Et intervjueeritav sulle rohkem räägiks, selleks on palju võimalusi. Mitteverbaalsed hääled on kasulikud, et anda kuulajale teada, et sa tõesti oled kuulnud seda, mis ta ütleb ja et sa oled temast veelgi huvitatud. Näiteks kohased näoilmed, noogutamine ja kehahoiak. Julgustamishääled on suure ulatuvusega ja näitavad kuulaja osavust varieerida selliste väljendite nagu: hmm, ah, oh, jne. Need hääled julgustavad rääkijat katkestamata jätkama.
Toetavad teated on mitteverbaalsete häälte verbaalsed ekvivalendid. Näiteks:
• Ma saan aru….
• Ja siis?
• See on huvitav…
Võtmesõna kordamine on samuti võimalus julgustada rääkijat rohkem ütlema. Kui sa tõesti kuulad, pole sul raske korrata mõnda tema poolt öeldud fraasi, et kuulaja saaks julgust rääkida detailsemalt. Peegeldavad teated on äärmiselt kasulikud sügavamate tunnete uurimiseks. Sa tahad, et rääkija lisaks, mida ta on öelnud. Põhjusel, et sa oled kuulanud ridade vahelt, häälestad emotsioonidele rohkem kui sõnumi sisule. Püüa alustada näiteks: Kas see paistab teile nii? See annab rääkijale teada, et interpreteerid ta emotsionaalseid alatoone ja oled huvitatud rääkija tunnete sügavamast mõistmisest. Vaata asju rääkija vaatepunktist, see on parim viis efektiivseks kuulamiseks.
Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
Foto: flisckr.com