Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Lindström

Lindström`i uuring: Eesti kõige õõvastavamad tualettruumid

By

Sõna otseses mõttes viimses hädas tualettruumi jõudes ei ole midagi ebameeldivamat, kui leida eest pritsmetega prill-laud ja tühi WC-paberi rull. Hiljuti läbiviidud uuringust selgub, et koguni 64% vastanutest pigem kannatab koduni, kui külastab halvas korras tualetti.

Tualetiteenust pakkuv ettevõte Lindström viis hiljuti läbi uuringu, millest selgus, milliseid avalikke tualettruume Eesti inimesed kõige räpasemateks peavad. Sellesse skandaalsesse esikolmikusse jõudsid käimlad rannas, matkaplatsil ning bussijaamas, samuti toodi välja kiirtoidurestorane ning tanklaid.

Uuringus osales 500 inimest üle Eesti, kellest 62% kasutab avalikke tualettruume vähemalt kord kuus. Kõige olulisemad probleemid, mis inimesi avalike tualettide puhul häirivad, on määrdunud wc-potid ja tualettpaberi puudumine. Samuti häirib vastanuid, et paljudes tualettides puudub käte kuivatamiseks paber, kuivatusrull või puhur, kätepesuseep on otsas ning kraanid ei tööta korralikult.

„Inimestel on õigus oodata, et avalike tualettide haldajad teeksid omaltpoolt kõik hügieeni tagamiseks. See hõlmab nii piisavalt tihedat koristamisgraafikut kui ka tualettide varustamist sobivate kätepesu- ja kuivatusvahenditega,“ ütles Lindström Eesti valdkonna ekspert Mari-Liis Paluoja.

Kätepesu abil saab end edukalt bakterite eest kaitsta

Räpase WC külastamine on kindlasti ebameeldiv, kuid kui suurt ohtu see tervisele põhjustab? Haiguste ennetamisel on tegelikult kõige olulisemaks aspektiks korralik kätepesu ja -kuivatus. Just kätega korjame eri pindadelt baktereid üles ning viime neid edasi. Kui katsume kätega oma toitu või nägu, leiavadki bakterid oma tee organismi.

“Kuigi käed ei saa kunagi olla täielikult bakterivabad, siis põhjalik pesu ja hügieenilise kuivatusvahendi kasutamine on piisav, et end kaitsta,” sõnab Lindströmi kätepesuekspert ja täpsustab, et seda just seepärast, et bakterite ülekandumine märjalt nahalt on tõenäolisem kui kuivalt ning kõik pinnad, mida lohakalt pestud märgade kätega puudutada, võivad saastuda.

Kätekuivatusega võid baktereid nii levitada kui vältida

Inimese käsi katab hulk baktereid, mis ka pestes lõplikult ei kao ja tänu niiskusele hõlpsamalt erinevatele pindadele kanduvad. Seetõttu on käte korrektne kuivatamine sama oluline kui põhjalik pesemine. “Paljudele tuleb endiselt üllatuseks, et kuivati ei ole tegelikult üldse hügieeniline valik käte kuivatamiseks. Kui käed on voolava vee all ainult kiirelt loputatud, jäävad nende külge bakterid, mis tugevate õhuvooludega eriti edukalt inimese suunas lendu lastakse. Lisaks lendub lohakalt pestud kätelt baktereid ka õhku ja isegi mitme meetri kaugusel asuvatele pindadele. Kuivati põhja kogunev niiskus ja soe keskkond muudab selle bakteritele ideaalseks paljunemispaigaks,” toob Paluoja välja.

Oluliselt hügieenilisem valik on kasutada paberrätikuid või käterätirulli. Nii paber kui käterätirull on hügieenilised, kuna üht paberit või rätiku osa kasutab vaid üks inimene (käterätirullid asetsevad spetsiaalses masinas kahe rullina – üks annab välja puhast rätikut ja teise jõuab pärast kuivatamist kasutatud kangas). Kätekuivatusrulli eelis on keskkonnasõbralikkus – selle kasutamisel tekib 95% vähem prügi kui paberi kasutamisel. “Isegi kui käsi on pestud lohakalt, siis on võimalik paberi või puuvillase käterätirulliga korralikult kuivatades jätta 99,9% kätel leiduvatest bakteritest kuivatusvahendile,” sõnab Paluoja.

Foto: dirtyboxface on Visualhunt / CC BY

Kummaline, kuid tõhus viis suurendada brändilojaalsust

By

Hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et 70% inimestest väldib asutuste külastamist, kus on sageli halvas korras tualetid. Meeldiva õhkkonna loomisel loeb iga detail ning just räpane tualettruum võib olla põhjus, miks külastajad sinu juurde tagasi tulla ei soovi.

Pärast eriolukorra lõppu hakkavad inimesed vaikselt tavaellu tagasi pöörduma. Siiski manitsetakse kõiki veel ettevaatlikkusele – viirus ei ole kadunud ja hügieeninõudeid tuleb täita hoolega. See tähendab, et inimesed külastavad rohkem ka avalikke tualette, et seal käsi pesta.

