Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Eesti Pank

Rahandus. Esimese päevaga müüsid pangad ligi 65 000 Eesti euromüntide stardikomplekti

By

Kommertspangad müüsid 01.12.10 kella 16 seisuga, ehk esimesel müügipäeval suurusjärgus 65 000 Eesti euromüntide stardikomplekti.

Kõiki käibeletulevaid Eesti euromünte sisaldavaid stardikomplekte müüvad kommertspangad ja Eesti Posti kontorid. Eesti Posti esimese päeva müüginumbrid selguvad neljapäeva hommikuks.

Keskpank laseb müüki 600 000 euromüntide stardikomplekti arvestusega, et jaguks üks komplekt iga majapidamise kohta. Ligi 450 000 komplekti on pangakontorites ja Eesti Posti kontorites müügis 1. detsembrist, ülejäänud osa jõuab müüki detsembri keskpaigast. Kui esimeste päevade ostuhuvi osutub väga suureks, siis on keskpank valmis juurde tellima stardikomplekte detsembri tarvis.

Stardikomplektid on mõeldud Eesti elanikele uute euromüntidega tutvumiseks ja samuti selleks, et oleks võimalik juba 1. jaanuarist sooritada oste euro sularahaga. Alates 1. jaanuarist saab Eesti euromünte rahavahetuse käigus pangakontoritest või vahetusrahana ostu sooritades. Seetõttu kaotab stardikomplekt uuest aastast oma algse eesmärgi kui Eesti euromüntidega tutvumisvahend.

Nii stardikomplektid kui ka detsembris toimuv euro pangatähtede vahetus on ette nähtud füüsilistele isikutele.
Euromüntide stardikomplekt maksab 200 krooni ja korraga saavad elanikud osta kuni viis komplekti.
Stardikomplektis on 42 euromünti koguväärtusega 12,79 eurot. Komplekti on lisatud turvažetoon, et kinnitada stardikomplekti autentsust. Stardikomplektid tootis Eesti Pangale Soome Rahapaja Oy. Stardikomplektide valmimist kaasrahastab Euroopa Komisjon.Stardikomplektides sisalduvad Eesti euromündid hakkavad seadusliku maksevahendina kehtima 2011. aasta 1. jaanuarist, mil eurost saab Eesti ametlik maksevahend.

Euromüntide stardikomplektis on järgmised euromündid: seitse 1-sendist, kuus 2-, 5-, 10- ja 20-sendist, viis 50-sendist ning neli 1-eurost ja kaks 2-eurost.
Lisainfo: http://www.eestipank.ee/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2010/_12/pt1201b?ok=1

Majandus. Ettevõtete välislaenamise osatähtsus suurenes ELiga ühinemise aegsele tasemele

By

Eesti majandusaktiivsus kasvas 2010. aasta teises kvartalis ning koos sellega jätkus ka finantspositsioonide paranemine. Finantsvarad suurenesid majanduses tehtud tehingute tulemusel 2,8 miljardi krooni võrra rohkem kui finantskohustused, mistõttu Eesti majanduse netovõlg välismaailma suhtes kahanes teise kvartali lõpuks 174,7 miljardi kroonini.

Enim kasvasid teises kvartalis reaalsektori ettevõtete finantsvarad. Ettevõtete finantsvarade jääk on aastaga suurenenud 3 protsendi võrra, ulatudes teise kvartali lõpus 420,7 miljardi kroonini. Põhiliselt kasvasid ettevõtete finantsvarad likviidsete varade ja debitoorsete võlgnevuste suurenemise tõttu. Ka reaalsektori ettevõtete finantskohustused on aastaga kasvanud 4,5 protsendi võrra. Teises kvartalis suurenesid eelkõige kreditoorsed võlgnevused ja muud kohustused. Samuti jätkus tendents, et reaalsektori ettevõtted vähendasid kodumaist laenamist ning suurendasid samal ajal laenamist välisriikidest. Välislaenukohustuste osakaal reaalsektori ettevõtete laenukohustustes kokku kasvas 26 protsendini, mis on võrreldav Eesti ELi astumise aegse tasemega.

