Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Teated

Baltic Restaurants Estonia tõi jõulurõõmu Pärnu suurperedele ja noortele vanematele

By

Daily kaubamärgi all toitlustusteenust pakkuva Baltic Restaurants Estonia töötajate pere korraldas Pärnus noortele vanematele ning suurperedele ja nende lastele jõulupeo koos töötubade ja kingitustega.

„Kuna jõuludest on saanud liigsele tarbimisele suunatud pühad, siis otsustasime nüüd juba kuus aastat tagasi ettevõttes firmakinkide tegemisest täielikult loobuda. Tavaliselt kingitustele kulunud raha suuname mitmendat aastat järjest hoopis heategevusse ja toome jõulurõõmu Eesti eripaikades neile, kellel selleks võimalusi napib. Sel aastal ühendasime Pärnus jõud mittetulundusühinguga Noore Vanema Perekeskus ning reedel toimus Pärnu Ühisgümnaasiumis heategevuslik jõulupidu kohalikele väikelastele ja nende noortele vanematele ning nendega ühinesid ka mõned piirkonna suurpered,“ rääkis Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson.

MTÜ Noore Vanema Perekeskuse esindaja Malle Ellami sõnul on nende organisatsioonist kujunenud noori lapsevanemaid toetav ühing, kus käiakse koos nii rõõme kui ka muresid jagamas ning muidugi õppimas. „Meie juurde leiavad erinevatel põhjustel tee väga erineva taustaga väikelaste vanemad. Kooskäimine on meile siia justkui omaette ühtehoidva perekonna tekitanud ning Daily töötajate armas ettevõtmine aitas traditsioonilist jõuluhõngu pisut ka meie suure pereni tuua,“ rõõmustas Ellam.

Lisaks rikkalikult kaetud traditsioonilisele jõululauale ja kingituste jagamisele, korraldasid Daily töötajad lastele jõulukinkide valmistamise töötoad. Töötajate juhendamisel said lapsed õppida kaarte ja mesilasvahast küünlaid valmistama ning piparkooke, pärgasid ja küünlapurke kaunistama.

„Kuna jõulud on imede, soovide täitumise ning ka andmise aeg, siis võiksid kõik inimesed võtta hetke ja mõelda ka neile, kelle soovid erinevatel põhjustel ei täitu või kes traditsioonilist jõulutralli nautida ei saa. Võib-olla leidub võimalus nende inimeste soovide täitumisele kaasa aidata,“ kutsus Ellam head tegema.

Baltic Restaurants Estonia kutsub kõiki ettevõtteid ja ka eraisikuid jõulude ajal vähem tarbima ja kulutama ning selle asemel tooma jõulurõõmu neile, kellel vahendeid napib.

Abivajajateni jõudmiseks soovitab toitlustaja ühendust võtta omavalitsuse sotsiaaltöötaja või lastekaitsespetsialistiga, kes aitab tagada heateo õigete inimesteni jõudmise.

Foto: http://www.balticrest.com/eesti/ee/

Volkswagen alustas täielikult süsinikneutraalse sõiduki tootmist

By

4. novembril alustas Volkswagen ametlikult ID.3 seeria täiselektriliste autode tootmist. Aastaks 2028 plaanib Volkswagen müüa ligi 22 miljonit elektriautot, et saavutada läbimurre süsinikneutraalse tuleviku suunal.

4. novembril avas Volkswagen ametlikult esimese uue generatsiooni elektriauto – ID.3 – toomisliini. Avamisest võtsid osa ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ning Volkswagen Group tegevjuht Dr. Herbert Diess. Esmakordselt on kogu tootmisprotsess ehitatud ümber elektriautode, Zwickau linna autotehase uuenduseks on tehtud 1,2 miljardi euro väärtuses investeeringuid.

Järgmise aasta jooksul on tehases planeeritud toota juba 100 000 elektrilist mudelit. Alates 2021. aastast suudab tehas toota kuni 330 000 elektriautot igal aastal, tehes sellest suurima ning efektiivseima elektriautodele keskendunud tehase kogu Euroopas, mis on ühtlasi ka süsinikneutraalne.

“ID.3 annab e-mobiilsuse arengusse olulise panuse. See teeb süsinikjalajäljeta mobiilsuse kättesaadavaks miljonitele ning on oluline pidepunkt meie kui ettevõtte teekonnal saavutamaks 2050. aastaks kliimaneutraalsus,” sõnas kontserni tegevjuht Herbert Diess avatseremoonial.

ID.3 püstitab jätkusuutlikkuse valdkonnas mitmeid olulisi rekordeid: kogu auto tootmisprotsess on süsinikneutraalne, mis tähendab, et kuni klientideni jõudmiseni on auto olematu süsinikjalajäljega. Samuti on näiteks energiamahukate akude tootmiseks kasutatud eksklusiivselt vaid roheenergiat.

Auto elutsükkel – alates tootmisest – tekitab vältimatult väikese koguse heitgaase, mida ei saa veel täielikult ära hoida, kuid mis korvatakse kliimaprojektidesse tehtavate investeeringutega. Volkswagen on loonud esimese taskukohase ja kättesaadava elektriauto, mis on keskkonnasõbralik kogu oma elutsükli vältel – see ei tekita süsinikdioksiidi eraldumist ei tootmisel ega ka toimimisel, kui laadimiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke energiaallikaid.

