Tõsi ta on, et kirjatundjad on kord täheldanud – me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks. Samavõrd on tõsi, et kõige paremini jääb meelde see, mis omal nahal läbi kogetud.
Kinnitamaks väidet toome näiteid elust enesest. Algatuseks, ütleme näituseks see lahe Soomemaa tädi kes väidab, et siimail valitseb apartheid ja Neuvostoliitto oli üleüldse üks suurepärane koht.
Äkki tõesti? Mõtlen, kellelegi, kelle põnevam osa elust on möödunud tugitoolis külitades ja mainos`te ajal tualettruumi ning külmkapi vahel tiireldes. Ehk siis inimesele, kes pole kunagi vaevanud pead, miks vanemad õppisid Siberi Ülikoolis metsandust ? Miks oma kodumaal on võimalik järjest vähem suhelda emakeeles? Või, et äkki noorem veli saadetakse sunnikorras aastaks kolmeks teenimaallveelaevale, mis pinnale tõusebki kolm korda aastas. Kui siiski.
Aga kõrvaltvaataja pilk on kõrvaltvaataja pilk. Nii nähakse asju, mida oma silm ei taba. Võtame või viimase kohalikku tervishoidu käsitleva uuringu. Selle järgi oleks kõik meditsiinis toimuv, kui mitte päris ideaalne siis sellegipoolest heas korras. Tervishoiu reformimine on olnud jõuline ja edukas. Inimesed elavad kauem. Kõik on okay. Äkki tõesti?
Leian, et siinkohal on aeg järjekordseks inimkatseks. Isiklikku arvamust mööda võiksid eelnimetet tervishoiu uurijad lüüa kampa selletsinatse kinga saanud ajakirjanikuga ja uurida kohalikku elu lähemalt. Mitte ohutust kaugusest, vaid katse-eksitus meetodil kohapeal. Programm, pakun välja, võiks olla lihtne, põnev, elu- ja maalähedane ning ühtlasi mänguline:
a) kui autoga Tallinnast Tartusse jõuad, eluiga ei lühene, 10 punkti;
b) kui suudad veeta öö mõnes hooldushaiglas, seal kuhu tuuakse surema need, keda kodus hoida ei ole võimalik aga haiglas ei peeta; tervishoiu reformimine on olnud jõuline, 10 punkti;
c) kui saad erialaarsti vastuvõtule kiiremini kui poolteist kuud; tervishoiu reformimine on olnud edukas, 10 punkti;
d) kui saadad lapse lasteaeda ja selgub, et arstitädi, kes teda külastab ongi arst, mitte müügiagent, 10 punkti;
e) kui suudad õhtul Kopli pargis nii jalutada, et mõni kätega kallale ei tule, 10 punkti;
Foto:flickr.com
Ja juhul kui eelmärgitud katsed õnnestuvad ning lenneldes teenitud 50 punkti käes, võiks korraldada mõttetalgud teemal, milline oleks elukeskkond siinmail siis, kui 65 aastat tagasi ei oleks ühtäkki saabunud siia igat masti ja mõõtu vabastajaid. Võib ka vastupidi – mis oleks saanud siis, kui kirsades külalised oleksidki siia jäänud.
Lõpetuseks ka midagi tõeliselt head – pealinna teed hakkavad korda saama. Päriselt. Kui neid va maaomanikke veel pitsida, äkki kannatab ka rohkem tramme käima panna. Ongi teised oma arengus viimased viiskümmend aastat kuidagi kidunud.