Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Teated

COVID tõendite kontrollimine muutub tänasest lihtsamaks

By

Alates tänasest võimaldab EL COVID tõendite kontrolli uus tehniline lahendus detailset kontrolli ka hetkel Eestis kehtivate nõuete osas. Tänu uuendusele muutub tõendite kontrollimine ettevõtjate ja ürituskorraldajate jaoks mugavamaks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on COVID tõendi peamine roll hoida nakatumisnäitajate tõusule vaatamata ühiskonda ja majandust avatuna ning vähendada nakatumise tõenäosust. „COVID tõendi küsimine on tublisti käima läinud ja ettevõtjad on uue olukorraga kiirelt harjunud. Valdavalt on ettevõtjad ja teenindajad olnud väga mõistvad, et saa aitab meil ühiskonda lahti hoida ning jätkata teenuste ja toodete pakkumisega. Kuigi vahel tuleb esile juhtumeid, kus tõendit vaatamata kohustusele ei küsita, on üldine pilt positiivne. Peamiste murekohtadena on ettevõtjad toonud välja just kasutajamugavusega seotud küsimused nagu QR lugeri kiirus, tõendi vastavuse hindamine ja vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks vajalike päevade arvutamine oli ajakulukas,“ tõdes minister, kelle sõnul on TEHIK tänaste uuendustega need mured lahendanud ning parandanud ka QR-koodi lugeri loetavust.

TEHIKu direktori Katrin Reinholdi sõnul muutub EL COVID tõendite kontrollimine alates tänasest lihtsamaks ja kiiremaks, sest kui varem näitas QR kood vaid tõendi ehtsust, siis uus tehniline lahendus võimaldab detailset kontrolli ka hetkel Eestis kehtivate nõuete osas. „Näiteks saab kontrollija kohe kindlaks teha, kas negatiivne PCR testi proov on võetud viimase 72 tunni ja kiirtesti puhul 48 tunni sees või kas viimasest vaktsineerimisest on möödas piisavalt pikk aeg maksimaalse kaitse tekkimiseks,“ selgitas Reinhold ning lisas, et kindlasti tuleb kontrollimiseks kasutada veebirakendust kontroll.digilugu.ee mitte tavalist QR-koodi lugejat. „EL COVID tõendil olev QR kood sisaldab tervise infosüsteemi kantud andmeid ning tavalise QR-koodi lugejaga see loetav ega tõendatav ei ole.“

Kui enne kuvati kontrollijale kahte tulemust vastavalt sellele, kas tõend on ehtne või mitte (roheline või punane), siis peale Eesti reeglite lisamist kuvatakse kontrollijale kolme värvi: roheline (tõend kehtib), oranž (tõendil olev info ei vasta Eestis kehtivatele vaktsineerimis- või läbipõdemistingimustele) ja punane (tehniline viga, tõend ei kehti).

Uuenenud kontrollirakendus näitab, kas:

  • vaktsineerimiskuur on lõpetatud (1/1st, 2/2st jne)
  • viimasest vaktsineerimisest on möödas vähemalt 14 päeva, Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 päeva
  • viimasest vaktsineerimisest on möödas kuni üks aasta
  • negatiivse tulemusega PCR testiproov on võetud viimase 72 tunni sees
  • negatiivse tulemusega kiirtesti proov on võetud viimase 48 tunni sees
  • positiivse tulemusega PCR testiproovi võtmise kuupäevast on möödas üle 11 päeva ja mitte rohkem kui 180 päeva

Järgmisena töötab TEHIK lahenduse kallal, mis annaks välismaal vaktsineeritud eestlastele võimaluse Patsiendiportaali kaudu endale EL tingimustele vastav COVID tõend luua. Lahendus peaks valmima oktoobris.

Tutvu ka:

EL digitaalse COVID tõendi kontrollimise juhis (september 2021)

Foto: mkm.ee

Hiiu Pubi sügishooaja avab Jäääär

By

Kuigi Hiiu Pubi asub Tallinnas Pärnusse viiva tee ääres, tuleb reedel, 10. septembril selle sisekontsertide hooaega avama hoopis üks legendaarne Tartu bänd. Selleks on muidugimõista Supilinna boheempoeetide kuulus kultusbänd Jäääär.