Auto elutsükkel – alates tootmisega – tekitab vältimatult väikese koguse heitgaase, mida ei saa veel täielikult ära hoida, kuid mis korvatakse kliimaprojektidesse tehtavate investeeringutega. Volkswagen on loonud esimese taskukohase ja kättesaadava elektriauto, mis on keskkonnasõbralik kogu oma elutsükli vältel – tänu panusele kliimaprojektidesse ei tekita Volkswagen ID.3 süsinikdioksiidi eraldumist ei tootmisel ega ka toimimisel, kui laadimiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke energiaallikaid.

Võtmepunktid:

  • Elektriline mobiilsus kõikidele:3 baasmudeli hind Eestis jääb alla 30 000 euro.
  • Rekordid jätkusuutlikkuse valdkonnas: aku, tarneahel, tootmine – ID.3 on esimene Volkswageni toode, mis tarnitakse klientideni süsinikneutraalsena.
  • Efektiivne tootmisprotsess: alates 2021. aastast väljub elektriautodele keskendunud tehasest igal aastal kuni 333 000 mudelit.

Foto: volkswagen.com

Fazer toob turule eestlaste maitse järgi loodud palaleivad

By

Üle 40aastase palaleibade tootmise kogemusega Fazer Grupp tutvustab Eesti tarbijatele Rukkileivukest ja Kaeraleivukest, millega soovib tugevdada oma positsiooni palaleibade kategoorias.

„Kogu Baltikumi pagaritoodete turg on muutumas. Rahvaarvu kahanemise tõttu on vähenenud tarbimismahud kõigis Balti riikides, kuid see-eest on pagaritööstuse toodangu väärtus tõusnud tänu lisandväärtusega ja uuenduslikele toodetele,“ sõnab Fazeri turundusjuht Riina Eedra. „Seejuures on Eesti turg panustanud pagaritoodete kategooria väärtuse kasvu Baltikumis enim,“ ütleb ta.

„Fazer on ka üks pagaritoodete kategooria suurimaid uuendajaid, olles sel aastal turule toonud üle poolte Fazer Baltikumi uutest leiva- ja saiatoodetest,“ selgitab Eedra. Ta lisab, et Eesti tarbijad on ka altid uudistooteid proovima. „Uuringufirma Nielsen andmetele tuginedes on eestlased võrreldes leedukate ja lätlastega rohkem avatud innovatsioonile toidutööstuses. Fazeri jaoks on see võimalus uuendada pagaritoodete turgu ning julgustada tarbijaid erinevaid pagaritooteid proovima,“ ütleb ta.

Nii peegelduvad tarbijate eelistused ka leivakategooria arengutes poelettidel – klassikaliste toodete kõrval tuuakse turule tervislikumad, mugavamad ja lisandväärtusega tooted. „Võib öelda, et vastusena tarbijate ootustele ja kiirenevale elutempole, on ka palaleibade kategooria olnud Eestis viimase kolme aasta jooksul pidevas tõusutrendis,“ kommenteerib Eedra turuolukorda.

Fazeri esindaja sõnul on Eestis poodidesse jõudnud Leivukese loomisel aluseks võetud nii eestlaste maitse-eelistused kui ka Fazeri mitmekümne aasta pikkune kogemus palaleibade tootmisel ning siinse turu jaoks on tootearendusega eriliselt vaeva nähtud.

„Kuigi traditsiooniliselt on palaleivad õhemad ja kõvema koorikuga, siis eestlaste jaoks on ükskõik millise leiva puhul oluline selle pehmus ja puhas leiva maitse. Nielseni uuringutest selgub ka, et rohkem kui kolmandik Eesti tarbijatest peab pagaritoodete puhul oluliseks nende tervislikkust,“ selgitab ta.

Eestlaste maitse-eelistusi silmas pidades on uues rukkijahust palaleivas kasutatud 87% ulatuses rukkijahu, millest tervelt 94% on kiudainerikas täisterarukkijahu. Seega on Rukkileivuke üks täisterarikkamaid palaleibasid Eesti pagaritoodete lettidel. Suupärase kujuga palaleivad sobivad hästi nii kosutavaks vahepalaks kiirel päeval kui ka toekama võileiva peategelaseks ükskõik millisel toidukorral.

Rukkileivukese kõrval toob Fazer turule ka Kaeraleivukese, mille koostises on nii kaerajahu kui ka mõnusalt krõmpsuvad helbed ning mis ei sisalda nisujahu. „Tootearenduse protsessis nägime rohkelt vaeva, et saavutada pehme ja õhuline, kuid 100 protsenti kaerast valmistatud palaleib, mille maitse meenutaks hommikupudrust tuttavat kergelt magusat kaera maitset,“ selgitab Eedra toote loomise tagamaid.

Nii Rukkileivuke kui ka Kaeraleivuke on poelettidel alates novembri algusest.

