mis arendab veebikeskkonda raskustes ettevõtjatele.

Merkuuri meeskond on välja arendanud liikuvad tehnoloogia õppeklassid, milles korraldatakse noortele teaduse, tehnoloogia ja inseneeria töötubasid. Liikuvates õppeklassides saab iga õpilane panna proovile oma insenerioskused, katsetada erinevaid töövõtteid ja -vahendeid ning valmistada erinevaid tooteid.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on tegemist väga olulise algatusega, et viia noorteni tehnoloogia ja ettevõtlusega seotud õpikogemus ja suurendada noorte karjääriteadlikkust tuleviku erialade valikul. „Merkuuri meeskonnal on väga oluline roll, et noored innustuksid teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkondade võimalustest ning looksid tulevikus selliseid tooteid ja teenuseid, millega saaks ka maailma vallutada,“ lisas Siem.

Mobiilsete töötubade projekti eestvedaja Lauri Soosaar rõõmustas tunnustuse üle ning ütles, et tal on hea meel, et algatust on ka Euroopas märgatud.  “Meil on olnud suur rõõm pakkuda noortele võimalust õppida liikuvas tehnoloogia õppeklassis ning innustada noori olema loovad ja ettevõtlikud. Oleme tänulikud, et meie tegevusi on märgatud ja tunnustatud,” ütles Soosaar.

Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnaga tunnustatakse edukaid tegevusi ja algatusi, mis loovad uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Euroopa tasandil on Eesti projekt kategooria võidu saanud varasemalt kahel korral: 2017. aastal majandust ja rahatarkust õpetava rollimängu „Ettevõtlusküla“ eest ning 2015. aastal kiirendi „Gamefounders“ eest. Lisaks on Euroopa konkursil esile tõstetud e-residentsuse programmi, e-majandusaasta aruannet ja Äriregistri ettevõtjaportaali.

Foto: merkuur.eu

Siem: e-valimiste turvalisus on riikliku julgeoleku küsimus

By

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liigub koos Riigi valimisteenistusega edasi e-valimiste turvalisemaks muutmisega. Töös on sõltumatu auditi ja turbeanalüüsi läbiviimine ja mitmed turvalisust tõstvad uuendused hiljemalt 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste jaoks. Lisaks on algatamisel eelnõu valimisseaduste muutmiseks, et määratleda täpsemalt MKM-i valitsemisala kohustused seoses valimiste korraldamise ja küberturvalisuse tagamisega.

Minister Siem märkis, et kui 2005 aastal oli e-hääletajate osakaal kogu valijate hulgast alla 1,9 protsendi, siis viimastel valimistel kasutasid e-hääletamise võimalust pea pooled valijatest. See tähendab, et e-valimisrakendused, mis olid algselt marginaalse tähtsusega on aja jooksul muutunud oluliseks valimiste osaks. „Põhiseaduse kohaselt rahvas, kui demokraatliku riigi kõrgeim riigivõimu kandja, teostab oma võimu peaasjalikult läbi vabade, ausate, läbipaistvate, turvaliste valimiste. Sellest tulenevalt ei tohiks olla vaidlust ka selles, et valimised, kui demokraatliku riigi põhialused ja väärtused,  kuuluvad kõige olulisemate riiklike kaitseobjektide hulka. Valimiste näol sh e-valimiste näol ei ole minu hinnangul tegemist millegi vähemaga, kui riikliku julgeoleku küsimusega,“ rääkis Siem.

Ministri sõnul tuleb teadvustada, et elame üha digitaliseeritumas maailmas. „Kui me oleme läinud riigina seda teed, et kasutame niivõrd olulises riigi eksistentsi alusprotsessis nagu on valimised, e-rakendusi, siis peame suutma ka tagada, et nende rakenduste toimivust kaitstakse kõige kõrgemal võimalikul küberturvalisuse tasemel.“

