Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Juhan Parts

Majandus. Konjunktuuriinstituudi eksperdid: kriisijärgne majanduse tõus on jätkusuutlik

By


05.01.11 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) pressikonverentsil tõdeti, et Eesti majandusolukord jätkab paranemist ning kriisijärgset majanduse tõusu võib pidada jätkusuutlikuks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on kõige tähtsam jätkuv ettevõtluse hoogustamine. „Tuleb jätkuvalt tõsta konkurentsivõimet ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning mõistagi on endiselt oluline ekspordi igakülgne soodustamine“, ütles minister. Samuti tõi ta välja vajaduse veel sel aastal alandada tööjõu makse. „Selle kaudu tõstame me ettevõtete konkurentsivõimet, jätame inimestele rohkem raha ning elavdame seeläbi tarbimist“, ütles Parts.

EKI juhtivteadur Leev Kuum kinnitas, et Eesti majanduse kriisijärgset tõusu võib 2010. aasta neljanda kvartali statistiliste näitajate põhjal pidada juba jätkusuutlikuks. EKI ekspertidepaneeli üldhinnang majandusele on kerkinud kolmandat kvartalit järjest ja ulatub 4,3 punktile, kuid pole siiski veel rahuldav. Olukorda pidas heaks 6% ja halvaks 22% ekspertidest.

Ometi peab aastatagusega võrreldes olukorda paremaks 89% küsitletut ekspertidest. Eeloleva poole aasta arenguväljavaadete suhtes on positiivselt meelestatud 67 % ning keegi küsitletutest ei usu, et 6 kuu pärast võiks olukord olla halvem kui praegu.

Samuti ollakse suhteliselt kindlad väliskaubanduse positiivsetes arengutes ning 72% ekspertidest ootab ekspordi kasvu jätkumist hoolimata asjaolust, et kriisieelsed tasemed on juba saavutatud. Võibki öelda, et paremini läheb ekspordile orienteeritud ettevõtetel, kuna suurimate ekspordipartnerite majandused on hästi taastunud ning meie tööjõu palkade elastsus on suurendanud Eesti konkurentsivõimet. Ometi võib lähitulevikus ekspordiväljavaateid mõnevõrra halvendada Soome ja Rootsi stiimulpakettide lõppemine, mis seni on ergutanud nõudlust ka meie kaupadele.

Eratarbimises on hakanud olukord paranema ning enam kui pooled küsitletud ekspertidest hindab olukorda vähemalt rahuldavaks.

Negatiivsemalt ollakse meelestatud investeeringute osas. Investeeringute olukorda pidas halvaks 61% ekspertidest. Investeeringute kasvu piirab ettevõtete madal kasumlikkus ja sealt tulenev kapitali puudus. Ometi plaanib 2011. aastal oma investeeringute mahtu suurendada 34% töötlevatööstuse ettevõtetest.

Suurimateks probleemideks Eesti majanduse arengul peetakse suurt tööpuudust, nõudluse vähesest ning vähest rahvusvahelist konkurentsivõimet. Võib väita, et hõive taastumine toimub aeglaselt, kuna kriisiajal rakendatud optimeerimise tulemusel suudetakse väiksema töötajate hulgaga toota rohkem.

Nii kaubanduses kui teeninduses oodatakse olukorra halvenemist järgmisel kolmel kuul, kuid see on peamiselt tingitud sesoonsusest. Viimasel kolmel kuul teatasid enam kui pooled kauplused müügimahtude kasvust.

Tarbijabaromeeter detsembris langes ning põhjuseks oli peamiselt elukalliduse tõus. EKI toidukorv kallines aastaga 13,8%

Iga kvartali alguses toimub Eesti Konjunktuuriinstituudi pressikonverents, kus tutvustatakse ülevaadet Eesti majanduse viimaste kuude arengutest ja prognoosi järgnevateks kuudeks. EKI missiooniks on oma uuringutega kaasa aidata Eesti majanduse arengule. Instituut kogub, töötleb ja analüüsib majandusinformatsiooni nii, et selle põhjal saab teha kvaliteetseid makro- ja mikromajanduslikke otsuseid.

Allikas: http://www.mkm.ee/konjunktuuriinstituudi-eksperdid-kriisijargne-majanduse-tous-on-jatkusuutlik/
Foto: flickr.com

Innovatsioon. Eesti Läänemeremaade innovatiivsemate sekka!

By

Innovatsioon on tõusnud riiklikult tähtsaks küsimuseks – just seda näitas 21. mail Riigikogu, kus  arutluse all oli “Innovatsioon majandusarengu vedurina”. Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis Eesti ettevõtete väljakutsetest, millest lühiajalised on likviidsuse säilitamine, kulude optimeerimine ning ligipääs kapitalile ja pikaajalised – keskendumine keerukamatele toodetele ja teenustele nõudlikemate turgude jaoks, teadmiste ja oskuste baasi loomine muudatusteks, rahvusvahelistumine ja eksportimine ning kokkuvõttes kõrgem tootlikkus.

Foto: Valitsus.ee

Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.”Tulevikus peame tõstma Eesti atraktiivsust kõrget lisandväärtust tootvate teadmusel põhinevate välisinvesteeringute jaoks. Lisaks toimivale toetavale keskkonnale vajame samuti konkreetseid müügiargumente, kuna oleme globaalses konkurentsis parimate töökohtade nimel,” rääkis  Parts.

Tema sõnul on Eesti maailma kontekstis vaid üks piirkond suurlinnas. Edukas olemiseks peame tugevdama koostööd Läänemere regioonis eesmärgiga muuta antud regioon rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks tõmbekeskuseks, mis paistaks globaalselt silma kui innovaatiline, kõrge teadus‐ja arendusregioon, mida iseloomustab riikidevaheline spetsiifilist kompetentsi koondav ühine ülikool ning atraktiivne ärikeskkond, mis soodustab efektiivset piirülest koostööd ning edukat teadmistesiiret.
Läänemereregioonile ühise  identiteedi loomiseks ja nende riikide ühiseks turustamiseks tuleb üha enam tegeleda sellega, kuidas omavahel ressursse efektiivsemalt jagada, fokuseerida ühistele prioriteetsetele valdkondadele ning investeeringuid ka vastavalt sellele sihipärasemalt suunata. ”Seega, ühelt poolt on meil antud regiooni riikidelt palju õppida, teiselt poolt on aga läbi koostöö antud riikide vahel.

Läänemereregiooni strateegia raames suurepärased võimalused luua globaalselt konkurentsivõimeline makroregioon ning selle baasil tulevikus nii investeeringuid kui ka kvaliteetset kompetentsi ligi meelitada ning jõulisemalt toodete ja tehnoloogiate arendamises maailmastaabis kaasa rääkida,”  kutsus Parts üles veelgi tihedamale koostööle.
Riigi eesmärgiks lähiaastatel saab majandus ja –kommunikatsiooniministri kinnitusel olema praeguse innovatsiooni toetamise süsteemi tulemuslikkuse tõstmine ning veel eksisteerivate hallide alade kõrvaldamine. ”Eesti peab figureerima koos meie lähinaabritega Soome ja Rootsiga maailma innovatiivseimate riikide seas, ” rõhutas Parts.
Oma panuse riigi innovaatilisuse kasvule saab anda igaüks. Kõik ideed on teretulnud aadressile www.in.ee. Samas saab leida ka endale elluviimiseks sobivaid ideid.