Foto: fazer.ee

Cat® Phones esitles õhukest ja vastupidavat telefonimudelit Cat S52

By

Cat® Phones teatas täna, et toob turule vastupidava telefonimudeli Cat S52, mis on võrreldes tootja seniste mudelitega erakordselt õhuke, ületades tarbijate ootusi vastupidava telefoni välimusele.

Seejuures on uus Cat S52 ka õhem kui tavalised nutitelefonid koos lisatud korpustega, mis on sageli kohmakad, kuid ei paku siiski piisavalt kaitset kukkumiste ja muude kahjustuste eest.

Kõigest 9,69 mm paksune ja 210 g kaaluv tugeva alumiiniumkorpusega ja õhukese libisemiskindla kummeeritud TPU-tagaküljega telefon on stiilse ja käepärase disainiga. Telefoni esikülg on üleni kaetud kriimustus- ja mõranemiskindla Corning® Gorilla® 6 klaasiga. Lisaks on telefonil metallist klahvid ja veekindlad SIM-kaardi-, laadimis- ja kõrvaklapiaugud.

Kuigi uue Cat S52 telefoni disainikeel on tavapärasest elegantsem, on see igas mõttes sama tugev kui varasemad mudelid. Telefon peab vastu kukkumistele kuni 1,5 meetri kõrguselt, on mustuse- ja tolmukindel ning täielikult veekindel vastavalt IP68 kaitseastmele.

Samuti vastab telefon USA sõjaväe militaarstandardile MIL STD 810G, mis tähendab, et see on läbinud rea vastupidavuskatseid, mille käigus testiti telefoni äärmuslike temperatuurikõikumistega, ülikõrgel ja –madalal temperatuuril, vibratsiooni käes, trumlis ja soolaudus, et kinnitada Cat S52 töökindlus kõiksugustes tingimustes.

Sony Dual Pixel sensoriga tagakaamera võimaldab kiiret ja täpset teravustamist, valgusküllane f/1,8 ava ja 1,4 μm pikslid tagavad suurepärase toimimise hämaras. Lisaks, tänu täiustatud mitme kaadriga pilditöötlustarkvarale võib Cat S52 kaamera kasutuskogemust pidada vastupidavate telefonide kategoorias parimaks.

„Statistika näitab, et igal kolmandal eurooplasel on telefon viimase kolme aasta jooksul igapäevaste kukkumiste ja äparduste tagajärjel tõsiselt kahjustada saanud – see tähendab, et paljud telefonid purunevad. Lisaks sellele, et telefoni parandamine või väljavahetamine on tarbija jaoks äärmiselt tülikas, võib see osutuda ka kulukaks. Cat S52 on aga nutitelefon, mida igapäevaelu ei suuda murda. See on olemuselt tõeline tugev Cati telefon, millel on aga elegantne ja käepärane disain. See on stiilne ja tugev, seega on inimestel veel üks asi vähem, mille pärast muretseda,“ sõnas Peter Cunningham, Bullitt Groupi asepresident tooteportfelli alal.

Cat S52 soovituslik jaehind on 499 eurot. Seda saab osta alates 12. novembrist 2019 veebiaadressilt www.catphones.com ning Euroopa suurematelt mobiilsideoperaatoritelt ja jaekauplustest.

Tehnilised andmed

Maailma kõige õhem vastupidav mobiiltelefon

  • Mõõtmed: 158,1 x 76,6 x 9,69 mm
  • Kaal: 210 g

Parimad vastupidavuse näitajad

  • Läbinud 30-kordse mahapillamiskatse 1,5 m kõrguselt terasele, sealhulgas kõigile külgedele ja nurkadele
  • Kaitseklass (IP68):
    • liiva-, tolmu- ja mustusekindel
    • veekindel kuni 1,5 m sügavuseni 35 minutit
  • Mil Spec 810G:
    • termošokk: talub suuri temperatuurikõikumisi vahemikus –30 °C…65 °C kuni 24 tundi
    • vibratsioonikindlus: 4. kategooria
    • vastupidav niiskusele ja soolaudule
  • Ei vaja ümbrist, ekraani kaitseb Gorilla® Glass® 6

Omas klassis parim kaamera

  • Tagumine: Dual Pixel Sony 12 MP sensor, f/1,8, 1,4 μm, PDAF, EIS
  • Eesmine: 8 MP sensor

Pika kasutusajaga aku

  • 3100 mAh (kiirlaadimise toega) mitte-eemaldatav liitiumioonaku

Android™-iga nutitelefon

  • Android 9 – garanteeritud Android 10 värskendus ja 90-päevased turvapaigad

Ekraan

  • Ülihele 5,65” HD+ 18:9 IPS ekraan (1440 x 720)
  • Puuteekraani saab kasutada ka kinnastega või märgade sõrmedega

Omadused ja ühenduvus

  • 4 GB RAM, 64 GB ROM, laiendatav microSD™-kaardiga, et lisada täiendavalt salvestusruumi (eraldi microSD™ ja SIM-kaardi pesad)
  • Mediatek Helio P35 Octacore 2,3 GHz protsessor
  • LTE Cat 6 (VoWiFi, VoLTE, ViLTE tugi)
  • Kaherealine WiFi (2,4 GHz / 5 GHz), BT5.0, NFC
  • GPS, AGPS, GLONASS/Galileo
  • Nano SIM (kahe ja ühe SIM-kaardiga versioonid)
  • Sõrmejäljelugeja
  • USB tüüp C (veekindel)
  • 3,5 mm audiopesa (veekindel)

Muu

  • Kureeritud rakenduste kataloog vastupidavate seadmete kasutajatele
  • Igakülgne garantii

Cati seadmed ja tarvikud

Cati kaubamärk esindab usaldusväärsust, vastupidavust, töökindlust ja kvaliteeti. Cati DNA on esindatud kõigis Bullitt Mobile Ltd. valikusse kuuluvates Cati mobiiltelefonides ja tarvikutes ning pakub piirituid võimalusi koos vankumatu töökindlusega.

