• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

IBAN

Algaval aastal muutuvad kontonumbrid ja otsekorraldused

28/11/2013 By Veebikiri

Monopoly man

Seoses sellega, et 2014. aasta veebruarist hakkavad Euroopa Liidu riikides ning Islandis, Monacos, Norras, Šveitsis ja Liechtensteinis, kokku 33 riigis, kehtima ühesugused maksetingimused, toob uue aasta algus Eestis maksete tegemisel kaasa kaks suuremat muudatust, mis puudutavad rohkemal või vähemal määral iga inimest.

Kõik kontonumbrid muutuvad pikemaks ehk saavad rahvusvahelise kuju (IBAN-kontonumber) ning muutub otsekorraldusteenus. Viimane puudutab eelkõige neid, kel on pankades sõlmitud otsekorralduslepingud.

Kas kontonumbri muutmiseks peab panka minema?

Ei pea. Muudatused teevad pangad ja ettevõtted inimeste eest ise ära. Igal inimesel on vaja harjuda kontonumbriga, mis on senise kuni 14 numbri asemel 20kohaline. Inimese praeguse kontonumbri ette lisatakse muid numbreid ja tunnuseid: riigikood, pangakood ja kontrollnumbrid. Sel kujul hakkavad kontonumbreid kasutama kõik ühtsesse euromaksete piirkonda kuuluvad riigid. Lisaks peaksid inimesed arvestama sellega, et ka näiteks sõbrale tuleks anda oma uus kontonumber, sest nii saab ülekanne kiiresti ja sujuvalt tehtud.

Uue kontonumbri leiate juba praegu näiteks internetipangas oma pangakonto koondväljavõttelt või saate selle teisendada vastava IBAN-kalkulaatori abil nii oma kodupanga kui ka Pangaliidu kodulehel.

Ka ettevõtjad peavad 2014. aasta alguseks muudatused ellu viima: arvete väljastamisel kasutama ainult rahvusvahelist kontonumbrit ja palkade maksmiseks viima töötajate senised kontonumbrid IBANi kujule.

Kas arveid saab endiselt automaatselt tasuda?

Ka uuel aastal saab oma arveid automaatselt tasuda, kuid otsekorraldusteenus senisel kujul kaob ja selle asemele tuleb kasutaja jaoks uus teenus – e-arvel põhinev makseteenus (e-arve püsimakse). Inimestele on e-arve püsimakse parem, sest see võimaldab peale arvete automaatse maksmise ka kõik e-arved ühte kohta koguda.

Näiteks kui inimene maksab praegu oma telefoniarvet otsekorraldusega, siis tulevikus saab ta seda sama lihtsalt teha e-arve püsimaksega, lisaks on tal võimalik internetipangas näha kõiki laekunud e-arveid. Piltlikult öeldes on juhtohjad inimese käes, sest ta saab otsustada, kas saata arved maksmisele automaatselt või vajutada iga kord nuppu „Maksan”. Otsekorraldus sellist valikuvõimalust ei andnud.

Otsekorraldusi saab kasutada kuni 31. jaanuarini 2014. Kui selleks ajaks ei ole ettevõtja e-arvet kasutusele võtnud, teavitavad pangad otsekorralduse kliente lepingu lõppemisest. Näiteks kui korteriühistu ei taha või ei saa e-arvet kasutada, siis otsekorraldus lõpetatakse. Info selle kohta saadab kliendile pank, eeldatavasti ka korteriühistu. Sel juhul laekuvad arved endiselt kas e-posti või tavapostiga ja need tuleb internetipangas iga kuu ise tasuda.

Praegu ei ole selge, kas kõik seni otsekorraldust kasutanud ettevõtted hakkavad uut teenust kasutama. Kuigi pangad ja ettevõtted teavitavad oma kliente otsekorraldusteenuse lõpetamisest ja üleminekust e-arve püsimaksele, peaksid eraisikud olema tähelepanelikud ja veenduma, et nende arved saavad tasutud.

Kas see on kõik, mis muutub?

Üks oluline muutus puudutab veel kõiki, kes teevad riigisiseselt ülekandeid pankade vahel. Järgmise aasta veebruari algusest muutub Eestis pankadevaheliste maksete tegemine aeglasemaks.

Inimesed peavad arvestama, et uuel aastal ei pruugi maksed jõuda saajani sama kiirelt kui praegu, sest olenevalt pangast on maksete liikumise kiirus senise 1,5 tunni asemel 3–5 tundi. Selleks et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb see teha hiljemalt kell 15–16.30.

Põhjus seisneb selles, et uuel aastal ühtlustuvad maksete tegemise tingimused kogu Euroopas ja pangad ei tohi praegu kasutatavaid süsteeme enam kasutada, kuna need ei vasta uutele nõuetele. Eestis tegutsevad pangad võisid valida endale partneri maksete tegemiseks Euroopa piires. Ühises üleeuroopalises turukonkurentsis otsustatigi soodsama lahenduse kasuks, kui seda suutis pakkuda Eesti Pank. Seetõttu suleb Eesti Pank järgmise aasta veebruaris oma jaemaksesüsteemi. Küsimus, kas ja kuidas pangad muudavad soodsama teenuse tõttu oma hinnakirju, jääb praegu vastuseta. See selgub turukonkurentsis.

