Statistikaameti teatel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes eelmise kuuga 0,4 ja aastavõrdluses 3,5 protsenti. Euroala inflatsioon oli esialgse hinnangu kohaselt 1,4 protsenti.
Enamuse tööstuskaupade ja ka teenuste (v.a side) inflatsioon on püsinud suhteliselt tagasihoidlik. Kuivõrd Eesti majanduse suhteline hinnatase on jätkuvalt kõrgem kui sissetulekute tase, siis on sellise tagasihoidliku hinnatõusu jätkumine majanduse taastumise toetamisel vajalik.
Juunis toimunud hinnatõusu taga olid sideteenused, mille kallinemise tõttu tõusid tarbijahinnad 0,4 protsendipunkti. Mobiilsideteenused on viimastel kuudel põhjustanud tarbijahinnaindeksi suurt muutlikkust. Seekord avaldas mõju aprillis ja mais toimunud mobiilsideteenuste sooduskampaaniate lõppemine, mille tõttu statistikaameti hinnangul tõusid hinnad üle 15 protsendi.
Enamus hinnamuutustest olid hooajalised ning sarnased mitme eelmise kuu arengutele. Lisaks piima hinnatõusule kandus toiduainetest juunis välisturgudelt üle kohvi hüppeline kallinemine, mis Eestis ulatus 7,6 protsendini. Mootorikütuse odavnemine 1,6 protsendi võrra sai juunis võimalikuks osaliselt seetõttu, et euro nõrgenemine peatus.
Sisemaistest teguritest kallines juunis elekter 2,7 protsenti. Tallinna müügimaksu mõju oli hinnastatistikas vähemärgatav, kuid segaduste tõttu maksu rakendamisel võib osa mõjust avalduda järgmistel kuudel.
Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmisega võrreldes Eesti hinnatase kõrgem kui sissetulekute tase. Statistika viitab hinnatasemete ühtlustumise suundumusele liikmesriikide lõikes mitmetes valdkondades. Eesti kontekstis võib oluliseks muutuseks võib pidada näiteks jalatsite hinnataseme langust Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 115 protsendilt 107 protsendini. Riiete hinnatase langes 2009. aastal 105 protsendilt 100 protsendini.
Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee
Foto: flickr.com