Foto:  www.catphones.com.

Eestisse on jõudnud LG AI DD pesumasin

By

Eestisse on jõudnud LG AI DD pesumasin, mis kombineerib funktsionaalse disaini uusimate tehnoloogiliste võimalustega –– see võtab tähtsad otsused vastu sinu eest, et pesu saaks pestud kiiremini, tõhusamalt ning energiasäästlikumalt.

Neile, kel pole õrna aimugi, millist pesurežiimi valida
Uuendusliku pesumasina AI DD™ funktsioon on võimeline analüüsima pestavate kangaste omadusi ja valima vastavalt koostisele sobivaima režiimi, et pesu saaks pestud põhjalikult, seejuures tekstiili vastupidavust rikkumata. Kõige optimaalsemate pesurežiimide väljatöötamiseks on uue tehnoloogia loomisel kasutatud suurandmete analüüsi, milles on arvesse võetud 20 000 infokildu nii pesumasina pesutsüklite, kasutuse kui ka programmide kohta. See garanteerib erakordselt puhta ja kauakestva pesu – testi kohaselt vähenes uues masinas pestud riiete kahjustumise näitaja 18 protsenti.*

Allergikutele
Uue põlvkonna pesumasinates on mõeldud ka allergikutele. Steam⁺™ funktsioon aitab pesu käigus hävitada kuni 99.9% allergeenidest – näiteks tolmulestad, mis põhjustavad allergilist reaktsiooni või hingamisraskusi. Aur muudab ka pesemisprotsessi efektiivsemaks, säilitades kanga pehmuse ning vähendades selle kortsumist 30% võrra.

Neile, kellel on alati kiire
TurboWash™ 360 muudab pesutsükli lühemaks ning nüüd kulub kogu pesutsükli läbimiseks vaid 39 minutit. Samuti aitab plekkidega kiiremini võidelda 3D Multi Spray, lastes veejuga korraga nelja erinevasse suunda. Ajasäästlikust saab suurendada veelgi, kui ühendada AI DD pesumasin LG MiniWash süsteemiga, mis võimaldab pesta korraga kaks masinatäit.

Keskkonnateadlikele
AI DD pesumasinad on A+++ energiamärgisega ning masinatele kehtib 10-aastane garantii. Veelgi mugavamaks kasutamiseks saab LG AI DD pesumasinaid kasutada nii häälkäsklustega kui ka läbi ThinQ mobiiliäpi.

Foto: LG.com

Mida toob toidusektori tulevik?

By

Eelmisel nädalal korraldas Toiduliit traditsioonilise toidutööstuse pressikonverentsi, kus erinevate toidusektorite esindajad rääkisid sellest, milliseid trende nad oma valdkonnas näevad ja milliseid uuendusi on toiduvaldkonnas oodata.

„Toidusektoris on tugev konkurents ning klientide muutuvad soovid nõuavad ettevõtetelt palju loovust ja innovaatilisust. Edukad on need, kes suudavad ajaga kaasas käia ja pakkuda kliendile tooteid, mis oleks ühtaegu tervislikud, maitsvad ja uudsed,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Toidusektorite esindajad tõid välja viis olulisemat trendi:

Kaubandus muutub

Eestis on väga palju kauplusi ning võrreldes kaubanduspinna suurusi elaniku kohta oleme Euroopas esimeste seas. Ostude sooritamise kohana koguvad aga üha enam populaarsust e-poed. Veebis on ostlemine mugav ja kiire ning tooted tuuakse koju kätte. E-poodide suurem levik võib tähendada seda, et füüsiliste poodide lahtiolekuaegu hakatakse näiteks piirama. Lisaks e-poodidele kasutavad kliendid üha rohkem ka valmistoidu koju tellimise võimalusi.

Nii füüsilises kui e-poes ostlejad on üha teadlikumad ja soovivad saada põhjalikku tooteinfot. Tarbijad ootavad tootjatelt täielikku läbipaistvust ja selgust toodete kohta – millest need koosnevad, kus ja kuidas need toodetud on ning millesse pakendatud. Selle teabe roll ostuotsuse tegemisel suureneb.

