Persoon. EHRL`i president hr. Feliks Mägus muutustest konverentsiturul
Konverentsiturism on maailmas üks kiirestiarenev äriturismi haru. Eestil on kasutamata potentsiaal konverentsiturismi elavdamise kaudu suurendada turismitulusid.
Seni on konverentsiturmi edendamisega tegeldud suhteliselt kaootiliselt ettevõtete, linnade, EAS-i ja muude institutsioonide poolt. Kuna ressurssi on vähe, siis on mõistlik selle kasutamist koordineerida ja ühistegevusega eesmärke kiiremini saavutada. Oluline on konverentsitusimi edendamiseks kasutatavate ressursside suurendamine, seda nii inim- kui rahaliste ressursside osas.
Kuidas koostööd praktikas kavatsetakse ellu viia?
Praktikas tähendab koostöö seda, et moodustatakse MTÜ Eesti Konverentsibüroo, mille on ettevõtetest ja linnadest liikmed. Liikmed valivad MTÜ juhatuse, kes kinnitab tegevjuhtkonna. Tegevjuhtkond planeerib ja teostab vastavalt juhatuse ja üldkoosoleku poolt seatud eesmärkidele tegevust ning annab tagasi aru juhatusele ja liikmetele. Rahalised ressursid tulevad liikmemaksudest ja EAS-i reisisihtkoha tuntuse tõstmise programmist.
Kuidas võiks erinevate osapoolte koostöö arvudes välja näha?
Täpset arvulist/ rahalist kokkulepet veel ei ole. Loodame saada MTÜ liikmeteks kõik ettevõtted ja institutsioonid, kes on tõsiselt ühel või teisel moel konverentsiturismiga seotud. Eesti riik, EAS ja linnad on lubanud pikaajaliselt MTÜ tegevuses osaleda rahaliste vahendite ja know-how-ga.
Kus loodav Eesti Konverentsibüroo füüsiliselt asuma hakkab?
EKB hakkab kõigi eelduste kohaselt asuma Tallinnas. Täpsemalt hetke veel öelda ei oska.
Mida võib taoline areng (Eesti Konverentsibüroo loomine, konverentsiturism) pikemas perspektiivis muuta Eesti tööjõuturul?
EKB asutamine, konverentsi- ja üldse turismi areng toob kaasa suurema vajaduse kvalifitseeritud tööjõu järele. Sest tervikuna on konkurentsivõime tõstmiseks vaja konverentsiteenuse ja turismitoodete kvaliteedi taset märgatavalt tõsta. Usun, et turismindus, kui majandusharu muutub atraktiivsemaks senisest ja töötajad näevad meid atraktiivsete tööandjatena. Ilmselt suureneb edaspidi tööstusharus välismaalastest töövõtjate, eelkõige ekspertide, arv.
Kas on vajalik mõne uue eriala loomine/arendamine ametikoolides ja rakenduskõrgkoolides?
Ei usu, et konverentsiturismi elavnemine tooks kaas vajaduse uute erialade avamiseks, küll võib olla vajadus täiendava spetsialiseerumise järele.