Ühe miljardi krooni võrra kasvasid teises kvartalis ka majapidamiste finantsvarad ning seda nii hoiuste kasvu, väärtpaberite soetamise kui ka pensionikindlustusmaksete tõttu. Aastaga on majapidamiste finantsvarade jääk kasvanud 9,2 protsendi võrra, kuid võrreldes esimese kvartaliga kahanes finantsvarade väärtus mõnevõrra, hoolimata kvartali jooksul tehtud investeeringutest. Kahanemise tingis teises kvartalis aset leidnud väärtpaberite hinnalangus finantsturgudel. Kuna majapidamiste laenunõudlus on jäänud esimestest majanduse elavnemise ilmingutest hoolimata tagasihoidlikuks, on majapidamiste laenude maht jätkuvalt kahanenud.

Erinevalt erasektorist vähendas valitsemissektor teises kvartalis oma finantsvarasid, need kahanesid 0,3 miljardi krooni võrra. Eelkõige vähenesid kodumaised hoiused, mida muu hulgas kasutati väärtpaberite ja võlanõuete soetamiseks. Valitsemissektori laenukohustused samal ajal ei muutunud kuigivõrd, mistõttu see sektor oli teises kvartalis likviidsete varade kasutuselevõtu tõttu ainus netolaenuvõtja Eesti majanduses. Eelkõige peegeldab see keskvalitsuse eelarvedefitsiidi finantseerimist, sest kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide finantspositsioon teises kvartalis isegi paranes.

Allikas: Eesti Pank

Rahandus. Toormehindade tõusu mõju inflatsioonile jääb ajutiseks

By

Eesti majandus on langusest üle saanud ning hakanud kasvama põhiliselt ekspordi toel. Peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv oli 2010. aasta esimesel poolel oodatust kiirem, mis aitas kaasa Eesti majanduse taastumisele. Kaubanduspartnerite kiire kasv edaspidi ilmselt aeglustub, sest seda toetanud elavnemine maailmakaubanduses ja valitsussektori kulude suurenemine hakkavad oma lühiajaliselt kasvu toetanud mõju kaotama. Kriisi järelmõju pärsib tugevasti paljude riikide kasvuväljavaadet, sest maailma majanduskasv sõltub olulisel määral arenenud riikide võimekusest valitsussektori eelarve ja võlatase kontrolli alla saada. Väliskeskkonna inflatsioon on järgnevatel aastatel vaoshoitud, kuigi erinevad toormed on kallinenud ja turuootused ei toeta toormehindade alanemist.

Eesti ettevõtjad ja riik on muutnud oma tegevust tõhusamaks. Langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Sellegipoolest jääb majanduse maht lähiaastatel kriisieelsest tasemest allapoole ning lähikvartalite kiire kasv võrreldes eelmise aastaga on välisnõudluse aeglustuva kasvu tõttu ajutine.

2010. aasta teisel poolel tööpuudus Eestis väheneb, kuid pikaajaline töötus suureneb veel ka 2011. aastal. Eesti tööjõuturg on alates 2009. aasta lõpust tasapisi elavnenud, ent tööpuudus on jätkuvalt väga suur. Tööpuudus jääb Eestis lähiaastatel tõsiseks probleemiks, sest majandus ei suuda ka kiirema kasvu korral piisavalt palju töökohti luua. Seetõttu suureneb oht, et tööotsijate oskused kaovad ja nad heituvad. Praegu aga on veel vara hinnata, millised struktuurimuutused kriisi ajal majanduses toimusid.