Maailmamaitsete võidukäik

Kui 40% inimestest eelistab tuntud ja kindlaid tooteid, siis 60% inimesi on valmis proovima uusi maitseid ja avastama innovaatilisi tooteid. Populaarsust koguvad etnilised maitsed, näiteks lisatakse paljudele toitudele aasia- ja ameerikapäraseid vürtse nagu kurkumit, tšillit, ingverit või kardemoni. Mõjutusi tuleb ka Lõuna-Euroopast, näiteks on Eestis trendikaks saanud itaaliapärased pagaritooted. Tootearenduses kombineeritakse traditsioonilisi Eesti toite eksootiliste viljade ja seemnetega, et pakkuda tarbijale pidevalt midagi uudset ja huvitavat.

Tähelepanu saab tervislikkus

Oluline on anda toiduainetele lisandväärtust – näiteks pagaritoodete puhul ostetakse meeleldi kõrge kiudainesisaldusega täisteratooteid, piimatoodete puhul soovitakse tarvida kõrge valkude ja madala suhkrusisaldusega tooteid. Toitudes kasutatakse üha enam taimseid valke, näiteks lisatakse toodetele kaunvilju või nendest valmistatud jahu.

Tervislikud toidud on trendikad. Kuigi tsöliaakiat või laktoositalumatust põeb väga väike osa elanikkonnast, müüvad gluteeni- ja laktoosivabad tooted siiski väga hästi. Tervislikkuse aspektist meeldivad tarbijatele ka GMO-vabad toidud ja antibiootikumideta kasvatatud liha ja kala.

Tervislikkuse tõstmiseks lisatakse toiduainetele palju ka nii-öelda supertoiduaineid nagu tšiiaseemned, maca juur, spiruliina või klorella. Leivatoodete puhul vähendatakse valge jahu kasutamist ja lisatakse hoopis köögivilju. Endiselt on hinnas madala kalorsusega tooted, samas peavad tarbijad üha olulisemaks ka naturaalsust ja värskust.

Keskkonnasõbralik toit ja pakend

Veganlus kogub populaarsust üle maailma. Loomsete toodete vältimisel on keskkonnahoid üks olulistest põhjustest. Piimatooteid on võimalik asendada erinevate taimsete toodetega – näiteks lehmapiima asemel kasutatakse mandli-, soja- või kaerajooki, juustu asemel aga india pähklitest valmistatud juustulaadset toodet. Teine, eelmisega veidi vastuolullu minev trend on tarvitada võimalikult palju kohalikku toitu. Eestis pähkleid küll ei kasva, kuid võimalikult lühike transporditeekond on paljude tarbijate jaoks oluline.

Alternatiivsetest valguallikatest võetakse kasutusele putukajahu, mida saab lisada näiteks erinevatele pagaritoodetele. Samas tuleb putukajahu puhul ettevaatlik olla neil, kellel on allergiaid, kuna putukad sisaldavad palju allergeene.

Ka pakendite osas on trendid vastuolulised – ühelt poolt püütakse keskkonnakaalutlustel pakendeid vähendada, samas aga ei taha tarbijad liiga suuri portsjoneid. Pakendit vähendatakse ka näiteks piimatoodetelt topeltkaante ning plastlusikate eemaldamisega. Kasutusele võetakse üha rohkem loodussõbralikke ja biolagunevaid pakendeid.

Tarbijat huvitab toote keskkonnamõju alates tootmisest kuni pakendamiseni. Tulevikus tuleb turule ka üha enam niinimetatud „kavalaid“ pakendeid, mis võimaldavad QR-koodi järgi uurida, kuidas tootmine toimub, kuidas tooted transporditud on ja kas need on kogu aja õigetel tingimustel hoitud.

Personaalselt kujundatud toidulaud

Inimeste teadlikkus toitumisest tõuseb ning enam ei piirduta sellega, et toit on kas hea või halb, vaid loetakse kaloreid ja jälgitakse täpsemalt ka lisaainete ning mikro- ja makrotoitainete sisaldust. Samas muutub arusaam tervislikust toidust äärmuslikumaks. Et selles keerulises maailmas orienteeruda, kasutavad paljud inimesed personaalseid toitumiskavasid või jälgivad kindlaid dieete.

Tootjate jaoks on inimeste toitumisharjumuste muutumisega kaasas käimine väljakutse, mis avab mitmeid uksi. Tootearendus vajab palju loovust ja teadmisi ning edukaks osutuvad need, kes suudavad üheaegselt arvesse võtta nii tervislikkuse, keskkonna kui ka uudsuse ja hea maitse aspekte.

Foto: Toiduliit.ee

Valio rikastab tootevalikut taimsete toodetega

By

Alates oktoobrist lisanduvad Valio tootevalikusse taimsed tooted. Esimesena neist jõuab Eesti poelettidele Oddlygood Barista kaerajook.

Kaeral põhinev Valio Oddlygood tootepere vastab eelkõige nende tarbijate soovile, kes eelistavad oma toiduvalikutes taimseid valikuid, aga ka neile, kes oma igapäevamenüüd mitmekülgsemaks ja põnevamaks soovivad muuta. „Kuigi Valio on eelkõige tuntud piimatoodete valmistajana, on meil koos emafirmaga Soomes kokku üle saja aasta kogemusi mitmesuguste koostisosade, tootmismeetodite ja uute toodete väljatöötamise alal. Uued trendid toiduainetööstuses ja tarbijakäitumises võimaldavad kogu seda laiapõhjalist teadmist nüüd ka uues tekkinud kategoorias rakendada,” sõnas Valio turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbin.

Kogu Valio Oddlygood taimsete toodete sari on süstemaatilise uurimistöö ja tootearenduse tulemus. Erinevates riikides läbiviidud küsitluse tulemusena selgus, et ligi 90% taimsete toodete tarbijatest kombineerib neid erinevate piimatoodetega. Taimebaasil valminud toodete puhul on nende jaoks olulisim rikkalik maitse ning hea tekstuur, mis saidki uue tootekategooria väljatöötamisel keskseteks põhimõteteks.

Lisaks maitsele lähtus arendustiim soovist tuua turule toiteväärtuselt mitmekülgne tootepere. Oddlygood tooted sisaldavad nii taimepõhist D2-vitamiini kui ka lisatud joodi ning kaltsiumit. Võrreldes paljude sarnaste toodetega sisaldub neis topeltkogus valku.

Esimese tootena Eestis on alates oktoobrikuust poelettidel saadaval Valio Oddlygood Barista kaerajook, mida valmistatakse põhjanaabrite juures Soomes kohalikust kaerast. Mahedamaitseline kaerajook on töötatud välja koostöös kohvipiimaekspertidega.

“Kaerajook on suurepärase tekstuuriga – see läheb kergesti vahtu, ei kihistu ja sobib oma omadustelt hästi latte-kunsti tegemiseks. Samuti hindavad asjatundjad kaerajooki selle naturaalse ning mittemagusa maitse poolest, mis kohvile omaseid noote võimendab,” iseloomustas Valio esindaja uut toodet.

Kaerast valmistatud gluteenivaba kohvipiim sobib nii filtrikohvi kui ka espressojookidega. Kinnises pakendis säilib Oddlygood Barista ka toatemperatuuril nagu teisedki spetsiaalsed kõrgpastöriseeritud kohvipiimad.

Foto: Valio.ee

Eesti toidutootjad: globaalne turg mõjutab meid rohkem, kui arvata oskame

By

Eesti toidusektori 2019. aasta esimese poole tulemused näitavad mahtude kasvu, kuid samavõrra on tõusnud ka kulud, nenditi toidutööstuste sügisesel pressikonverentsil. Piima-, liha-, joogi, leiva- ja kalatööstused hindavad koduturgu kõrgelt, kuid suurt arengupotentsiaali näevad nad eelkõige ekspordis ning toorainele suurema lisandväärtuse andmises.

„Esimene poolaasta on olnud toidutootjatele pigem hea,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul on tootmismahud kasvanud, aga paraku ei ole samavõrra tõusnud müügitulu, sest kulud kipuvad eest ära jooksma. „Positiivne on, et me toodame aina suurema lisandväärtusega tooteid. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on lisandväärtuse kasv 14%, mis on pool Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas Potisepp.

Kokku tootsid Eesti toidutööstused kuue kuuga ligi 800 miljoni euro eest, sellest kolmandik eksporditi. Suurim toodangu maht on jätkuvalt piima- ja lihatööstuses, vähenesid joogi- ja õlitööstuse mahud.

Müügitulu kasvas 6% ning moodustas 15% kogu töötleva tööstuse tulust. Suurim osakaal selles on piima- (21%) ja lihatööstusel (17%). Joogitööstus andis 12% toiduainetööstuse müügitulust.

Toiduainetööstuse 2019. aasta I poolaasta kulud olid 964,2 miljonit eurot, mis on 4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasvu on soodustanud sisendite hinnatõus, mida peegeldab ka toiduainete tootjahinna kasv. Endiselt on kulude kasvatajaks tööjõupuudusest tulenev palgasurve. Tööjõukulud, mis moodustavad peaaegu neljandiku kuludest, suurenesid aastases võrdluses 6%. Samal ajal annab sektor 13% töötleva tööstuse toodangust ning otseselt tööd ligi 15 000 inimesele.

Toiduliidu juhi sõnul on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga vähenenud investeeringud. See võib olla tingitud ebastabiilsest maksukeskkonnast, aga ka globaalsel turul toimuvast. „Loodan, et teisel poolaastal investeeringute osakaal kasvab, sest sektorisse on vaja investeerida,“ sõnas Potisepp. Ettevõtted investeerisid selle aasta kuue kuuga 34 miljonit eurot. Enim investeeringuid on teinud joogitööstus (6,5 miljonit), järgnesid piima- ja lihatööstus mõlemad 5,7 miljoni euroga.

Poliitikakujundajatelt ootavad tööandjad eelkõige stabiilsust. „Tootjad teevad oma plaane pikemaks ajaks ning iga suur kannapööre mõjutab neid veel kaua. Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiise turgutas veidi joogisektorit, aga juba terendavad uued väljaminekud, mis on seotud pakendite ja plasti kasutamisega. Me teame, et 2021. aastaks on riik võtnud ambitsioonikad eesmärgid, aga plaani, kuidas seda lahendada, ei ole. Me peaksime neile teemadele juba täna mõtlema,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Esmatarbekaupade tarbimisele avaldavad mõju kõik riigi maksuotsused – kuni maamaksuni, mis tõstab inimeste kulusid ning paneb neid tegema pragmaatilisi valikuid ka toidupoes,“ tõi Potisepp välja suure pildi.

