Brand Estonia, ehk Eestit tutvustav riiklik kaubamärk, on alates loomisest aastal 2001 leidnud tugevat vastukaja. Arvamusi on olnud mitmeid, alates lauskiitusest kuni lõpetadeslauskriitikaga. Otsija võib leida internetist vähemalt ühe teadustöö. Tänaseks on ka selgunud, et projekt ärkab uuele elule
Alati võib küsida, kas selline ettevõtmine on õigustatud? Ja seda enam, et kui 2001 aastal oli projekti eelarve 13 miljonit krooni, siis tänane rahanumber on kordades suurem. Kampaaniale kulub ei rohkem ega vähem kui 150 miljonit. Raha ei ole väike ning internetiportaalide anonüümsed kommentaatorid on juba praegu rohkem kui ärritatud. See on ka mõistetav, sest olukorras kus napib lasteaiakohti, hooldushaiglad on sümbioos ühiselamust ja surnukuurist ning kokku kuivab koolide korrastamise eelarve, ei paista projekt kuigi soodas valguses.
Aga, kõik uus on kahtlane. Vaadake korraks ajaloos tagasi – mida ütlesid näiteks haritlased Eiffeli torni loomise kohta enam kui sadakond aastat tagasi? Ei midagi head. Toome ka maalähedase näite – esimeste koolide loomise ajal tuli talupoegi sundida oma lapsi kooli saatma. Ning tulles tagasi teema juurde – kas nende ridade lugeja usub, et kohalikud väikeettevõtjad, kellel napib aja- , inim- ja raharessursse, looksid fondi ja ostaksid kogutud raha eest reklaampinna näiteks Londoni metroosse?
Siinkohal võtab veebikiri Külaline selge seisukoha – ühtne ja riigi poolt koordineeritud teavituskampaania on kasulik kõigile Eesti elanikele ja seega enam kui teretulnud.