Selline sõnadepaar siis, et nagu kass ja koer. Või pluss ja miinus. On and off. Vahva, igavesti vahva. Mõtlen eriti seda va paljukasutatud vastandite kombinatsiooni – taevas ja põrgu. No, et kui nimetet paradoksile lähenda ajaloolisest vaatevinklist, siis tegemist millegi igikestvaga, millegiga, mis on andnud tööd ja leiba lugematule arvule kirikumeestele. Ja annab veelgi. Lähendes probleemile aga kultuurilisest vaatpunktist, peab vist olema päri John Elliotti`ga, kes on väitnud, et põrgu on inglasest kokk, prantslasest insener, sakslasest politseinik, šveitslasest armuke: ja et kõike korraldavad itaallased. Võimalik, et nii ongi. Muide – veel üks võimalus – vaadata enda sisse. Teadjad räägivad nimelt, et inimene on täpselt nii õnnelik, kui ta seda parasjagu olla tahab. Noh, viimase väite põhjapidavuse katsetamiseks on parasjagu sobiv aeg – mõtlen masu. Selmet, et ennast ogaraks stressata, võib asja võtta rahulikult. Ega siis elu sellest seisma jää, kui majandusmull laksuga lõhki läheb. Päike tõuseb ikka. Ja alati.
Pealegi, ettevõtlik leiab alati miski lahenduse. Näituseks teeb teoks mõne ülivägeva tootearenduse. Mentoolimaitselised sigaretid pole viimased veerandsada aastat kellelegi üllatuseks. Aga tauriini sisaldavad snäkkvorstid, vau, selle eest tuleks Nobel anda . Vaieldamatult. Usute siis nüüd siis, et pidu võib ka meis eneses olla? Tõsi, ma ei kujuta hästi ette, mis saab pärast seda kui mõni eakateklubi energiavorstid oma pühapäevasesse menüüsse lisab, aga lõppude lõpuks, asi on maitses.
Lõpetuseks peaks ilmselt küsima: mis on taevas? Ma tõesti ei tea! Aga kui eelnevalt tsiteeritud John Elliott`i uskuda, siis ei saa taevas olla midagi muud, kui inglasest politseinik, prantslasest kokk, sakslasest insener, itaallasest armuke – ja kõike seda korraldavad šveitslased. ¡Ay, caramba!
Ton
Foto: erakogu. Fotol: laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Automaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.