„Toidutootjate jaoks on koduturg oluline, aga lõviosa käibest tuleb siiski ekspordist. Globaalses majandusruumis toimuv mõjutab meid tugevalt ja selleks, et keerulistes oludes ja tihedas konkurentsis püsima jääda, on vaja tõsta mitte ainult mahte, vaid toota suurema lisandväärtusega tooteid,“ ütles Tere AS juhatuse esimees Ülo Kivine. Lisaks ärile Euroopas on ettevõte võtnud suuna ka Jaapani, Korea ja Vietnami turgudele. Kivise sõnul on tootearenduses oluline koostöö teadusasutustega, mida tänaseks teeb 23% Eesti toidutootjatest.

„Lihatoodangu maht on suurenenud – see on märk, et oleme toibumas seakatkust,“ ütles Saaremaa Lihatööstus OÜ turundusjuht Siret Läets. Samas kasvavad kulud ka lihatööstuses. Konkreetse näitena tõi Läets uuel aastal kehtima hakkava vabatahtliku päritolumärgise nõude pakenditel. „Kõik sellised muudatused on seotud suurte kuludega. Sageli jõuad pakendid ära teha ja siis tuleb uus määrus. Tulevik on nagu maa, mida ei ole kaardil,“ sõnas ta. Ta tõi välja ka tööjõuga seotud kitsaskoha: „Spetsialistidest on suur puudus ja järelkasvu ei ole, sest töö tootmises nõuab füüsilist vastupidavust ja kohusetunnet, mida tänapäeva noortel napib. Eriti suur vajadus on lihatehnoloogide järgi,“ ütles Läets.

Pagari- ja leivatööstus on kerges tõusus, mis on olnud stabiilne läbi aastate. „Eestlane tootjaid rikkaks ei söö, meil tuleb leida pidevalt uusi turge,“ ütles Eesti Leivatööstus AS juhatuse liige Mai Linnas, kelle sõnul kolmandik toodangust eksporditakse. Olulised turud on Soome ja Rootsi, kuhu müüakse palju ka külmutatud tooteid. „Pagaritoodete valik on väga suur ning teadlik tarbija ootab aina enam personaalsust, uusi huvitavaid maitseid ning koostisosi, mis lisavad tootele funktsionaalsust,“ sõnas Linnas. Tulevik toob leivatootja sõnul näiteks nutikad QR koodiga pakendid, mis annavad teada külmaahela katkemisest või sisaldavad toote tarneahelaga seotud infot.

„Joogitootmisele andis hoogu kuum suvi, mis kasvatas hüppeliselt mittealkohoolsete jookide, sh pudelivee müüki,“ ütles Saku Õlletehase AS juhatuse liige Jaan Härms. Teise positiivse näitena tõi Härms piirikaubanduse languse. „Aktsiisilangus on toonud tagasi Soome turistid, kes kulutavad siia tulles märkimisväärselt raha ja seda mitte ainult alkoholile ehk valitsuse otsuse mõju on Eesti majandusele tervikuna positiivne,“ ütles Härms. Tema sõnul kasvasid tänu aktsiisilangusele riigile laekuvad tulud ning otsusest võidavad ka Eesti tarbijad, sest see kajastub juba ka jaehindades.

Ainukese Eesti toidutootjana siinsel börsil noteeritud ettevõtte PRFoods AS juhatuse liikme Indrek Kasela sõnul on nende peamiseks tooraineks lõhe ja vikerforell ja enamus forellist kasvatatakse nende enda farmides Eestis, Soomes ja Rootsis ning tooteid müüakse 37 riigis üle kogu maailma. „Kalasektor ajalooliselt olnud ekspordile suunatud äri, millel on ka Eesti jaoks suur potentsiaal. Meil võiks olla rohkem väikesi, ühistulisi kalakasvatajaid rannaaladel, sest keskkond on selleks sobiv,“ ütles Kasela. „Viimaste juhtumite taustal on kriitilise tähtsusega, et kalatööstus ei baseeruks ainult importkalal. Nii tööstuse jätkusuutlikkuse, toiduohutuse kui tarbija eelistuse seisukohalt, on oluline, et me kasutaks rohkem kohalikku toorainet. Hea meel on teatada, et esimest korda on võimalik COOP poodidest saada PRFoodsi Saaremaal meres kasvatatud forelli,“ selgitas ta.

Pressikonverentsi ettekanded leiab Toiduliidu veebilehelt.

Foto: Toiduliit

Petuskeemid toidulaual – kuidas tagada toidu autentsus?

By

Konverentsi eesmärgiks on anda toidukäitlejatele ja toiduga seotud erinevatele huvipooltele ülevaade toidu pettuse ja võltsimise olemusest ja hetkeolukorrast. Täpsemalt räägitakse toiduohutuspoliitikatest, toidu pettuse vältimise võimalustest ning kommunikatsioonist ja koostööst toidutarneahelas.

