Seoses sellega, et 2014. aasta veebruarist hakkavad Euroopa Liidu riikides ning Islandis, Monacos, Norras, Šveitsis ja Liechtensteinis, kokku 33 riigis, kehtima ühesugused maksetingimused, toob uue aasta algus Eestis maksete tegemisel kaasa kaks suuremat muudatust, mis puudutavad rohkemal või vähemal määral iga inimest.
Kõik kontonumbrid muutuvad pikemaks ehk saavad rahvusvahelise kuju (IBAN-kontonumber) ning muutub otsekorraldusteenus. Viimane puudutab eelkõige neid, kel on pankades sõlmitud otsekorralduslepingud.
Kas kontonumbri muutmiseks peab panka minema?
Ei pea. Muudatused teevad pangad ja ettevõtted inimeste eest ise ära. Igal inimesel on vaja harjuda kontonumbriga, mis on senise kuni 14 numbri asemel 20kohaline. Inimese praeguse kontonumbri ette lisatakse muid numbreid ja tunnuseid: riigikood, pangakood ja kontrollnumbrid. Sel kujul hakkavad kontonumbreid kasutama kõik ühtsesse euromaksete piirkonda kuuluvad riigid. Lisaks peaksid inimesed arvestama sellega, et ka näiteks sõbrale tuleks anda oma uus kontonumber, sest nii saab ülekanne kiiresti ja sujuvalt tehtud.
Uue kontonumbri leiate juba praegu näiteks internetipangas oma pangakonto koondväljavõttelt või saate selle teisendada vastava IBAN-kalkulaatori abil nii oma kodupanga kui ka Pangaliidu kodulehel.
Ka ettevõtjad peavad 2014. aasta alguseks muudatused ellu viima: arvete väljastamisel kasutama ainult rahvusvahelist kontonumbrit ja palkade maksmiseks viima töötajate senised kontonumbrid IBANi kujule.
Kas arveid saab endiselt automaatselt tasuda?
Ka uuel aastal saab oma arveid automaatselt tasuda, kuid otsekorraldusteenus senisel kujul kaob ja selle asemele tuleb kasutaja jaoks uus teenus – e-arvel põhinev makseteenus (e-arve püsimakse). Inimestele on e-arve püsimakse parem, sest see võimaldab peale arvete automaatse maksmise ka kõik e-arved ühte kohta koguda.
Näiteks kui inimene maksab praegu oma telefoniarvet otsekorraldusega, siis tulevikus saab ta seda sama lihtsalt teha e-arve püsimaksega, lisaks on tal võimalik internetipangas näha kõiki laekunud e-arveid. Piltlikult öeldes on juhtohjad inimese käes, sest ta saab otsustada, kas saata arved maksmisele automaatselt või vajutada iga kord nuppu „Maksan”. Otsekorraldus sellist valikuvõimalust ei andnud.
Otsekorraldusi saab kasutada kuni 31. jaanuarini 2014. Kui selleks ajaks ei ole ettevõtja e-arvet kasutusele võtnud, teavitavad pangad otsekorralduse kliente lepingu lõppemisest. Näiteks kui korteriühistu ei taha või ei saa e-arvet kasutada, siis otsekorraldus lõpetatakse. Info selle kohta saadab kliendile pank, eeldatavasti ka korteriühistu. Sel juhul laekuvad arved endiselt kas e-posti või tavapostiga ja need tuleb internetipangas iga kuu ise tasuda.
Praegu ei ole selge, kas kõik seni otsekorraldust kasutanud ettevõtted hakkavad uut teenust kasutama. Kuigi pangad ja ettevõtted teavitavad oma kliente otsekorraldusteenuse lõpetamisest ja üleminekust e-arve püsimaksele, peaksid eraisikud olema tähelepanelikud ja veenduma, et nende arved saavad tasutud.
Kas see on kõik, mis muutub?
Üks oluline muutus puudutab veel kõiki, kes teevad riigisiseselt ülekandeid pankade vahel. Järgmise aasta veebruari algusest muutub Eestis pankadevaheliste maksete tegemine aeglasemaks.
Inimesed peavad arvestama, et uuel aastal ei pruugi maksed jõuda saajani sama kiirelt kui praegu, sest olenevalt pangast on maksete liikumise kiirus senise 1,5 tunni asemel 3–5 tundi. Selleks et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb see teha hiljemalt kell 15–16.30.
Põhjus seisneb selles, et uuel aastal ühtlustuvad maksete tegemise tingimused kogu Euroopas ja pangad ei tohi praegu kasutatavaid süsteeme enam kasutada, kuna need ei vasta uutele nõuetele. Eestis tegutsevad pangad võisid valida endale partneri maksete tegemiseks Euroopa piires. Ühises üleeuroopalises turukonkurentsis otsustatigi soodsama lahenduse kasuks, kui seda suutis pakkuda Eesti Pank. Seetõttu suleb Eesti Pank järgmise aasta veebruaris oma jaemaksesüsteemi. Küsimus, kas ja kuidas pangad muudavad soodsama teenuse tõttu oma hinnakirju, jääb praegu vastuseta. See selgub turukonkurentsis.
Kuigi maksed hakkavad pankade vahel liikuma aeglasemalt, ei pruugi muutus inimesele tavatoimetustes tuntav olla.
Miks on seda kõike meile vaja?
2014. aasta veebruarist hakkavad ühtses euromaksete piirkonnas (single euro payments area ehk SEPA) kehtima ühtsed reeglid, millega lihtsustatakse ja ühtlustatakse maksete tegemist. Eelkõige tähendab see, et nii eraisikud kui ka ettevõtted saavad oma igapäevaseid pangatoiminguid teha kodupanga kontot ja kaarti kasutades, sest kõikidele pankadele kehtivad ühesugused makseteenuste tingimused. Teisisõnu, kui Eesti elanik läheb näiteks õppima või töötama välismaale, pole tal enam vaja avada selles riigis pangakontot kohapealseteks arveldusteks, sest oma rahaasjade korraldamiseks piisab vaid pangakontost tema koduriigis ja -pangas. Või kui mõnes teises euroala riigis asuv pank pakub makseteenuseid soodsamalt, saab selle edaspidi soovi korral oma kodupangaks valida.
Eelnimetatud muutused – kontonumbri pikenemine, otsekorralduste teisenemine e-arve püsimakseks ja pankadevahelise ülekande mõnetine aeglustumine – toimuvad suures osas automaatselt. Ehk ka sellisel juhul, kui inimene mitte midagi ei tee, jõuavad need muutused temani. Tähelepanelikum tasub olla neil, kes kasutavad otsekorraldusi.
Täpsemat infot muutuste kohta jagavad pangad. Põhjalikuma info eelolevate muutuste kohta leiab Eesti Panga (www.eestipank.ee/sepa) ja Pangaliidu veebilehelt (www.pangaliit.ee).
Alikas: Eesti Pank
Foto: Flickr.com