Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

hotell

Kuidas katta lauda? 4. osa, lauanõud

By

Liikudes lauahõbeda suursugusest maailmast edasi lauanõude juurde tuleb täheldada, et see alajaotus on sama suur, või suuremgi veel. Ning rääkides materjalidest, kes ei teaks sellist kirju ja keerulise saatusega nooblit materjali nagu portselan?

Nimetus portselan pärineb itaalia keelest – porcellino tähendab läbikumavat, õhukest ja tihedat teokarpi. Portselan on tehnoloogiliselt kvaliteetseim keraamika liik, millel on ühiseid tunnuseid klaasiga. Valmistatakse keraamilisest massist, muutub põletades tihedaks, klaasjaks, vee- ja happekindlaks ning suuremal või vähemal määral läbikumavaks.

Teiseks samatuntuks, kuid kordades keerulisemalt defineeritav materjal on fajanss. Nimelt on fajanss keraamika liik, mida ajalooliselt tõlgendatakse väga erinevalt.Üldjoontes on fajanss oma olemuselt proovinud matkida portselani.

Iseloomustavad järgmised tunnused:
• mass on valge või elevandiluukarva;
• põhiglasuur on enamasti läbipaistev või läikiv;
• rohke glasuurialune või – pealne maaling.

Laua katmist käitlev e-koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/kuidas-katta-ja-serveerida/

Ettekandja-kelneri koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/ettekandja-kelner-algkoolitus/

Koolituskalender:
http://koolitus.veebikiri.ee/koolituskalender/

Kuidas katta lauda? 3. osa, lauahõbe

By

17. sajandist alates hakkasid võõrustajad külalisi tasapisi varustama ka söömisvahenditega. 16.-17. sajandil võeti kasutusele kahvel ja 1680. aastatest oli näiteks Saksamaa kõrgemas seltskonnas tavaks, et iga sööja jaoks olid laual oma nõud, kaasa arvatud nuga, kahvel ja lusikas.

Söömisriistad (inglise keeles: flatware) on põhimõtteliselt kõik need instrumendid mida kasutatakse söömiseks isikuliselt. Näiteks: noad, kahvlid ja lusikad. Nagu varasem juba jutuks oli, annavad tootjad söögiriistu välja sarjadena, mis tähendab, et varieeruda võib kuju ja välimus, ning mõistmaks olukorda tuleb järgida üldpõhimõtteid.

See tähendab: Praenuga ja praekahvel on kõige pikemad. Praenoa pikkus on tavaliselt 21-24 cm ja praekahvli pikkus 19 – 20 cm. Samas suurusjärgus, st mõõtudega on 19 – 21 cm on supilusikas.

Liikudes edasi serveerimisriistade juurde (inglise keeles: carving and serving utensils) ei pääse me samuti kiirest tagasivaatest ajalukku. Nimelt kasutati keskajal toidu ettetõstmiseks peamiselt lusikat, harvemini kahvlit. Viimast kasutati näiteks puuvilja serveerimisel. Söödi kätega, peamine abivahend ja tähtsaim söögiriist oli nuga. Toite serveeriti vaagnatel, taldrikuid kasutati suhteliselt harva. Nende aset täitsid suured leivaviilud – või söödi otse vaagnatelt. Ja just siit saab algus peamine erinevus söögi- ja serveerimisriistade puhul. Nimelt, kuigi kujult on mõlemad vahendid suhteliselt sarnased, tuleb lugeda peamiseks erinevuseks suurust.

Jätkub 10.03.09 veebikirjas.

 

 

Hotelli Kolm Õde veinikaart jätkuvalt maailma parimate hulgas

By

Tallinna Vanalinnas disainiteadlikele külalistele esmaklassilist viie tärni majutust ja teenindust pakkuv hotell Kolm Õde on kaks aastat järjest ainsana tunnustatud Baltimaades prestiižika Wine Spectator auhinnaga.
Foto: threesistershotel.com

Wine Spectatori auhind tunnustab restorane, mille veinikaart pakub avarust, süveneb aastakäikudesse ning on ideaalses koosluses restoranis pakutava menüüga. Selle aasta auhinnad kuulutati välja ajakirja Wine Spectatori augustikuu numbris ning ajakirja kodulehel. Nii ajakirja ennast kui nende veebilehte peetakse maailma parimateks veini- ning gourmet’ köögi uudiste ja ülevaadete kajastajateks .

Auhinna võitnud hotelli Kolm Õde restoranil paluti esitleda veinikaarti mis oleks täiuslik, täpne, tasakaalustatud ning hästi presenteeritud. Et auhinnale kvalifitseeruda, peab restoran lisaks sellele pakkuma vähemalt 100 erinevat veinivalikut pudelis ning mitmekesist valikut klaasikaupa. Hotelli Kolm Õde restoran pakub 400 veini pudelis ning üle kahekümne erineva klaasiveini.

Jennifer Mitchelli töö veinikaardi rajajana on edukalt üle võtnud Kolme Õe sommeljee ja toitlustusjuht Kristjan Peäske, kes lähtub kaardi koostamisel traditsionaalsest valikust, lisades sellele huvitavaid pärleid väiketootjatelt ning veel mitte nii tuntud veinipiirkondadest ja eripärastest viinamarjasortidest.
Hotell Kolm Õde avas oma uksed aastal 2003 ning on ainuke luksus- ja boutique-hotell Baltikumis, mis kuulub prestiižikasse Design Hotels gruppi. Gourmet’-restorani, veinibaari ja rikkaliku veinikeldriga hotell on saavutanud tuntuse terves Ida-Euroopas kui koht, kuhu sõita et häid veine nautida.