Lindströmi läbiviidud uuringust selgus, et 96% inimestest eelistab külastada asutusi, kus on puhtad ja korralikud tualettruumid. Uuringus osales 500 inimest üle Eesti, kellest enamik kasutab avalikke tualette kaubanduskeskustes, toitlustusasutustes, tanklates, meelelahutusasutustes ja büroohoonetes. Uuringus osalenutest 36% leidis, et täna on avalikud tualettruumid üldjuhul väga halvas korras.

„Suur osa inimesi läheb ühiskasutatavasse tualettruumi vaid hädaolukorras. Arvestades tänaseid olusid ja inimeste hirmu haigustekitajate ees, võib mälestus halvas korras tualetist tähendada, et pigem jäetakse kaubanduskeskusesse, restorani või büroosse tulemata, kui riskitakse seal tualetis käimisega,“ kommenteeris Lindström Eesti ekspert Mari-Liis Paluoja.

Ettevõttetele on kasulik kui neil on kindel klientuur, kes külastab asutust korduvalt, olenemata sellest, mida teevad konkurendid. Lojaalsed tarbijad on vähem hinnatundlikud ning usaldavad täielikult teenusepakkujat, kelle juures nad aastaid käinud on. Oma tualettruumide järgmisele tasemele viimine on seega üks viis, kuidas kindlustada, et kliendid ka pärast eriolukorda endiselt sinu ettevõttesse tulla soovivad.

„Esmalt peaks tähelepanu pöörama sellele, et olemas oleks elementaarsed kätepesu ja -kuivatusvahendid. Teame, et kuigi kätepuhur võib olla mugav lahendus, ei ole see sugugi ohutu – paljud tänapäevased kuivatid puhuvad õhku masina sisemusest suunaga üles lennutades nii õhku, linkidele ja mööduvatele inimestele sinna eelmistest kasutajatest jäänud haigustekitajad. Tervisele ohutumaks lahenduseks on käterätirullid,“ sõnas Paluoja.

Käterätirullid asetsevad spetsiaalses masinas kahe rullina, millest üks annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatustoimingu lõpetamist kasutatud kangas. „Hügieeni seisukohast seisab puuvillarull samal astmel paberiga, kuna ühte rätiku osa kasutab ainult üks inimene. Samas võimaldavad käterätirullid tualettruumis lihtsamini puhtust hoida kui paber, mis eeldab pidevat prügikastide tühjendamist ja põrandate puhastamist – sageli maandub tormakalt tualetist lahkuja visatud paber prügikasti asemel põrandale ja jätab tualetist räpase mulje,“ ütles Paluoja.

Kui hügieeniliste kätepuhastuse ja kuivatamise vahendite olemasolu on tagatud, võiks mõelda ka lisatarvikute peale, mida külastajad aeg-ajalt vajavad. Restoranide või büroohoonete tualettides on vahel olemas naistele vajalikud hügieenitarbed, niit ja nõel või parfüümitestrid. Sellised pisiasjad jäävad külastajale meelde, eriti juhul kui ta end sättima minnes ootamatult avastab, et näiteks pluusinööp on viimase niidikese küljes või vajalikud hügieenitarbed on koju ununenud.

„Ettevõtted, kes soovivad oma klientuuri hoida, peaksid kindlasti oma tualettruumi seisukorrale tähelepanu pöörama. Räpane tualett võib kogu külastuskogemuse rikkuda, samal ajal kui luksuslik ja heas korras tualett paneb justkui i-le täpi, muutes kogu külastuse meeldejäävaks,“ ütles Paluoja kokkuvõtteks.

Foto: https://lindstromgroup.com/

Lindström ostis Tallinna Pesumaja

By

Konkurentsiamet kiitis heaks tehingu, mille tulemusena koondusid 27 aastat Eesti turul tegutsenud Lindström ja 20-aastase ajalooga Tallinna Pesumaja Eesti üheks suurimaks tekstiiliteenuste ettevõtteks. Ühinenud ettevõtet, kus töötab ühtekokku ligi 200 töötajat, asub juhtima Lindström Eesti tegevjuht Kadrian Jaagund.

Jaagundi sõnul loob kahe eduka ettevõtte ühinemine võimaluse pakkuda veelgi ulatuslikumat teenusteringi, jõudsalt arendada innovaatilisi lahendusi ning kindlustada positsiooni tiheda konkurentsiga tekstiilirendi turul.

„Tallinna Pesumaja on tugeva kvaliteedikuvandiga organisatsioon, kes sarnaselt meile töötab hotellisektori klientidega, aga kellega üheskoos arendame teenuseid suure potentsiaaliga meditsiinivaldkonna turule,“ sõnas ta.

