Toode. Sigar
On huvitav märkida, et veel 15. sajandi eurooplaste jaoks suitsetamine tundmatu ettevõtmine. Olukorda muutis prantsuse diplomaat Jean Nicot, kes tõi juba Euroopasse sattunud tubakataime Portugalist kodumaale ja hakkas seda seal oma lõbuks kasvatama. Just Nicot tutvustas tubakat ka kuninganna Catherine de Medici`le, kes oli uuest tavast üksjagu sisse võetud. Kuulsuste harjumused on aga nakkavad..
Sigari sellisel kujul nagu me seda tunneme, lõid hispaanlased, kes 1676 aastal Sevillas tööstuslikku tootmist alustasid. Äri oli edukas, ning järgides majandusloogikat (tubaka transport üle mere oli kallis) alustati tootmist Kuubal. Nii sai ring täis …
Tänapäevane sigar koosneb kolmest põhimõttelisest osast:
Täidis ehk Filler. See on sigari tuum kui mitte öelda süda. Arusaadavalt on igal sigari margil oma kindel koostis, mille valmistamiseks segatakse erinevaid tubakasorte mitmeid kordi.
Siduja ehk Binder. Tegemist siduslehega, mis asub kattelehe all.
Mähis ehk Wrapper. See on sigari välimine tubakaleht, mida iseloomustavad ühtlane värv ja täidisega sobiv maitse ja aroom.
Omaette rituaal on sigari serveerimine ja suitsetamine. Siinkohal tasub panna tähele – odavamad, so masinaga täidetud sigarid on suitsetamisvalmis koheselt pärast pakendi/tuubi avamist. Kallimate ja reeglina käsitsi valmistatud sigarite suitsetamise juurde käib lahtilõikamise rituaal, sest sigari mõlemad otsad on suletud. Lõikamiseks kasutatakse kas giljotiini või erilisi kääre.
Seejärel sigar süüdatakse, ning süütamiseks sobib kas bensiinil või gaasiga töötav välgumihkel või mis veel parem – seedripuulaast. Viimast loetakse parimaks, sest on oma maitselt sigarile kõige lähem. Süütamiseks hoitakse sigarit 45 kraadise nurga all, ning leek peab olema sigarist 1 cm kaugusel.
Muide – sigari suitsu ei tõmmata kopsudesse. Samuti käib hea tava juurde komme eemaldada suitsetamise ajaks sigari etikett ehk ring.
Mida veel? Ah ja – tuhka ei raputata, vaid põlevat osa keeratakse kergelt vastu tuhatoosi. Ning kõige lõpuks, erinevalt sigaretist kustub sigar ise. See tähendab, sigar asetatakse tuhatoosi äärele, misjärel ta iseenesest kustub.