Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

EHRA

Töö. EHRA pakkumine äriklientidele

By

Käesolev kampaania on suunatud kõigile EHRA varasematele äriklientidele. Nimelt on November kuu, mil võiks hakata mõtlema organisatsiooni jätkusuutlikkuse parendamisele. Aastalõpu suurüritusteni on veel piisavalt aega, samas suvine kiire periood jäämas seljataha.

Seetõttu võimaldame kõigil, kel olemas EHRA ärikliendi konto, avaldada tasuta kaks praktikapakkumist kestvusega 30 päeva. Juhul kui Teil puudub kasutuskogemus ja Te kahtlete – soovitame vaid 10 eurose maksumusega iseteeninduslikku „Lühipaktett`i”. Lisainfo:..

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 20. osa

By


Kokkuvõtteks – millised iseloomuomadused on ideaalsel kuulajal?

Ta on avatud ja uudishimulik. Vastuvõtlik uutele ideedele, võrreldes kuuldut seniste teadmistega. Samuti on tal kõrge enesehinnang ja kuulab teisi täie tähelepanuga. Otsib ideid, argumente kuid alati tahab teada ka asjade põhi olemust. Teades, et ei ole olemas kahte inimest, kes kuulevad ja saavad aru samamoodi kui tema, jääb pidevalt vaimselt erksaks. Suhtub kriitiliselt oma väärtushinnangutesse, neid uurides teiste kogemuste, ideede valguses. Kuulab teisi tähelepanelikult, otsib jutust ideid, kuid tema kuulamises ei puudu ka tunded ja intuitsioon.

Paljud inimesed peavad kuulamist passiiveks tegevuseks. See ei ole nii. Ka ei ole kuulamine lõbus ajaviide. Et saada ja ka jääda aktiivseks kuulajaks on vaja palju pingutada. Kuid iga su pingutus selleks saab ohtralt tasutud. Sest nii annad sa endale palju uusi võimalusi arenemiseks. Oskus hinnata ja respekteerida teiste vaateid, teadmisi ja kogemusi on samuti oluline.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: flisckr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 18. osa

By

Verbaalne kuulamine. Keskendu kesksele teemale, mitte üksikfaktidele. Kui mõttekäik jääb segaseks, siis küsi rääkijalt. Küsimine näitab samuti tähelepanu. Lisaks mõttekäigu kuulamisele püüa pidevalt mõista rääkija eesmärki (isiklik tunnustus, millegi toetamine, millegi eitamine, maandab pingeid, otsib tuge, selgitab mõtteid, paneb end proovile jne). Näiline ja tõeline eesmärk. Tõeline eesmärk võib olla väga varjatud.

Aktiivne kuulamine. Küsimine on parim viis näidata rääkijale, et sa kuulad. See mitte ainult ei anna talle võimalust arendada arutelu edasi, vaid võimaldab üle seletada juhtumit, kui kuulajale on see arusaamatuks jäänud. Kuulamisküsimused võimaldavad:
• näidata üles huvi ja julgustada Näiteks: Ja mis juhtus siis…?
• saada rohkem infot Näiteks: Kas te tooksite mõne näite?
• saada aimu intervjueeritava tunnetest Näiteks: Mis tunded teil see tekitas?
• näidata, et olete asja mõistnud Näiteks: Nii see tõesti paistab…

Küsi palju, see näitab kuulajale, et sa oled tema poolt vallutatud, temaga ühel lainel.
Reflektiivsed teated aitavad rääkijat interpreteerimisel, lasevad tal väljendada emotsionaalset pinget koos faktidega. Reflektiivseid ehk peegeldavaid teateid võib kasutada nii jutu sees kui kokkuvõtteks, selleks et selgitada, kas sa oled arusaanud faktidest ja kesksest ideest, teemast.

Seda saab teha järgmiste küsimustega:
• Nagu ma sellest aru saan…
• Niisiis te ütlesite…

Need küsimused on ka head suhtumise indikaatorid. Sellised küsimused on intervjeeritava toetamiseks, aga küsimused võivad olla ka väljakutseks. Agressiivsust tuleb vältida – see tõstab vastaja emotsionaalset pinget. Kui emotsioonid tõusevad, väljub kuulamine kontrolli alt.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: flisckr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 17. osa

By

Psühholoogiline kuulamine. See ei ole ainult vaikimine ja kuulamine, mida rääkija ütleb, vaid ka tema mitteverbaalse käitumise jälgimist. Tähelepanemine:

  • mida ta ütleb,
  • kuidas ta ütleb,
  • mida ta ei ütle,
  • milliseid emotsioone rääkija väljendab ja ei väljenda.

Puhastades oma meeled kõrvalisest, on kuulaja kõige eelpoolmainitu suhtes tähelepanelikum. Märkab ka rääkija häält, kõnekiirust jne. See ei ole kaasaminek rääkija emotsiooniga, vaid püüe mõista rääkija vaatepunkti ja märgata võimalikult paljut – seda, mida öeldakse ja seda, mida ei öelda. Kuulamisvõimet parandab ebavajaliku vahelesegamise sh ebaküpsete väidete väitmise lõpetamine.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: flickr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 16. osa

By

Samavõrd oluline, nagu küsimuste esitamine, on oskus kuulata. Efektiivseim viis arendada kuulamisvõimet on muuta kuulamisharjumusi – nii füüsilisi, psühholoogilisi kui verbaalseid. Füüsiline kuulamine, tähendab, et kuulaja peaks oma olekuga näitama, et ta kuulab. Paljud uuringud näitavad, et selleks on olulised järgmised tegurid:

• Rääkija vaatamine täisnurkselt;
• Hea silmside säilitamine;
• Avatud poosi säilitamine;
• Suhtelise pingevabaduse säilitamine.

Silmside ei tähenda suuresilmset silmipilgutamata jõllitamist – paljudele valmistab see piinlikkust. Avatud poos tähendab asendit, millega võetakse vastu häid uudiseid – kuulaja ei taha kaotada ühtki sõna, ta ei istu käed risti ega rääkijast liiga kaugel, ta ei jända oma riietega ega vaata oma kella ega kritselda paberile ega inspekteeri oma sõrmeküüni jne Suhteline pingevabadus ei tähenda peaaegu ümbervajumist. See tähendab rahulikku huvi. Erutumist millestki, mida kuulaja kuuleb, ei ole vaja varjata, aga ülientusiastlikkus võib viia oma mõtete kuulamiseni rääkija kuulamise asemel. See on tasakaalu küsimus. Lisaks on kuulaja käitumisel suur mõju rääkijale: kuulaja rahu rahustab ärritatud rääkija maha ja vastupidi. Kokkuvõttes on kuulajal soovitatav ainuüksi oma asendiga näidata, et teda tõesti huvitab räägitav ja et tema tähelepanu kuulub jagamatult kõnelejale. Kui harjumus füüsiliselt kuulata on omandatud, saab keskenduda sõnumi kuulamisele ehk psühholoogilisele kuulamisele.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee