Statistikaameti andmetel kiirenes Eesti inflatsioon veebruaris 3,7%ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,6%. Euroala inflatsioon aeglustus veebruaris esialgse hinnangu kohaselt 1,8%ni.
Viimased paar aastat on Eesti hinnakasvu taga olnud peamiselt toiduained ja energia. Toiduainete hinnad tõusid veebruaris endiselt tempokalt (6%), sest varasemalt kiirelt kasvanud toidutoorme maailmaturuhinnad kandusid üle Eesti lõpptoodete hindadesse. Majapidamiste tarbitava energia hulgas kallinesid aastatagusega võrreldes enim elekter (27,4%) ja soojusenergia (6,6%), kuid mootorikütuste hinnad jäid ligikaudu samale tasemele kui eelmise aasta veebruaris. Jaanuariga võrreldes kallines elektrienergia 0,4%.
Toidu- ja energiahindadeta alusinflatsioon on langenud madalale tasemele, ulatudes veebruaris üksnes 0,7%ni. Alusinflatsioonis kajastub muu hulgas importtööstuskaupade odavnemine, mis tuleneb nõrgast nõudluskeskkonnast euroala riikides tervikuna. Alusinflatsiooni pidurdas ka teenuste, eelkõige side ja ühistranspordi odavnemine. Lähiajal võib palkade arengu tõttu siiski oodata teenuste hinnakasvu mõningast kiirenemist.
Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida inflatsioon euroalal keskpikas perspektiivis alla kahe protsendi, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.
Foto: flickr.com