Eesti viimase sajandi ajaloost leiame palju rahareforme. Mitmetele neist on eelnenud raha ostujõu muutus. Enamus meist mäletab rublaaja lõpu ning krooniaja alguse kõrget inflatsiooni. Hinnatõus oli kiire majanduskasvu ajal kõrgem euroala stabiilsuskriteeriumidest ning on olnud terava tähelepanu all ka finants-, majandus- ja võlakriisi ajal. Igaühele läheb korda tema palga, pensioni või muu tulu ostujõu muutus.
Statistilist infot on väga palju. Andmete leidmine pole küll raske, kuid ei saa eeldada, et inimestel on tahtmist ise arvutusi teha. Suures andmemaailmas on tarbija jaoks järjest tähtsam tema jaoks oluliste andmete lihtne kättesaadavus. Imestasin kunagi kolleegide idee peale panna Statistikaameti veebileheletarbijahinnaindeksi kalkulaator. „Igaüks oskab ju indeksid statistika andmebaasist võtta, need omavahel jagada ja muutuse arvutada,“ ütlesin. Praegu on tulemus selline, et iga kuu kasutab tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit 400–500 unikaalset kasutajat.
Seetõttu tegigi Statistikaamet huviliste jaoks kättesaadavaks ostujõu kalkulaatori, et oleks lihtne arvutada, kui palju hinnamuutus on kellegi ostujõudu mõjutanud.
Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/09/27/ostujou-kalkulaator-aitab-jalgida-raha-ostujou-muutust/
Foto: flickr.com