Palga- ja hinnataseme langus on osutunud lühemaajalisemaks ja väiksemaks, kui oleks võinud eeldada sisemajanduse koguprodukti kahanemisest. Senine palga- ja hinnalangus on majanduse stabiliseerumisele küll kaasa aidanud, kuid on oht, et praegune hinna- ja palgatase ei toeta uusi investeeringuid ja töökohtade loomist piisavalt. Inflatsioon jääb lähiaastatel euroala keskmisest kõrgemaks, kuid selle taga on peamiselt välised tegurid ja administratiivsed meetmed. Toiduainete hinnatõusu tõttu kiireneb lähikuudel ka üldine inflatsioon. Selle ulatus ja kestus sõltub eelkõige maailma- ja lähiturgude arengust. Eeldatavasti ei tohiks see aga inflatsioonile püsivat mõju avaldada, mida kinnitavad ka euroala madalad inflatsiooniootused. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite märkimisväärne hulk ning suur tööpuudus aitavad hoida inflatsiooni Eestis madala. Kodumaise hinnatõususurve ilmnemine võib olla märk nõrgast konkurentsist või hoopis ettevõtete ebapiisavast kohandumisest pärast langust.

Selleks, et saavutada riigieelarve ülejääk, tuleks majanduskasvust laekuvate täiendavate maksutulude abil vähendada eeskätt puudujääki, mitte suurendada kulusid. Riigieelarve tasakaalu parandamine 2009. aastal oli hädavajalik, sest see aitas taastada usaldust Eesti majanduse vastu. Kui välismajanduse kasv aeglustub prognoositust järsemalt, peab Eesti ilmselt kulusid veelgi kärpima. Kriisi tulemusena on märgatavalt kasvanud nii valitsussektori kulutuste osakaal kui ka maksukoormus. Pikemas ettevaates on oluline, kas Eesti majandus suudab selle koormusega toime tulla või tuleb majanduse kasvuvõimekuse toetamiseks maksukoormust alandada. Lisaks tuleb hinnata, milline kulustruktuur toetab majanduskasvu.

Eraisikute võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused, millega kohtunikele antakse õigus võlgu vähendada, võib ajendada panku mitte jätkama intressimarginaalide alandamist ja piirama laenuandmist. Kui see oht realiseerub, on majanduskasv ja tööpuuduse vähenemine prognoositust aeglasem. Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt konservatiivsed ega kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene väljastama. Majanduskasvu taastumiseks on oluline laenuturu aktiivsus, mis seni on olnud nii mahu kui ka intressimarginaalide alanemise poolest oodatust tagasihoidlikum.

Allikas ja foto:

Eesti Pank

http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/kommentaarid/_254.html?ok=1

Rahandus. Juuli eurootsus tõi kaasa hoiuseintresside ühtlustumise

By

Eesti eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute maht vähenes juulis 1,7 miljardi krooni ehk 0,7 protsendi võrra. Juuli lõpu seisuga moodustas finantseerimisportfelli maht 241,7 miljardit krooni, mis oli 6,8 protsenti väiksem kui aasta tagasi. Laenu- ja liisingportfelli jääk vähenes juuniga samaväärses mahus, vaatamata sellele, et juulis ettevõtetele väljastatud uute laenude maht oli ligi kolmandiku võrra suurem kui eelmisel kuuel kuul keskmiselt. Juuli laenukäibe olulist kasvu mõjutas tööstussektorile antud sündikaatlaen.

Juulis väljastatud pikaajaliste ettevõtluslaenude keskmine intressimäär alanes 3,7 protsendini. Suur sündikaatlaenutehing avaldas mõju ettevõtluslaenude intressimäära langemisele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär 3,3 protsenti püsis sarnasel tasemel eelmiste kuudega.

Tänavu toimunud üksikuid suuri laenutehinguid arvestamata on laenuaktiivsus jäänud esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks. Viimastel kuudel on hakanud mõnevõrra taastuma aasta alguses sügava languse läbinud autoliising. Samas jääb selle käive siiski veel allapoole 2004. aasta tasemest.

