Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) esitles 8 – 9.04.10 Barcelonas uuendatud ja üleilmset majanduskriisi arvesse võtvat uuringut tööjõuvajadusest Euroopas aastatel 2010–2020. Uuringus rakendati uuendatud metoodikat ning püüti hinnata ka 2008. aastal lahvatanud finantskriisi mõju lähitulevikus. Uuringu tulemustele tuginedes saab väita, et Euroopa kriisieelsele tasemele jõuab tööhõive alles 10 aasta pärast. Oletuslikult luuakse aastal 2010–2020 7 miljonit uut töökohta. Kvalifitseeritumaks muutub tööjõud. Samuti suureneb kõrgharidusega inimeste arv töötajaskonnas, väidetavalt 16 miljoni võrra. Kesktaseme töötajaid tuleb juurde vähem, arvuliselt 1 miljon, sellegipoolest moodustavad nemad siiski poole kogu Euroopa tööjõust.
Sektoraalsed muutustest tuleb märkida arengutendentse teenustepõhise majanduse suunas.
Majanduslangus kiirendab reeglina sektoraalseid muutusi. Samas on majanduslangusejärgsed trendid sarnased kriisieelsetega. Kasv on teenuste sektoris, eriti äri- ja muude teenuste osas (7 miljonit uut töökohta), ning transpordi- ja jaotussektoris. Mõõdukat kasvu on oodata tervishoiu- ning haridussektoris, samal ajal kui avaliku halduse sektoris tööjõunõudlus eelarvekärbete tõttu pigem väheneb.
Millised ametikohad? Ette tõtates võib väita domineerivad teadmus- ja oskusmahukad töökohad. Tänasega on 40% tööjõust on hetkel hõivatud teadmus- ja oskusmahukates ametites juhtide, tippspetsialistide ja tehnikutena. Aastaks 2020 oodatakse sellise tööjõu osakaalu tõusu 42%-ni. Samas on oodata laienemist paljudel ametialadel teenindussektoris (kaubandus ja jaotus) ning lihttööliste ametikohtade kasvu. Ametialade struktuur mõnel puhul polariseerub, kusjuures vajadus kesktaseme oskustega töötajate järele väheneb või jääb samaks. See tendents toob omakorda kaasa mure töökohtade kvaliteedi pärast. Ometi ei ole see Euroopas väga suureks probleemiks, kuna 2020. aastal jääb lihttöökohtade osakaal alla 11% (tõus on vaid 1% 2000. aastaga võrreldes). Töökohtade polariseerumine võib tugevamalt väljenduda riikides, kus üleminek teenustepõhisele majandusele alles toimub.
Tuleviku oskused: vajatakse kesk- ja kõrgtaseme spetsialiste
Tööhõive tulevikumustrid peegeldavad nii nõudluse kui pakkumise poolt. Järjest rohkem nõutakse kõrg- ja kesktaseme kvalifikatsiooni seal, kus traditsiooniliselt on hakkama saadud madalama kvalifikatsiooniga. Ka seetõttu väheneb madala formaalse haridustasemega inimeste arv tööhõives.
Kõrgtaseme töökohtade arv suureneb 2010. aasta 29%-lt 35%-ni 2020. aastal. Kestaseme spetsialistide vajadus säilib 50% juures. Samal ajal kahaneb madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal 20%-lt 15%-ni.
Õiged oskused õigete töökohtade jaoks?
Allikas: SA Innove, Kutsehariduse uudiskiri, eestindanud Kersti Raudsepp
Algallikas: Skills supply and demand in Europe: medium-term forecast up to 2020 http://www.cedefop.europa.eu/EN/Files/3052_en.pdf
Foto: flickr.com