Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.
1. oktoobrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 tarbitud energia eest väljastatud arvete pealt maksis riik kompensatsiooni, et tasandada hinnatõusu mõju. Kuidas see kompensatsioon täpselt töötas? Kõik 8 senti kWh eest ületavad hinnad kompenseeriti maksimaalselt 5 sendi ulatuses ehk maksimaalse kompensatsiooni võisid saada ainult tarbijad, kelle elektri hind ületas 13 senti kWh eest. Nüüd lisame nendele hindadele ka käibemaksu. Elektri hind koos käibemaksuga on 8×1,2=9,6 senti ja kompensatsioon 5×1,2=6 senti ehk kokku 15,6 senti. See tähendab, et hindade puhul, mis jäid 9,6 sendi ja 15,6 sendi vahele, oli kompensatsioon väiksem ja tarbija poolt makstavaks hinnaks jäi 9,6 senti/kWh eest.
Niisiis oli kompensatsioonisüsteem selline, et kui elektri hind jäi 9,6 ja 15,6 sendi vahele kWh eest, tõi riiklik kompensatsioon hinna 9,6 sendi peale. Millised need hinnad aasta alguses tegelikult olid?
Universaalteenuse hind oli üsna kõrge ning isegi täismahus kompensatsiooniga oli universaalteenuse hind esimeses kvartalis 13,94 s/kWh. Universaalteenuse hind pole muutunud. Fikseeritud pakettide kasutajatele oli keskmine hind vahemikus 13,9–14 s/kWh. Riigi toetus tõi need hinnad alla 9,6 sendi peale.
Ent elektribörsil toimuvad kogu aeg suured kõikumised, kuidas saavad siis hinnad stabiilsed olla? Vaatame aga, millises vahemikus kõikumised toimusid. Börsielektri hinnad kasutajatele kõikusid aasta esimeses kvartalis vahemikus 12,05–15,32 senti kWh eest. See omakorda tähendab, et riigi kompensatsioon hoidis eratarbijate tegelikud hinnad 9,6 s/kWh tasemel. Seda kolm kuud järjest ja täiesti sõltumatult börsielektri igatunnistest hinnakõikumistest.
Rõhutada tuleb, et börsielektri puhul on juttu tüüpkoormusgraafikute järgsest tarbimisest, mis peegeldab tüüpilist elektritarbimist. Tegelikus elus on kõik inimesed erinevad ja ka elektrit kasutatakse erinevalt. Näiteks öösel on elektri tarbimine üldiselt madalam ja seetõttu hind odavam, aga mõni börsielektri kasutaja võib oma suure tarbimise, näiteks boileriga vee soojendamise või elektriauto laadimise lükata just öösse, et odavama elektri arvel kokku hoida. See on põhjuseks, miks mõne konkreetse elektritarbija makstavad hinnad võivad erineda nendest keskmistest hindadest, mida kasutatakse tarbijahinnaindeksi arvutamisel.
Allikas ja lisalugemine: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-elektri-hinnatoetus-stabiliseeris-borsihinna-ja-mis-juhtus-toetuse-kadumisel
Foto: pvproductions ja Freepik