Kuna tegemist on ühe kõigi aegade suurima bändiga, mis väikesest puust linnast eal välja kasvanud ning mille austajaskond on tänaseks ammu põlvkondadeülene, tõotab Jääääre kontsert pakkuda nii nostalgiat kui avastamisrõõmu väga laiale ringile. “Meie varasalves on pea paarikümne albumi jagu laule, nii hitte kui nende varju jäänud pärle,” vihjab Jääääre solist Jaan Sööt bändi eeldatava kontserdikava kohta paljutõotavalt.

Seega võivad esitusele tulla need vanad laulud, mille saatel jõid tudengid Tartu ühiselamute tubades odavat veini juba Eesti esimesel taasiseseisvuse talvel kolmekümne aasta eest, kui ka need uued palad, mida kuulavad nende toonaste tudengite praegustest tudengitest lapsed nendes samades ühiselamute tubades. Igal juhul tõotab Jääääre kontsert Hiiu Pubis kujuneda mõnusaks olemiseks, mis võiks kesta lõputult.

Hiiu Pubi sügishooaja avakontsert ansambliga Jäääär toimub reedel 10. septembril algusega kell 19.00. Korraldajad paluvad kaasa võtta koroona vaktsineerimis- või läbipõdemise tõendi, värske PCR-testi tulemuse või varuda kohapeal testimiseks veerand tundi aega.

Rohkem informatsiooni leiab Facebooki ürituselehelt
https://www.facebook.com/events/227967989257575

Laua Hiiu Pubis saab broneerida telefonil: 6525290

Foto: https://www.facebook.com/events/227967989257575

Juulist alustab tööd Eesti Varude Keskus

By

Alates juulist alustab tööd AS Eesti Varude Keskus, mis hakkab haldama hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest.

„Oleme seadnud eesmärgiks olla kriisideks paremini valmis kui seni,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Üks samm selleks on viia elutähtsate varude hoidmine ühe katuse alla, et tagavarade hankimine ja ladustamine oleks efektiivne. Samas kriiside lahendamine ei muutu kunagi ainult riigi monopoliks, riskide ennetamise ja tarneraskuste ületamise edu seisneb avaliku ja erasektori läbimõeldud koostöös,“ lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi halduses olev varude keskus on senise vedelkütusevaru agentuuri (OSPA) järglane ja hakkab lisaks kütusevarule haldama ka näiteks toidu, ravimite ja isikukaitsevahendite varusid. Lisaks varude hoidmisele pakub varude keskus strateegiliselt olulistele kaupade tootjatele koostööd toimepidevuse tõstmisel, aidates luua täiendavat tooraine- või muu tootmisvaru, tugevdab kriitilist taristut ja logistikat ning korraldab kriisiõppuseid. Samuti kaasatakse ettevõtjaid ning koos töötatakse välja parimad lahendused varude moodustamiseks ja logistika toimimiseks.

Varude loomisel on esimene eelistus kasutada delegeeritud varu lepinguid, kus erasektori ettevõte ladustab riigile vaja minevat kaupa, mille ostmise, ladustamise ja uuendamisega seotud kulud katab riik. Delegeeritud varu peab olema igal ajal kättesaadav ja varude keskusel on õigus see kriisi olukorras kokku lepitud hinnamudeli alusel välja osta või anda ettevõtjale luba varu nõudluse katmiseks kasutusele võtta.

OSPA senine juht Priit Enok ütles, et OSPA-l on hea kogemus, kuidas riigi äriühinguna kütuse varustuskindlusesse panustada. „COVID-i mõjul on mitmete riikide valitsused asunud oma varude agentuuride rolli laiendama. Meie eesmärk on jõuda liigse viivituseta poliitilise planeerimise etapist varustuskindluse uue tegevuskava elluviimiseni ja kasvada ühe teema agentuurist eri valdkondade toimepidevuse tagajaks,“ lisas ta.

Tänastele OSPA lepingupartneritele kütuse vallas muutusi ei ole, ka ettevõtte äriregistri kood, rekvisiidid jne jäävad samaks. OSPA loodi 15 aastat tagasi vedelkütusevaru hoiustamiseks ja varustuskindluse tagamiseks.

Foto: fancycrave1 ja Pixabay

Eesti riik hakkab talletama digiriigi ajalugu

By

Riigi Infosüsteemi Amet ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmisid hanke tulemusel lepingu aktsiaseltsiga Ernst & Young Baltic Eesti digiriigi ajaloo talletamiseks. Eesmärk on eestvedajatega salvestatud intervjuude kujul jäädvustada digiriigi kujunemislugu perioodil 1991-2016.

„Eesti digiriik, selle alustaristu ja digiteenused on oma arengutasemelt maailmas unikaalsed. Selle kõige kujunemise teekond, vastavad võtmesündmused ja -otsused ning nende tagamaad on aga väga vähe talletatud,“ selgitas digiarengu asekantsler Siim Sikkut. „Selle algatusega tahamegi digiriigi sündi ja kujunemist kätkevad mälestused ja teadmised toonaste otsustajate ja elluviijate käest kokku koguda ja jäädvustada nii praegustele kui ka järeltulevatele põlvedele. See aitab meil väärt kogemustest õppida ja Eesti digiriiki muudkui edasi ehitada, aga ka huvilistel kogu laiast ilmast Eesti digiriigi ehitamisest rohkem õppust võtta,“ rääkis Sikkut.

Tööde otsene eesmärk on salvestada võtmetegijate mälestused Eesti digiriigi arenguteest ja eriti selle algusest, sealjuures jäädvustada mälestused olulistest isikutest, sündmustest, kasutusele tulnud digilahendustest ja nende kasutuselevõtu eduteguritest. Sihiks on, et need oleksid ajaloo ja teadustöö tarbeks talletatud ning nende pinnalt oleks tulevikus võimalik teha nt teadustööd (sh põhjalikult analüüsida Eesti digiriigi arendamise õppetunde).

Talletatakse digiriigi kujunemislugu perioodil 1991-2016 ehk esimesed 25 aastat. Läbi viiakse 60 temaatilist biograafilist intervjuud, millest salvestatakse kvaliteetsed video- ja helifailid, mis saavad edaspidi kõigile huvilistele vabalt kättesaadavaks – vähemalt Rahvusarhiivi kaudu. „Loomulikult on Eesti digiriigi kujunemisse jälje jätnud ja selle võimalikuks teinud sadade inimeste tänuväärt panus, aga peame kuskilt alustama ja algatuse õnnestumisel saab ressursi olemasolul seda alati tulevikus jätkata ja mälupanka laiendada,“ lisas Sikkut.

Teemadena uuritakse muuhulgas nt Tiigrihüppe programmi, e-kabineti, e-maksuameti, ID-kaardi ja digiallkirja, e-valimiste, e-tervise (sh digilugu, digiretsepti jm) ja e-residentsuse algust ja arengut. Lisaks ka nt riikliku küberturvalisuse ajalugu ning koostööd erasektoriga ja IT-sektori panust jpm.

Projekti maksumus koos käibemaksuga on 95 280 eurot ja tööd valmivad 2022. aasta alguses.

Projekti viiakse ellu Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Foto: Gerd Altmann from Pixabay

Riik toetab Cleveroni akadeemiat 265 000 euroga

By

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium toetavad ühiselt 265 000 euroga Cleveroni akadeemiat, et edendada tööstuses vajalike robootikainseneride koolitamist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et praktilisel õppel on oluline koht innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse võimekuse suurendamisel. „Eestis on täna tõsine puudus inseneridest. Oma valdkonna lipulaevana maailmas võttis Cleveron ette ja asutas koos Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga Cleveroni akadeemia. Suur konkurss õppekohale on kinnituseks, et õppekava on populaarne. Ajal, mil COVID on vähendanud ettevõtete võimekust õpet rahastada, on mul hea meel, et saame koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga toetada õppe jätkamist,“ lisas ta.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on Mainori ja Cleveroni koostöös sündinud õppekava harukordne näide, kuidas tänu eraettevõtja initsiatiivile ja rahastamisele käivitati kõrghariduses uuenduslik töökohapõhine õpe Viljandis. „Tunnustasime seda tegu mullu ka aasta haridusteo auhinnaga. Arvestades algatuse erakordsust, aga ka pandeemia mõju projekti osalistele, oleme riigi poolt valmis ajutiselt õla alla panema,“ ütles Kersna.

Cleveroni akadeemia on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Cleveroni ühiselt loodud õppekeskkond, kus üliõpilased saavad ettevõtte juures läbida kolme aasta jooksul põhjaliku robootika tarkvarainseneri õppe. Akadeemias toimub praktiline töökohapõhine õpe, kus pool ajast on praktika ja üliõpilased tegelevad praktiliste teadmiste omandamise ning arendamisega isesõitvate autode tootearenduses. Sealjuures pärast õppe läbimist ei ole üliõpilane kohustatud jääma tööle Cleveroni.

Riigipoolne toetussumma jaguneb pooleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Esimene eesti.ee ettevõtja digivärava teenus leidis tegija

By

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) sõlmis hankelepingu osaühinguga Proud Engineers, mille eesmärk on viia läbi analüüs ettevõtete jaoks riigiportaali eesti.ee volituste haldamise süsteemi lahenduse leidmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja RIA eesmärk on koondada kogu ettevõtjatele vajalik info ja teenused riigiportaali eesti.ee.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on see esimene samm esimese ettevõtja sündmusteenuse valmimiseks. „Eesmärk on pakkuda ettevõtjatele kogu vajalikku infot ja teenuseid ühtselt ja ühest kohast ning seda riigiportaalist,“ rääkis Sutt. Tema sõnul tähendab praegune killustunud süsteem ettevõtjate jaoks suurt ajalist ja seeläbi ka rahalist kulu. „Ettevõtja jaoks on aeg üks olulisemaid ressursse ja iga minut või tund, mille aitame tal info leidmiselt, või taotluste ja aruannete täitmiselt säästa, on aeg, mille ta saab suunata oma äritegevusse.“

Ettevõtjate sündmusteenuste programmi raames luuakse riigiportaali eesti.ee ettevõtjatele mõeldud digivärav, et lihtsustada ettevõtjate suhtlust riigiga, vähendada ettevõtjate halduskoormust ning koondada ettevõtjatele suunatud avaliku sektori poolt pakutavad teenused ja informatsioon nii tegutsevatele kui alustavatele ettevõtjatele ühte kohta.

RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Margus Armi sõnul luuakse koos Proud Engineers’iga kaardistus ja kontseptsioon, kuidas tekitada ettevõtte esindajale keskne ülevaade volitustest ja neid volitusi ühest kohast hallata. „Ettevõtte esindaja ei suhtle riigiga ainult ise, tihti volitab ta selleks oma töötajaid. On väga oluline, et ettevõtte juht omaks head ülevaadet sellest, kes kus keskkonnas volitatud on. Eriti oluliseks muutub see siis, kui volitatud isik peaks muutuma või ettevõttest lahkuma. Kindlasti maandab selline ülevaade ka personaliga seotud riske ning teeb riigiga suhtlemise kiiremaks ja mugavamaks,“ märkis Arm.

Esimeste tööde eesmärk on kaardistada ettevõtjaid puudutavate avalike asutuste süsteemide ülene volituste, rollide ja pääsuõiguste hetkeolukord, ettevõtjate vajadused ja neile pakutavad lahendused. Tehtavate tööde käigus analüüsitakse nii olemasolevaid kui ka uusi võimalikke süsteeme, millele määratakse ettevõtjate ja asutuste toimimisloogikast lähtuvalt nii ärilised kui tehnoloogilised nõuded ja reeglid ning tuuakse välja sobivaimad lahendused. Valmima peab Eesti digiriigi haldusalade-ülene ja asutuste vaheline nõuete kogumise ning volituste süsteemi reeglite ja tulevikulahenduse kirjelduse analüüs. Tänase visiooni järgi hakkab see asuma riigiportaalis eesti.ee.

