Rahandusministeeriumi andmetel laekus kuue kuuga riigieelarvesse tulusid 40,1 miljardit krooni ehk 47,5 protsenti 2010. aastaks planeeritust. Kulusid tehti 42,1 miljardi krooni ulatuses, mis on 46,1 protsenti aastaks planeeritust. Ootuspäraselt saavutas riigieelarve defitsiit ühekordsete mõjude tulemusel viie kuuga aastaks planeeritud mahu ning teisel poolaastal on oodata defitsiidi stabiliseerumist praegusel tasemel.
Riigieelarve täitmine on kuue kuu järel prognoositud tasemel. Säästlik majandamine on aasta esimesel kuuel kuul jätkunud ning vähenenud on nii riigi tegevuskulud kokku kui ka personalikulud. Samal ajal on märgatavalt kasvanud investeeringute tase ning välistoetuste kasutamine. Riigi toetused kodanikele, erasektorile ning muudele valitsussektori asutustele on möödunud aasta tasemel.
Tulusid laekus riigieelarvesse juuni lõpuks 40,1 miljardit krooni, millest 29,9 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 10,3 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 48,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 45,2 protsenti aastaks planeeritust. Suurimate tululiikidena on kuue kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 13,1 miljardit ning käibemaksu 9,6 miljardit krooni.
Juunis laekus riigieelarvesse 7,6 miljardit krooni ehk 9 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 2,2 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude juunikuu laekumine oli ootuspärane.
Riigieelarve kulusid tehti kuue kuuga kokku 42,1 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti kuue kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 18,4 miljardit krooni. Juunis tehti väljamakseid 7,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,3 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.
Riigi kuludest suunati investeeringuteks poolaasta jooksul 3,2 miljardit krooni, mis on 39,1 protsenti aastaks planeeritud vahenditest. Juunis maksti investeeringuteks välja 755,8 miljonit krooni. Tänu välistoetuste paremale kasutamisele olid selle aasta esimese kuue kuu investeeringute väljamaksed umbes 20 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.
Riigi tegevuskuludeks kasutati kuue kuuga 7,5 miljardit krooni ehk 49 protsenti aastaks planeeritust. Juunis kasutati sellest 1,4 miljardit krooni ehk 9,2 protsenti aastasest mahust. 2010. aasta kuue kuu tegevuskulud on kahanenud rohkem kui 400 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti kuue kuuga väljamakseid 4,3 miljardi krooni ulatuses, mis on umbes 7 protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal. Majandamiskuludeks tehti poole aastaga väljamakseid 3,2 miljardi krooni ulatuses.
Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 30,6 protsenti aastaks planeeritust ehk 4,4 miljardit krooni, mis on ligi 418 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 2,7 miljardit krooni, mida on 328 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti jätkuvalt struktuurivahendite kasutamises kolmandal kohal.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 13,7 miljardit krooni. Esimese poolaastaga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,16 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Eleringi ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine. Poolaasta lõpu seisuga on pensionireserv ammendunud ning vajadusel kaetakse edaspidi sotsiaalmaksust puudujääv osa muude riigitulude arvelt.
Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul käesoleva aasta viie kuuga ligi 5,3 miljardit krooni, mis on 2,51 protsenti 2010. aasta prognoositavast SKP-st ehk rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohane aastane defitsiidi maht. Esimeste kuude defitsiidi maht on ootuspärane, kuna tavapäraselt on aasta alguse maksulaekumised väiksemad. Ühekordset olulist mõju avaldasid maksulaekumisele tulumaksu tagastus ning aktsiisikaupade varude soetamine jaanuaris. Teisel poolaastal ootab rahandusministeerium defitsiidi stabiliseerumist praegusele tasemele. Teisel poolaastal stabiliseerub eelarvepositsioon peamiselt tänu suurematele tulude laekumisele, mille põhilisteks mõjutajateks on maksutulud ning dividendid. Samuti on oodata kuust kuusse Eesti Töötukassa eelarvepositsiooni paranemist.
Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamise kvaliteet on jätkuvalt tähelepanu all
Juuni lõpus valminud struktuurivahendite projekti valikukriteeriumide hindamise uuring toob esile, et üldjoontes on struktuurivahendite planeerimine strateegia ja rakenduskavade tasandil toimunud läbimõeldult. Struktuurivahendite rakendamise eesmärgid on kooskõlas ning projektide valikusüsteemid rahuldaval tasemel. Samas annab uuring olulisi viiteid senise süsteemi efektiivsemaks muutmiseks.
Hindamise aruanne on abiks nii perioodi 2007-2013 projektide valikuprotsessi parendamisel ja kehtivate õigusaktide täiustamisel kui ka eeloleva, aastal 2014 algava perioodi struktuurifondide vahendite planeerimisel. Hindamise viis läbi konsortsium koosseisus Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ning Balti Uuringute Instituut. Hindamisaruanne on kättesaadav: http://www.struktuurifondid.ee/hindamisaruanded/.
Lisamaterjalid:
Kokkuvõte maksulaekumistest kuue kuu seisuga: http://www.fin.ee/index.php?id=105780
Riigieelarve täitmine I poolaastal ning majanduse ülevaade: http://www.fin.ee/?id=99173
Allikas: EV Rahandusministeerium
Foto: www.flickr.com