Laiemapõhjalist laenutegevuse aktiviseerumist ettevõtete ja eraisikute osas võib majanduse elavnedes eeldada aasta teises pooles. Sellele vaatamata väheneb majanduse võlakoormus ning laenumaht jääb selle aasta lõpuks rohkem kui kümnendiku võrra väiksemaks 2008. aasta sügisel saavutatud tipptasemest.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht juulis ei muutunud. Laenuportfelli vähenemise tõttu suurenes pikemaajalise maksevõlgnevusega laenude osakaal 0,1 protsendipunkti võrra 7,2 protsendini. Samal ajal jätkus eluasemelaenude portfelli halvenemine ning kokku on üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude osakaal tänavu kasvanud 0,5 protsendipunkti võrra 4,7 protsendini.

Eestis tegutsevate pangagruppide keskmine kapitali adekvaatsus püsis teises kvartalis suhteliselt kõrge 14,9 protsendi tasemel.

Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht vähenes juulis 2,2 miljardi krooni ehk 2 protsendi võrra 111,1 miljardi kroonini. Hoiuste aastakasvutempo kahanes juulis 4,9 protsendini. Suvekuule iseloomulikult tuli valdav osa hoiuste mahu vähenemisest ettevõtete arvelt. Pärast euro kasutuselevõtu otsust ühtlustasid pangad alates juuli keskpaigast Eesti krooni ja euro hoiustele makstavad intressimäärad. Kroonihoiustele makstavate intressimäärade suurem langus toimus selle aasta esimestel kuudel ning nende jätkuvalt madal tase on vähendanud eraisikute soovi paigutada vabu vahendeid tähtajalistele ja säästuhoiustele. Nende hoiuste osakaal eraisikute hoiuste mahus vähenes juuli lõpuks võrreldes eelmise aasta lõpuga 6 protsendipunkti võrra 55 protsendini.

Allikas ja graafik: Eesti Pank
Kujutisel: Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht ja hoiuste aastakasvutempo

Majandus. Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut

By

Esmaspäeval, 19. juulil tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena.

Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul peegeldab reitinguagentuuri otsus eelkõige euroalaga liitumisest tulenevaid muutunud riskihinnanguid Eesti majandusele. “Agentuur viitas sellele, et eeskujulikus seisus riigirahandus ja paindlik majandus muudavad Eesti sobivaks eluks rahaliidus. Eesti edasine tegevus peab olema suunatud sellele, et neid tugevusi säilitada ning rahaliidu paranenud võimaluste raames tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus,” lisas Ross.

Fitch märkis oma otsuses, et euroalaga liitumine parandab Eesti riskiprofiili, kuna eurole üleminek vähendab välisvõlaga seotud riske ja välisvaluuta laenudega seotud riske. Lisaks annab liitumine euroalaga pankadele ligipääsu Euroopa Keskpanga likviidsusjuhtimise mehhanismidele.

Fitchi hinnangul jätkub keskpikas perspektiivis Eesti majanduses raske, kuid vajalik sisenemine kohanemine. Keskpikas perspektiivis prognoosib agentuur ekspordist lähtuvat majanduskasvu taastumist.

Viimati tegi tegi Fitch Eesti suhtes reitinguotsuse 30. märtsil, kui pani riigireitingu vaatluse alla, võimalusega reitingu tõstmiseks. Esmaspäevase otsusega lõpetati reitingu vaatlusperiood.

10. juunil tõstis reitinguagentuur Standard&Poor’s Eesti riigireitingu tasemele A ja jättis reitingu väljavaate stabiilseks.

31. märtsil tõstis reitinguagentuur Moody’s Eesti riigireitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks, agentuur kinnitas reitingu tasemel A1.

Reitinguagentuuri Fitch pressiteate eesti- ja ingliskeelne tekst on kättesaadav Eesti Panga veebilehel.

Foto: flickr.com

Rahandus. Juuni hinnatõusu põhjustasid mobiilsideteenused

By


Statistikaameti teatel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes eelmise kuuga 0,4 ja aastavõrdluses 3,5 protsenti. Euroala inflatsioon oli esialgse hinnangu kohaselt 1,4 protsenti.