„Tervishoiuteenused moodustavad Lindström grupis märkimisväärse osa käibest ja ekspertiisist. Lisaks tööriide ja voodipesu rendile kasutavad haiglad ka keskkonnasõbralikku lahendust hügieeniliseks kätehoolduseks,“ selgitas Jaagund.

Lindströmi juhi kinnitusel jätkavad nii Lindström kui ka Tallinna Pesumaja liitumise järel tööd senisel moel ning tehinguga ei kaasne muudatusi ei töötajate ega ka klientide jaoks.

Tallinna Pesumaja on pakkunud enam kui 20 aastat kvaliteetseid tekstiiliteenuseid just hotellinduse- ja tervishoiuvaldkonnas. Ettevõttes töötab ligi poolsada inimest ning 2018. aastal teenis ettevõte 2,7 miljoni euro suuruse käibe.

Lindström on 1848. aastal asutatud Soome päritolu pereettevõte, mis tegutseb Eestis juba 27 aastat, pakkudes oma klientidele lahendusi ruumide puhtuse tagamiseks ja sisekujunduseks, aga ka töörõivaid ja töökaitselahendusi. Eesti ettevõtte 2018. aasta käive oli 15,3 miljonit eurot ning see tegutseb täna kolmes üksuses: kaks neist asuvad Harjumaal, Lool ning üks Tartus.

Foto: https://lindstromgroup.com/ee/

ROHEPESU: taaskasutatud paberrätik tekitab rohkem jäätmeid kui tavaline paberrätik

By

Kui esmapilgul võib tunduda, et ümbertöödeldud paberist valmistatud paberrätik on keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik valik, siis tegelikkuses on pilt palju keerulisem. Tualettruumi teenuseid pakkuva ettevõtte Lindström esindaja sõnul on põhjus lihtne – määrdumata paberjäätmete transpordile ning sellest taaskasutatud paberi valmistamisele kulub oluliselt rohkem energiat kui tavalise paberrätiku tarneahelale.

”Igasuguse paberrätiku, olgu siis puidust valmistatud tavalise paberräti või taaskasutatud materjalist valmistatud kätekuivatuspaberi jõudmiseks lõpptarbijani kulub hulgaliselt resursse, lisaks veele ja energiale ka transporti ja tööjõudu,” sõnas Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja Kadrian Jaagund.

”Tekstiiliteenuse kutseliidu Wirtex andmetel kulub taaskasutatud paberrätiku tootmiseks tegelikult ligi kümnendiku võrra rohkem energiat, sest seda toodetakse ümberkäitlemisele jõudnud määrdumata paberist (ajalehed, kartong jne), mille transpordiks kuulub samuti omakorda ressursse,” sõnas ta.

Tema sõnul on ümbertöödeldud paberrätikul lühemad kiud, mis tähendab, et paber on kehvema kvaliteediga ning vähem vastupidav. ”Seetõttu kasutab lõpptarbija ühe kätekuivatuse ajal keskmisest rohkem paberrätikuid – statistika kohaselt kolm või isegi enam rätikut,” ütles Lindströmi esindaja.

Kasutatud ja määrdunud paberrätikuid enam ümber töödelda pole võimalik ja need lõpetavad prügikastis. ”Paberrätikud tekitavad näiteks kaubanduskeskuste avalikes tualettruumides keskmiselt 53 kg jäätmeid kuus, mis tähendab, et keskused näevad rohkem vaeva uputavate prügikastide tühjendamisega ning nende jäätmeveokulud on suuremad,” ütles ta.

Kuigi paberrätikuid on teoorias võimalik komposteerida, siis tegelikkuses seda täna kahjuks ei tehta ning see prügi jõuab olmejäätmetesse. ”Arvestades, kui väärtuslik tooraine on puit, võiksime seda kasutada millegi jäävama peale, kui 5-sekundilise kasutuskorraga paberrätik,” tõdes Jaagund.

Lindströmi esindaja sõnul peaksid keskkonnast hoolivad inimesed ja ettevõtted eelistama hoopis puuvillast kätekuivatusrulli, sest selle elutsükli jooksul tekib vähem keskkonnakahju.

”Puuvillast valmistatud kätekuivatusrullide elutsükkel on märkimisväärselt pikem – ühe käterätirulli eluiga on keskmiselt 100 pesukorda, mille jooksul on sellega võimalik kuivatada 11 000 kätepaari. Keskmise kaubanduskeskuse külastajad, kelle käsutuses on keskuse peale näiteks 22 kätekuivatuspunkti, kulutaksid aasta jooksul ära kõigest 15,8 kätekuivatusrulli, samas kui paberrätikuid kasutades koguneb aasta jooksul ühtekokku üle 600 kg kasutuid olmejäätmeid,” nentis Jaagund.

Kätekuivatusrulli keskkonnasäästlikkus väljendub ka selle laialdastes taaskasutusvõimalustes – Lindströmi esindaja sõnul toodetakse kulunud kätekuivatusrullidest näiteks tööstuslikke puhastuslappe ja moppe.

Foto: www.pexels.com