Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise ajakiri

Natalja Viilmann

Eesti hinnakasvu hoiab vaos depressiivne väliskeskkond

By

Statistikaameti teatel olid Eesti tarbijahinnad 2019. aasta viimasel kuul 0,3 protsenti väiksemad kui novembris. Kõige suuremad muutused tõid kaasa veetariifide langus Tallinnas, elektri ja sideteenuste odavnemine ning alkoholiaktsiisi alandamise järelmõju. Aasta arvestuses püsis inflatsioon Eestis detsembris 1,8 protsenti. Aasta lõpukuudel oli inflatsioonisurve tavatult väike ning 2018. aasta keskmisega võrreldes tõusis keskmine tarbijahinnaindeks 2019. aastal 2,3 protsenti.

Möödunud aasta oli paljudele ettevõtetele keerukas. Töötajate palku tuli tõsta, aga hindu paljud ettevõtted samal ajal kergitada ei saanud. Probleemid olid eriti ilmeka eksportijate jaoks, sest välisturgudel ollakse valdavalt hinnavõtjad. Ekspordihindade ulatuslik langus ja mitme valuutakursi odavnemine euro suhtes pingestasid olukorda tuntavalt.

Lähikuudel näeme aastase inflatsioonimäära suuremat kõikumist, kuid hinnatõus jääb endiselt pigem vaoshoituks. Peamised riskid on eelkõige seotud naftahindade edasise arenguga ning üldisemalt palga- ja hinnakujunduses tekkinud survega. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb 2020. aasta keskmine tarbijahindade kasv 2 protsendi lähedale.

Foto: Eesti Pank

Maailmamajanduse jahtumine jahutab ka Eesti majandust

By

Ülemaailmse majanduskasvu aeglustumine pidurdab Eesti ekspordikasvu ning mõjutab seeläbi ka Eesti maksebilansi tasakaalu ja majanduskasvu. Teises kvartalis oli jooksevkonto küll endiselt ülejäägis, kuid ülejääk oli märgatavalt väiksem kui 2018. aasta teises kvartalis.

Viimased andmed räägivad valdavalt ülemaailmse majanduskasvu aeglustumisest, kuid mitmes riigis kuulutavad häirekellad ka majanduslanguse ohtu. Globaalset kaubandust ja eksporti kahjustavad jätkuvalt üha süvenev vastasseis Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel, Brexitiga seotud ebakindluse pikenemine, kaubanduspinged USA ja Euroopa Liidu vahel ning paljude riikide kõrge võlatase.

Maailmamajanduse jahtumine mõjutab ka Eesti ekspordi käekäiku. 2019. aasta teises kvartalis ekspordikasv aeglustus. Kasvu aeglustumise taga on peamiselt nõrk välisnõudlus ja investorite pikka aega kestnud ebakindlus. Eesti kaupade ja teenuste eksport suurenes jooksevhindades aastaga 3,4 protsenti, mis on eelmise kvartali näitajast üle kahe korra väiksem. Aeglasem ekspordikasv ja sellega seotud riskid tähendavad lähivaates ka Eesti majanduskasvu aeglustumist.

Maailmamajanduse jahtumine on vähendanud ka Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääki. Eelmisel aastal oli see 3,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist, selle aasta teises kvartalis 1,5 protsenti. Et sisenõudlus reageerib välistingimuste muutustele alati viitega, oli selline ülejäägi vähenemine ootuspärane.

Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab Eesti Pank ka maksebilansi statistika teate, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.

Foto: https://www.pexels.com/