Äriplaan 2015 konverentsil esinenud Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul hakkab järjest enam Eesti majanduse arengut mõjutama inimtegur, sest elanikkond ja sealhulgas ka tööealiste inimeste hulk hakkab langema.
Asepresident Kaasiku sõnul on tööpuudus viimastel aastatel märgatavalt vähenenud, kuid edasine alanemine on raskendatud. Põhjuseks on jätkuvalt stuktuurne tööpuudus, sest töösoovijate kvalifikatsioon ei sobi vabade ametikohtadega.
Kuna Eestis on töölesoovijaid, siis peaks nii valitsuse kui ka ettevõtjate huvides olema nende inimeste koolitamine ja tööleaitamine, märkis Kaasik. “Majandus peab toime tulema väiksema hulga inimestega, viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi üle 30 tuhande vähem tänasest. Madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub üldise palgataseme tõusu tingimustes kestma jäämine üha raskemaks. Seetõttu on järgmiste aastate majanduskasvu tagamisel kesksel kohal nii tööjõuressursi hulk, kui ka selle arendamine.”
Äriplaani konverentsil esinedes tõi Kaasik esile, et kuigi üleilmne majanduskliima on paranemas, on seda ohustavad riskid endiselt väga suured. “Eesti majanduskasvu puhul võib oodata, et see kiireneb aegamisi koos üleilmse majanduskliima paranemisega. Kasvu soodustavad välisnõudlus ja euroala keskpankade majanduskasvu toetav rahapoliitika, teisalt on Vene konflikti mõju meie piirkonnale suurem.”
Eesti Pank esitles teisipäeval tehniliselt uuendatud majandusprognoosi, milles keskpank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,1 protsendile ja langetas järgmise aasta kasvu 2,5 protsendini. Prognoosi muutus tulenes statistikaameti poolt oluliselt muudetud varasema majanduskasvu aegridadest.
Asepresidendi sõnul saavutab Eesti 2016. aastaks 3,6% suuruse kasvu, mis jääb Eestile pikemaajaliselt jõukohase 3,5-4 protsendi suuruse kasvu vahemikku. Peame harjuma, et Eestile jõukohane kasv on sel kümnendil oluliselt madalam kui kümme aastat tagasi, lisas Kaasik.
Keskpank prognoosib 2014. aasta inflatsiooniks 0,1 protsenti. “Hinnakasvu hoiab tagasi peamiselt odav energia, mis on vähendanud ka ettevõtete kulusid. Toiduainete hinnakasvu piiravad veel mõnda aega üleilmne hea saagikus ning sanktsioonide mõju.” Kaasiku sõnul kiireneb ettevaates inflatsioon nii energia odavnemise lõppemise kui ka importtoodete kiirema hinnakasvu tõttu.
Keskpanga asepresidendi Kaasiku sõnul annab riigi madal võlakoormus Eestile võimaluse kasutada puhvreid reformide läbiviimiseks tulevikus, kui vananev elanikkond ja tööealiste hulga vähenemine hakkab survestama sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi. “Samuti loob konservatiivne riigirahandus täiendavat kindlust, et riigi maksupoliitika on etteennustatav,” lausus Kaasik.
Allikas: eesti Pank
Foto: foter.com