Statistikaameti teatel aeglustus Eesti tarbijahinnaindeksi kasv augustis 3,4%lt 2,9%ni, juuliga võrreldes hinnatase Eestis ei muutunud. Euroala inflatsioon aeglustus augustis esialgse hinnangu kohaselt 1,6%lt 1,3%ni.
Eesti inflatsioon oli augustis euroalaga võrreldes kiirem peamiselt elektri kallinemise tõttu. Elektrihind kasvas aastavõrdluses 28,4%. Kui elekter kõrvale jätta, siis oli ülejäänud tarbijakorvi hinnatõus mõõdukas, ulatudes 1,8%ni. Augustis rauges ka köögiviljade kiire suvine hinnatõus, juuliga võrreldes langesid köögiviljade hinnad 16%. Töötlemata toiduainete hinnakasvu on vaos hoidnud eelmise aastaga võrreldes madalamad maailmaturuhinnad. Töödeldud toiduainete, eelkõige piimatoodete hinnad on aga rahvusvahelisel turul märkimisväärselt tõusnud ning tõenäoliselt ei ole selle arengu mõju Eesti tarbijahindadele veel täielikult üle kandunud.
Majapidamiste energia oli augustis elektrihinna tõusu tõttu aastatagusest 4,9% kallim. Selle tootegrupi hinnatõusu aitas tagasi hoida mootorikütuse 4,7% odavnemine võrreldes eelmise aastaga. On oht, et lähiajal energiahinna kasv hoogustub. See sõltub sellest, kuidas mõjutavad Süüriaga seotud probleemid toornafta hinda.
Alusinflatsioon, st kaupade ja teenuste hinnakasv ilma toiduainete ning energiata, langes augustis 1,2%ni. Tööstuskaubad kallinesid 1,3% ja teenused 1,1%. Alusinflatsiooni võib pidada madalaks, arvestades et teise kvartali statistika järgi kasvasid tööjõukulud enam kui 8%. Ettevõtted on seni kiiret palgakasvu finantseeritud peamiselt kasumite vähenemise arvelt, suhteliselt vähem on pidanud seda tegema sisenõudlusele orienteeritud majandusharud, eelkõige kinnisvara- ja kaubandussektor. Teenused ilma sideta kallinesid aastavõrdluses 4,2%.
Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt on Eesti tarbijahindade inflatsioon 2013. aastal 3,0%.
Allikas ja foto: Eesti Pank