Aina enam jõuab avalikkuse ette infot selle kohta, et müüdav toidukaup ei ole see, mida ostjale lubatud. On esinenud juhtumeid, kus valetatakse värske puu- ja köögivilja päritolu või valmistoodete sisalduse kohta, hullematel juhtudel kaasneb toidupettusega aga ka oht inimeste tervisele. „See näitab kui oluline on toiduohutusega tegeleda – riigi võimekust selles vallas analüüse ja kontrolle tõhustada ning valdkonda rohkem raha suunata. Just ausate tootjate pärast tuleb rääkida ka pettustest. Toidusektori maine saab löögi, kuid rääkides asjadest nii nagu need on ja üheskoos lahendusi otsides saab olukord minna paremaks,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp konverentsi avakõnes.

Konverentsi esimene osa käsitleb toiduohutuspoliitikad. „Meil on olemas korrad ja seadused, aga turg meie ümber muutub ning on oluline, et riik sellega kohaneks. Meil on vaja tulla kokku ühise laua taha ning vaadata üle, millised on erinevate osapoolte rollid ja kohustused, vastutus. Kas tänased nii ennetava kui ka reageeriva järelevalve ning rikkujate karistamise meetmed on piisavad ja tõhusad?“ tõstatas Potisepp terava küsimuse.

Teemat avavad lisaks Eesti esinejatele kaks väliskülalist – Euroopa Komisjoni toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning toidupettustega tegeleva üksuse inspektor Eva Siegener ning Soome Toiduameti Laboratooriumi keemia üksuse juht Annikki Welling. Nad räägivad, kuhu toidupettuste maailm globaalses võtmes suundumas on, millised on olnud senini ulatuslikumad ja tõsisemad petturlusjuhtumid, millised on võimalused ja väljakutsed nii ettevõtjatele, kontrolliasutustele, laboratooriumidele kui teadlastele.

Konverentsi teises osas räägitakse toidu pettuse ja võltsimise ärahoidmisest ja vähendamisest Eestis. „Eesti erinevad ametiasutused teevad iga päev tööd, et pettusi ära hoida ning eksijaid õigele teele suunata. On juhtumeid, kus viga protsessis hakkab peale kaugemalt – näiteks toorainest, ning töötleja on seda heauskselt kasutanud ja saanud samuti petta. Paraku on ka neid, kes petavad teadlikult ja nendega tuleb olla karm ning kompromissitu,“ ütles Potisepp.

Kolmas osa puudutab kommunikatsiooni ja koostööd toidutarneahelas. „Ühelt poolt oleme väike riik, aga tegutseme tegelikult oluliselt suuremal turul, kui on meie riigipiirid. Me konkureerime iga päev nii tooraine, töötajate kui klientide pärast. On oluline, et teeksime oma riigisiseselt koostööd ja kaasaksime eri osapooli, kel kõigil on turul oma roll. Ma olen veendunud, et Eestis on väga kõrgel tasemel oskusteave nii ülikoolides, riigiasutustes, ettevõtetes,“ sõnas Potisepp.

Kolmandat korda toimuvat konverentsi korraldab Toiduliit koostöös riigi- ja erasektori organisatsioonidega. Üritust rahastatakse EL programmist MAK 2014-2020 “Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas”.

Foto: https://www.toiduliit.ee/

Valgus Kõnnib festival oli vihmale vaatamata rahvarohke

By

Eile lõppes kolmepäevane valgusfestival, mis pakkus juba neljateistkümnendat aastat kümnetele tuhandetele külastajatele valgusinstallatsioone, silmarõõmu ja lummavaid muusikaelamusi. Selleaastaseks festivali teemaks oli “Aja rajad”.

Kolme päeva jooksul sai Kadrioru pargis vaadelda tuhandeid säravaid küünlaid ja kümneid valgusinstallatsioone, millele lisandusid teisel päeval põnevad tegevused ning installatsioonid Tallinna vanalinnas. Harju haljasala laval esinesid kodumaised artistid – ansambel Kom Pas, Lepatriinu, Helin-Mari Arder ja Nunnu & Rockstar. Vanalinnas osutusid kõige populaarsemateks Vabaduse väljakul näidatud festivali 2019. aasta teemal loodud videoetendus “Aja Rajad” ja Jaani kirikus toimunud erakordne laseretendus “Linea Temporis”.
Kadrioru pargis olid külastajate lemmikuteks aga Artistic (LV) poolt loodud purskkaevu show “Laulvad veed” ja Hollandist pärit Mr Beami ning kodumaiste pianistide koostööl valminud interaktiivne video-mapping “Keys of Light”, kuhu jätkus terve festivali toimumise aja hulganisti vaatajaid.
19. septembril lõpetas uhke muusikaline ilutulestiku show Pillapalu platsil ühtlasi pidulikult ka Kadrioru pargi suvehooaja.

Korraldajate sõnul oli rõõm näha, et üritus läheb endiselt inimestele väga korda ja külastajad ei lasknud ennast kohati vihmasest ilmast heidutada. Rahvast oli ka sel aastal väga palju, mis näitab, et teeme õiget asja.

Festivali meeskond tänab kõiki külastajaid ja loodab, et juba õige pea on võimalik välja hõigata järgmise, juba järjekorras 15. korda toimuva festivali kuupäevad.

Foto: https://www.valguskonnib.ee/