Varasemalt on MKM-i ja RIA koostöös valminud analüüs, kuidas lihtsustada ettevõtjate suhtlust riigiga ja arendada välja ettevõtja elukaarepõhiseid sündmusteenuseid riigiportaalis eesti.ee. Koos analüüsiga valmis ka tegevusplaani teekaart ning digivärava prototüüp.

Loe ettevõtja sündmusteenuste seisust ja ajakavast lähemalt ka Digiriigi blogist!

Foto: MKM

Käpakampaania aitas mitmekümnele varjupaiga koerale turvalise kodu leida

By

Südametervise kuul toimunud käpakampaania raames leidis Varjupaikade MTÜst uue kodu 23 koera ning Südameapteekides annetati loomade heaks üle 1300 euro.

Südameapteek koostöös Varjupaikade MTÜga kutsus aprillikuus inimesi üles alustama aktiivsemat elu koos varjupaigast võetud lemmikloomaga. Iga inimene, kes võttis Varjupaikade MTÜst koera, sai neljajalgsele südamesõbrale kingituseks kaasa kingikoti ja Südameapteegi kinkekaardi veterinaartoodete ostmiseks. Lisaks kogus Südameapteek Varjupaikade MTÜ loomade aitamiseks annetusi. Annetuse said Südameapteegi kliendid lisada oma ostukorvile nii tava kui ka e-apteegis.

„Kampaania eesmärk oli pöörata tähelepanu asjaoluline, et piisav kehaline aktiivsus on südame tervise alustala ning lemmikloomadega koos liikumine on meeldiv ja tervislik ajaviide. Kampaania tulemusel on 23 uuel koeraomanikul jälle rohkem põhjust õues liikuda ja lemmikloomaga veedetud aega nautida,“ rääkis Südameapteegi turundusjuht Merle Väli.

„Kui eelmisel aastal saatsime keskmiselt uude koju 18 koera kuus, siis tänavuse kampaania raames leidis kodu 23 koera. Värsketele koeraomanikele oli Südameapteegilt kingituse saamine tore lisaboonus. Tänu kampaaniale hakkas rohkem inimesi mõtlema oma koduuste avamisele uuele lemmikloomale,“ kommenteeris Varjupaikade MTÜ juht Triinu Priks.

Kuigi varjupaigaloomale oma kodu pakkumine on üllas tegu, siis annetuste kaudu said loomi aidata ka need, kes mingil põhjusel kodulooma võtta ei saa. „Kogutud 1329 eurose annetuse eest saame vaktsineerida, kiibistada, steriliseerida või kastreerida 13 looma ja teha neile parasiiditõrje. See on oluline osa loomade ettevalmistusest enne uude koju saatmist, millele Südameapteegi kliendid kaasa aitasid,“ rääkis Priks. Tema sõnul ootab täna varjupaikades oma pere ja kodu veel 41 koera.

Photo credit: Potatojunkie on Visualhunt

Korterelamute rekonstrueerimise kriisitoetus jätkub

By

Valitsus otsustas jätkata Covid-19 kriisi tõttu välja töötatud erakorralise korterelamute rekonstrueerimistoetuse jagamist.

Möödunud kevadel eraldas valitsus erakorraliselt 71 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimiseks, et leevendada kriisi ehitussektoris. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tegi valitsusele ettepaneku jätkata kriisitoetuse jagamist ka sel aastal.