Enamuse tööstuskaupade ja ka teenuste (v.a side) inflatsioon on püsinud suhteliselt tagasihoidlik. Kuivõrd Eesti majanduse suhteline hinnatase on jätkuvalt kõrgem kui sissetulekute tase, siis on sellise tagasihoidliku hinnatõusu jätkumine majanduse taastumise toetamisel vajalik.

Juunis toimunud hinnatõusu taga olid sideteenused, mille kallinemise tõttu tõusid tarbijahinnad 0,4 protsendipunkti. Mobiilsideteenused on viimastel kuudel põhjustanud tarbijahinnaindeksi suurt muutlikkust. Seekord avaldas mõju aprillis ja mais toimunud mobiilsideteenuste sooduskampaaniate lõppemine, mille tõttu statistikaameti hinnangul tõusid hinnad üle 15 protsendi.

Enamus hinnamuutustest olid hooajalised ning sarnased mitme eelmise kuu arengutele. Lisaks piima hinnatõusule kandus toiduainetest juunis välisturgudelt üle kohvi hüppeline kallinemine, mis Eestis ulatus 7,6 protsendini. Mootorikütuse odavnemine 1,6 protsendi võrra sai juunis võimalikuks osaliselt seetõttu, et euro nõrgenemine peatus.

Sisemaistest teguritest kallines juunis elekter 2,7 protsenti. Tallinna müügimaksu mõju oli hinnastatistikas vähemärgatav, kuid segaduste tõttu maksu rakendamisel võib osa mõjust avalduda järgmistel kuudel.

Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmisega võrreldes Eesti hinnatase kõrgem kui sissetulekute tase. Statistika viitab hinnatasemete ühtlustumise suundumusele liikmesriikide lõikes mitmetes valdkondades. Eesti kontekstis võib oluliseks muutuseks võib pidada näiteks jalatsite hinnataseme langust Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 115 protsendilt 107 protsendini. Riiete hinnatase langes 2009. aastal 105 protsendilt 100 protsendini.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee
Foto: flickr.com

Rahandus. Eesti Pank alustas euro sularaha koolitustega

By


Eesti Pank korraldas 22. nädalal kommertspankadele ja suurematele kaubandusettevõtetele koolitusi euro turvamärkidest ja võltsingutest. Koolitusi viivad läbi Soome Panga, Soome Keskkriminaalpolitsei ja Soome Nordea panga tippeksperdid.

Soome Panga sularaha osakonna allüksuse juhataja Paavo Perttu jagab kogemusi euro ja selle turvaelementide kohta. Soome Keskkriminaalpolitsei ülemkonstaabel Panu Osanen ja sama asutuse ekspert Marja-Leena Mönttinen räägivad eurovõltsingutest. Nordea Pank Oy asedirektorKirsti Lehtonen õpetab pangatähtede ehtsuse kontrollimist sularahatehingutes. Seminari lõpetuseks kinnistatakse kuuldut praktiliste harjutustega, kus õppematerjaliks on pangatähtede ja võltsingute näidised.

Teisipäeval andsid samad eksperdid põhjaliku koolituse Eesti Panga ja politsei sularaha tippekspertidele.

Kolmapäeval ja neljapäeval toimuvatest koolitustest võtavad osa kommertspankade, suuremate kaubandusettevõtete, teenindusasutuste ja erialaliitude esindajad, kes hakkavad oma asutuse töötajad euro sularaha teemal välja õpetama. Tasuta sularahakoolituse saavad sel nädalal kokku sadakond inimest, kes saavad kaasa edasiseks tööks vajalikud juhendmaterjalid.