Kuigi maksed hakkavad pankade vahel liikuma aeglasemalt, ei pruugi muutus inimesele tavatoimetustes tuntav olla.

Miks on seda kõike meile vaja?

2014. aasta veebruarist hakkavad ühtses euromaksete piirkonnas (single euro payments area ehk SEPA) kehtima ühtsed reeglid, millega lihtsustatakse ja ühtlustatakse maksete tegemist. Eelkõige tähendab see, et nii eraisikud kui ka ettevõtted saavad oma igapäevaseid pangatoiminguid teha kodupanga kontot ja kaarti kasutades, sest kõikidele pankadele kehtivad ühesugused makseteenuste tingimused. Teisisõnu, kui Eesti elanik läheb näiteks õppima või töötama välismaale, pole tal enam vaja avada selles riigis pangakontot kohapealseteks arveldusteks, sest oma rahaasjade korraldamiseks piisab vaid pangakontost tema koduriigis ja -pangas. Või kui mõnes teises euroala riigis asuv pank pakub makseteenuseid soodsamalt, saab selle edaspidi soovi korral oma kodupangaks valida.

Eelnimetatud muutused – kontonumbri pikenemine, otsekorralduste teisenemine e-arve püsimakseks ja pankadevahelise ülekande mõnetine aeglustumine – toimuvad suures osas automaatselt. Ehk ka sellisel juhul, kui inimene mitte midagi ei tee, jõuavad need muutused temani. Tähelepanelikum tasub olla neil, kes kasutavad otsekorraldusi.

Täpsemat infot muutuste kohta jagavad pangad. Põhjalikuma info eelolevate muutuste kohta leiab Eesti Panga (www.eestipank.ee/sepa) ja Pangaliidu veebilehelt (www.pangaliit.ee).

Alikas: Eesti Pank

Foto: Flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:IBAN

SEPA (Single Euro Payments Area) rakendamine võimaldab tasuda Euroopast ostetud toodete ja teenuste eest oma kodupanga vahendusel

01/02/2013 By Veebikiri

SEPA (Single Euro Payments Area)

2014. aasta veebruarist muutuvad pangakontod rahvusvaheliseks ehk saavad IBANi (International Bank Account Number) kuju. Käesoleva aasta teises pooles muutuvad riigisisesed otsekorraldused e-arvete püsimakseteks. Muutused toimuvad eraisikute jaoks automaatselt ja nendest teavitab iga pank oma kliente aegsasti.

Alates eurole üleminekust 2011. aastal on ühtsed üleeuroopalised maksetingimused, sh IBANi kasutamine, vähendanud Eesti inimeste kulutusi, kuna riigisiseste ja rahvusvaheliste maksete hind muutus ühesuguseks. SEPA maksete statistika põhjal on pärast euro kasutuselevõttu Eesti inimesed maksete pealt säästnud hinnanguliselt 15 miljonit eurot.*

2014. aasta veebruarist hakkavad kehtima ühtsed üleeuroopalised maksetingimused (Single Euro Paymets Area, SEPA). Sellega seoses muudetakse kõigi inimeste pangakontod rahvusvahelisele (IBAN) kujule ning pangad arendavad otsekorralduste asemel välja e-arvetel põhineva makseteenuse.

Eestis on IBAN olnud kasutusel juba 2004. aastast, kuid seni paralleelselt riigisisese kontonumbriga. 2014. aasta veebruarist lisatakse riigisisestele kontonumbritele täiendavalt riiki ja panka tuvastavad koodid ning kontonumber muutub 20-kohaliseks. Eesti Panga 2012. aasta statistika kohaselt puudutab muutus umbes 2,5 miljonit eraisikutele kuuluvat pangakontot Eesti kommertspankades.

Uue e-arvetel põhineva makseteenuse näol on sisuliselt tegemist tänase e-arve teenuse edasiarendusega. Teenuse kvaliteet säilib ja ka edaspidi saab arvete maksmist korraldada elektrooniliselt ning arhiveerida kõik e-arved internetipangas. Soovi korral saab muuta arvete eest tasumise automaatseks.

SEPA-le üleminek toob kaasa ka uue teenuse, SEPA otsekorralduse, mis võimaldab tasuda Euroopast ostetud toodete ja teenuste eest oma kodupanga vahendusel. Esialgu on SEPA otsekorraldus kasutatav ainult väljaspool Eestit Euroopa piires. SEPA otsekorraldusteenuse pakkujad ja tingimused sõltuvad turunõudlusest ning konkurentsist.

Allikas: http://www.eestipank.ee/press/euro-kasutuselevotust-saadik-eestis-ulekannete-pealt-saastetud-ligi-15-miljonit-eurot-31012013-0?source=newsletter

Foto: Wikipedia.com

 

Rubriik:Majandus Sildid:IBAN, SEPA, Single Euro Paymets Area

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Hämmastavad hotellid / Amazing Hotels: Life Beyond the Lobby
  • BBC: rünnati La Rotonde bistrood
  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023