Uskudes erinevaid allikaid – majanduslangus on läbi saanud või läbi saamas. Kuid, kes ütleb kui kiire saab olema tõus? Või, millal tõustakse tagasi samale positsioonile, kus oldi aastat poolteist aastat. Ning mis põhiline – kuidas reageerivad uuele majandustõusule endised postsotsialistlikud maad, mida reeglina iseloomustab sotsiaalsfääri rabedus. Kriisieelset Eestit iseloomustas ehitusbuum ja tööjõudefitsiit. Kriisiaegset Eestit iseloomustab mõningane tarbekaupade hinnalangus ja tuntav ehitushindade langus. Lisaks märgatav energiahindade ja tööpuuduse tõus.
Aga kõige selle juures on ka midagi positiivset. Esiteks, kõrghooajal, juulis, oli majutusettevõtete külastajate arv ainult 9% madalam kui aasta tagasi. Teiseks, samal ajavahemikul ei kurtnud tööpuuduse üle ka kesklinna tuiksoonel asuvad restoranid. Kolmandaks, eelmise buumi eel kulus ehitusfirmadel kuid kui mitte aastaid paberitööle. Tänaseks on paljud objektid vähemalt paberil korralikult ettevalmistatud ja jäänud on vaid põhiline – raha investeeringusteks. Viimane omakorda käivitab ka tertsiaalsektori, sest üks töökoht töötlevas tööstuses loob kaks töökohta teeninduses.
Foto: Flickr.com
