Vabavaraline veebilehitseja, ääretult triviaalne teema. Aga kui tõsisemalt võtta, siis järgmised kaks peamist veebisirvikut kuuluvad vastavalt kas reklaamifirmale või siis tarkvarakompaniile. Sõnastades teisiti: vabavaralisus = sõltumatus.
Suupärasemalt maakeeles rebaseks kutsutud veebilehitseja on aja jooksul elanud üle mitmeid uuenemisi, alustades sellest, et aastal 1998 teatas Netscape, et Netscape Communicator ja selle lähtekood on tasuta kasutamiseks. Siit edasi järgnes mozilla.org registreerimine ning sealt edasi vastavalt e Mozilla Foundation`i ja Mozilla Corporation`i moodustumine.
Tavakasutaja jaoks olulisemaks pöördepunktiks tuleks pigem lugeda asjaolu, et näiteks algselt ühisosasse kuulunud meiliklient elab nüüdseks oma elu ja kannab uhket nime: Thunderbird. Meililugeja on tõepoolest oma nime väärt ja usutavalt teeme sellest juttu edaspidi. Veebilehtseja ise pooldus aga veelkord, olles kasutatav nii lauarvutites (Firefox) kui ka mobiiltelefonides (Firefox Mobile).
Kokkuvõtteks ei saaks me öelda, et tegu kõige kiirema või ilusama brauseriga. Aga see ei olegi vist sedavõrd tähtis, kui asjaolu, et Firefox suudab avada väga erineva raskusastmega veebilehti. Adblock`i saab tunduvalt kergemini kohaldada kui teistel veebilehtsejatel. Samavõrd tähtsaks tuleks lugeda asjaolu, et veebilehitseja oskab kasutada turvafiltreid ja hoiatada kasutajaid kahtlase sisu eest. Firefox on lokaliseeritud.
Tasuta allalaadimine:
Firefox
https://www.mozilla.org/et/firefox/new/
Firefox Mobile
https://play.google.com/store/apps/details?id=org.mozilla.firefox
https://itunes.apple.com/app/apple-store/id989804926
Foto: mozilla.org