Riigi küberturvalisuse juhi Raul Rikki sõnul on MKM-i, koostöös Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) ja riigi valimisteenistusega (RVT) üks fundamentaalsemaid eesmärke valimiste infosüsteemide küberturvalisuse tagamine terviklikumalt ja senisest oluliselt kõrgemal tasemel. „Arvestades, et valimistega seotud infosüsteemide turvalisus on riigi julgeoleku küsimus, ei ole nende küberturvalisus korraldatud parimal võimalikul viisil. Näiteks ei ole RVT-l piisavalt rahalisi vahendeid, et kõiki kõrgetasemelisi küberturbe funktsioone ellu viia. RVT-l puudub küberturbe juht ja vajalikud eksperdid, kelle põhiülesandeks oleks valimiste küberturvalisuse tagamise korraldamine. Seda funktsiooni on täidetud muude ülesannete seas olemasolevate ametikohtade baasil. Kuna RVT võimekus valimiste küberturvalisust tagada on väga väike, tellib RVT teatud küberturbe funktsioone lepingu alusel asutustelt (RIA) ja ettevõtetelt. See ei ole iseenesest halb, kuid antud juhul tekib küsimus, kes haldab küberturbe riske terviklikult ning hoolitseb selle eest, et kõik valimistega seotud küberturvalisuse meetmed oleksid adekvaatselt rakendatud,“ selgitas Rikk. Lisaks on tema sõnul küsimus küberturbe tagamise järelevalve teostamises, mille eest vastutab VVK. „See on koht, kus MKM riigi küberturvalisuse juhtministeeriumina saaks toetada VVK-d omapoolse hinnangu andmisega,“ ütles Rikk.

Raul Siemi sõnul on praegu jäänud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kohustuseks küll e-valimiste turvalisuse ja läbipaistvuse küsimustega tegelemine, kuid õiguslikult puudub selleks alusraamistik, kuna e-valimiste ettevalmistamise ja korraldamisega tegeleb seaduse järgi ainult RVT. „2021. aasta uuenduste ja auditi osas on meil põhimõtteline kokkulepe RVT-ga ja sõlmimisel on koostööleping, kuid alates 2022. aastast tahame määratleda seaduse tasemel täpsemalt ära MKM-i valitsemisala õigused ja kohustused seoses valimiste korraldamise ning küberturvalisuse tagamisega. Nii tekib ka vastutuse osas selgem jaotus ja edaspidi on IT-ministril võimalik e-valimiste küberturvalisust tugevamalt kindlustada,“ selgitas Siem.

Riigi küberturvalisuse juhi Raul Rikki täpsustuse kohaselt pannakse kavandatavate muudatustega RIA-le ülesanne korraldada valimiste küberturvet. „Turbe korraldus hakkab olema kaheastmeline – RIA korraldab küberturvet ning MKM kontrollib kogu protsessi küberturvalisust ja annab Vabariigi Valimiskomisjonile arvamuse, kas küberturvalisus on korraldatud piisaval tasemel elektrooniliste süsteemide kasutamiseks valimiste läbiviimiseks,“ ütles Rikk.

IKT asekantsler Siim Sikkuti sõnul on e-valimiste turvalisuse ja usalduse küsimus ministeeriumi töölaual prioriteetne. „Meie digiriigi toimimise ja kasu aluseks on inimeste usaldus digiteenuste ja -keskkonna vastu. Seni pole e-valimiste süsteemile tehtud ei terviklikku auditit ega ka süstemaatilist turvalisuse hindamist. Seetõttu on oluline tegeleda niivõrd oluliste rakenduste ja protsesside, kui seda on valimiste küberturvalisus, väga põhjalikult ja kõiki vajalikke turbemeetmeid rakendades,“ ütles Sikkut. Asekantsleri sõnul on audit ja riskianalüüs plaanis korraldada piisava ajavaruga enne järgmisi kohaliku omavalitsuse valimisi, et jõuaks ka vajalikud organisatoorsed, protseduurilised ja tehnoloogilised turbemeetmed rakendada.

MKM, RIA ja RVT koostöös on tegemisel erinevad arendused valimiste infosüsteemile ja elektroonilise hääletamise süsteemile (turvameetmete täiendamine, koodianalüüs), valimiste veebilehe ja riskianalüüside uuendamine, küberruumi seire, juhendite ja infomaterjalide värskendamine, valimiste vaadeldavuse parandamine jne.

Üks tähtsamaid tegevusi läbipaistvuse suurendamiseks on sõltumatu auditi ja riskihinnangu läbiviimine. „Me oleme harjunud, et meil on olemas e-hääletamise võimalus, kuid see süsteem peab olema turvaline ja läbipaistev. Peame mõistma, et e-valimiste puhul ei ole tegemist usuküsimuse vaid riikliku julgeoleku küsimusega. Tänases digimaailmas tuleb küberturbesse suhtuda äärmise tõsidusega. Kui me seda alatähtsustame ega suuna selle tagamisse oma parimaid kompetentse, riskime reaalse ja otsese ohu tekkimisega riigi julgeolekule,“ rõhutas minister Siem.

Fotod: Majandus ja Kommunikatsooniministeerium ning  VisualHunt.com