Rahvusringhäälingu portaalis err.ee avaldatud uudise kohaselt kavandatakse kõrgharidusseaduse muudatust, mis annaks ülikoolidele senisest suurema vabaduse luua tasulisi eestikeelseid üheaastaseid magistriõppekavasid. Muudatuse eesmärk on suurendada paindlikkust ja tuua süsteemi täiendavat eraraha.
Mis muutub?
Praegu on tasuliste magistrikavade loomine võimalik, kuid see eeldab eraldi kokkuleppeid riigiga. Kavandatav seadusemuudatus looks ülikoolidele selgema õiguse pakkuda kuni aastapikkusi magistriprogramme, mille eest võib küsida õppetasu juhul, kui õppe maht jääb alla 120 ainepunkti (ehk alla kahe aasta).
Oluline rõhuasetus on sihtgrupil: need programmid ei ole mõeldud esmase magistrikraadi omandamiseks vahetult pärast bakalaureuseõpet. Fookus on pigem täiskasvanud õppijatel – inimestel, kellel on juba magistrikraad või pikk töökogemus ning kes soovivad oma teadmisi kitsamas valdkonnas täiendada.
Kas tasuta magistriõpe on ohus?
Ülikoolide hinnangul ei ole põhjust karta, et üheaastased tasulised õppekavad hakkaksid asendama traditsioonilisi kaheaastaseid tasuta magistriprogramme. Kõrgkoolidel säilib kohustus pakkuda oma vastutusvaldkondades nii bakalaureuse- kui ka magistriõpet.
Lühemad kavad on mõeldud pigem spetsialiseerumiseks või ümberõppeks. Näiteks võib inimene olla omandanud magistrikraadi aastaid tagasi, kuid töömaailm on selle ajaga muutunud. Uus, sihipärane magistriprogramm võimaldab ajakohastada teadmisi ilma kaheks aastaks õpingutesse naasmata.
Kvaliteet vs kestus
Ministeeriumi seisukoha järgi ei tähenda lühem õpe kvaliteedis järeleandmisi. Idee seisneb selles, et arvestatakse õppija varasemaid teadmisi ja kogemusi. Kui alus on juba olemas, ei ole alati vaja läbida kogu kaheaastast programmi.
Sarnaseid lahendusi kasutatakse ka teistes valdkondades, kus esmane pikk õpe (näiteks viieaastane integreeritud õpe) võib anda magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsiooni, kuid teatud kitsamas spetsialiseerumises on vaja täiendavat, lühemat magistritaseme õpet.
Miks see samm oluline on?
Kõrgharidus seisab silmitsi mitme väljakutsega:
- rahastuse jätkusuutlikkus,
- tööjõuturu kiire muutumine,
- täiskasvanud õppijate arvu kasv.
Tasulised üheaastased magistriprogrammid on üks viis, kuidas tuua süsteemi lisaraha ilma tasuta kõrghariduse põhimõtet lõhkumata. Samal ajal võimaldavad need paindlikumat õpiteed neile, kes ei soovi või ei saa kaheks aastaks täiskoormusega õppima asuda.
Kui seadusemuudatus jõustub plaanipäraselt, võib uus kord rakenduda juba järgmise õppeaasta algusest.
Refereeritud: https://www.err.ee/1609955171/ulikoolid-saavad-oiguse-luua-tasulised-uheaastased-eestikeelsed-magistrioppekavad
Image by WOKANDAPIX from Pixabay