Ma nüüd ei tea, õigemini tean küll, kuidas alustada. Korralikult snoobil on vähemalt kaks tunnust. Kõige tähtsam – välimus. Kui ta on countrysnoob, siis sõltumata ilmast ja aastaajast kannab nahkpükse ja valget stetsonit. Püksid ragisevad külmaga ja tekitavad kubemes kummalisi assotsiatsioone, kuid see ei takista elamast elitaarset elu. Näiteks rockisnoobist me eriti rääkida ei saa. Tavaliselt on rokipeerud kõige harilikumad joodikud.
Teine ja veel tähtsam tegur – elustiil. Valged ja hästipoleeritud asjad töötavad korraliku snoobi kasuks. Kindlasti auto. Soovitavalt saunasuurune pargimaastur. Võlgadest me eriti ei räägi, küll aga aktsendist. Teate, korralik snoob käib kohalikke pärismaalasi mõtteteradega turgutamas nii kord aastas. Puhub müügist ja marketingist, vahel harvem ka kliendisuhetest ja eriti juhtimisest – ühesõnaga naistest keda ise pole pannud, peaasi et pappi pritsitakse. Ja siis hüpetega tagasi sinna kus ei pea majanduseksperimente kartma. Kus on hea ja turvaline ja naabrid ei isatse naftahindade kasvuga ühes rütmis.
Las hambutud maakad katsetavad, kuidas elada seaduste järgi, mis kohalikul karjamaal ei toimi. Käskis keegi uskuda mingit suvalist hästilõhnavat tegelast?
Varsti tuleb snoob uuesti, I Snoob.