Septembris viib Eesti Pank läbi sularahakäitlejate koolitused kõigis maakonnakeskustes üle Eesti. Osalejaile antakse ülevaade euro turvamärkidest ning juhiseid, kuidas võltsinguid ära tunda ja võltsingukahtluse korral käituda. Koolitusprogrammi täpsem ajakava kinnitatakse pärast euro kasutuselevõtu ametlikku otsust ja see avaldatakse euroveebis euro.eesti.ee. Infot selle kohta on kavas edastada kohaliku meedia ja omavalitsuste abiga. Lisaks plaanib Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga alustada tänavu sügisel televisioonis ja trükimeedias reklaamikampaaniat, et tutvustada Eesti inimestele euro sularaha turvamärke.

Euro kasutuselevõtu raames toimuva koolitusprogrammi eesmärgiks on tõsta sularahakäitlejate ja avalikkuse teadlikkust euro sularaha kohta, et seeläbi takistada võimalikku valeraha levikut.

Lisainfo:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt@eestipank.ee

Rahandus. Eurole ülemineku järel kroone meeneteks jagada pole võimalik

By

Tartu Hoiu-laenuühistu ettepanek jagada eurole ülemineku järel kroonid meeneteks laiali pole läbimõeldud. Eesti Pank on võtnud kohustuse vahetada Eesti kroone eurode vastu tähtajatult ja seega võimaldaks ettepanek korra juba vahetatud kroone uuesti eurodeks vahetada.

Eurole üleminekul kehtib kahenädalane paralleelkäibe periood, mille lõppedes kaotab kroon kehtivuse maksevahendina. Eesti Pank on võtnud enda kohustuseks vahetada keskkursiga kroone eurodeks tähtaega seadmata. Seega on inimesel võimalik tulla ka aastakümnete pärast leitud kroonidega keskpanka ja vahetada nad eurode vastu.

Eesti Pank loeb eurole ülemineku järel kokkukogutud krooni pangatähed üle ja sama ülelugemise käigus purustatakse pangatähed automaatselt. Kroonimündid loetakse kokkukogumise järel üle, pärast mida nad väänatakse valtsimise käigus kõveraks. Deformeeritud kroonimündid on seejärel kavas vanametallina maha müüa.

Tartu Hoiu-laenuühistu saatis esmaspäeval valitsusele, parlamendile ja Eesti Pangale ettepaneku jagada pärast eurole üleminekut maksevahendina kehtivuse kaotanud kroonid meeneteks laiali. Eesti Pank ei näe mingit võimalust arvestada ettepanekuga, kuna selle rakendamisel oleks võimalus ühte krooni rahatähte vahetada mitu korda eurode vastu.
Foto: flickr.com
Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee

Majandus. Moody’s tõstis Eesti riigireitingu väljavaadet

By


Kolmapäeval, 31. märtsil tõstis reitinguagentuur Moody’s Eesti riigireitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks, agentuur kinnitas reitingu tasemel A1.

“Moody’se otsus on viide sellele, et Eesti finants- ja majandusolukord on muutunud paremaks võrreldes aastataguse ajaga,” ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross.

Reitinguagentuuri hinnangul näitavad riigi majandus ja finantssektor märke järkjärgulisest taastumisest. Oma osa selles mängivad valitsuse eelmise aasta tugevad sammud eelarve tasakaalustamisel, mis on andnud kaude ka täiendava kindluse eurole ülemineku tagamiseks.

Asepresident Ross juhtis tähelepanu agentuuri märkusele, et Eesti peab jätkuvalt tegelema majanduse konkurentsivõime küsimusega. “Kuigi on märke sellest, et majanduse kohanemine on kandmas vilja, tuleb jätkata arutelusid struktuursete reformide ja eelarveküsimuste üle. Diskussioonide jätkuks peaksid olema otsused,” mainis Ross.

Teisipäeval pani reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu vaatluse alla, võimalusega seda tõsta.

Viimati tegi Moody’s reitinguotsuse Eesti suhtes mullu aprillis, kui kinnitas riigireitingu tasemel A1 ja jättis väljavaate negatiivseks.

Moody’se A1 riigireiting on püsinud alates 2002. novembrist.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745, 5275 055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee

Foto: Flickr.com