„Möödunud aasta oli korterelamute renoveerimise rindel erakordne, sest saime esmakordselt suunata nii palju raha selle toetamiseks – lisaks kriisirahale ka 28,5 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, seega kokku ligi 100 miljonit eurot,“ sõnas minister Taavi Aas. „Hea meel oli näha, et väga paljud korteriühistud haarasid kohe tekkinud võimalusest ja küsisid aktiivselt abi oma elamute renoveerimiseks – kokku sai kahest voorust abi umbes 300 ühistut. Siiski oli näha, et tegu oli ka mõnevõrra ootamatu võimalusega, mistõttu jäi aasta lõpuks kriisitoetusest kasutamata veidi üle 15 miljoni euro.“

Valitsus kiitis heaks majandus- ja taristuministri ettepaneku jätkata KredExis ka sel aastal toetuse jagamist, kuni selle tarbeks ette nähtud summa kasutatud saab.

Covid-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimused jäävad samaks, nagu need olid möödunud suvel avatud taotlusvoorus. Abi saavad küsida kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamute korteriühistud ning ühistul ei pea taotlemiseks valmis olema rekonstrueerimise põhiprojekt, vaid piisab ka eelprojekti esitamisest. Suuremahulise rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal vastavalt taotleja piirkonnale 30-50 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Väga madala kinnisvara tehinguväärtusega piirkonnas saab nüüd toetust küsida ka hoone osalisele rekonstrueerimisele ning abikõlblikud kulud kaetakse sel juhul 30 protsendi ulatuses.

Selle kõrval jätkub ka toetusega seotud korterelamute rekonstrueerimislaenu jagamine. Laen on mõeldud turutõrke leevendamiseks krediidivõimelistele korteriühistutele, kellele pank keeldub laenu andmast või pakub seda turutingimustega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt.

Eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse ja -laenu taotluste vastuvõtmise alustamise kuupäevast teavitab KredEx eraldi.

Foto: mkm.ee

Eesti riigi IT-taristu vastu toimusid küberrünnakud

By

Riigi infosüsteemi amet (RIA) tuvastas novembris kolmel erineval juhul sarnase käekirjaga rünnakud Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel said kurjategijad kätte ka isikuandmeid. Küberrünnakud tabasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Sotsiaalministeeriumi (SoM) ja Välisministeeriumi (VäM) servereid.

Mõjutatud riigiasutused on koostöös RIAga tuvastanud, kuidas rünnak ellu viidi ning tegutsenud selle nimel, et piirata edasist andmete vargust. Kõigi kolme ründe käekiri on sarnane ning rünnati veebilehti majutavat serverit.

MKMi puhul õnnestus ründajatel ligi pääseda MKM-i haldusala serveritele, millest mitme puhul tuvastati kuritegevusele viitavaid tegevusi.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas õnnestus kurjategijatel ligi pääseda informatsioonile, mis puudutab 9158 inimest. Tegemist oli nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamisega seotud andmetega. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) elimineeris ründaja juurdepääsu süsteemidele 8 tunniga. Terviseamet koostöös TEHIKuga saadavad lähipäevil personaalse teavituse inimestele, keda juhtum puudutab.

“Tegemist oli tõsiste intsidentidega,” ütles RIA küberturvalisuse teenistuse juht Lauri Aasmann. “Tänaseks on olukord kontrolli all. Oleme nii avaliku kui ka erasektori partneritele andnud infot, mis aitab vähendada selliste rünnakute õnnestumise tõenäosust. RIA jätkab küberintsidentide täpsema analüüsiga. Oleme suhelnud tarkvara loojatega ja praeguseks on turvanõrkustele paigad olemas,“ lisas Aasmann.

Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust seoses süsteemidele ebaseadusliku ligipääsu hankimisega. Menetlust juhib riigiprokuratuur.

Riigiprokurör Eleliis Rattam selgitas, et rünnakute uurimiseks on eelmisel kuul alustatud kriminaalmenetlus. “Me oleme tuvastatud juhtlõngu, mille suunas aktiivselt töötame, kuid detailse info avalikustamine selle kohta, mida õiguskaitseasutused on teada saanud, ei ole praegusel hetkel võimalik. Rünnaku läbiviijat tuvastatakse ja seetõttu peame hetkel arvestama ka võimalusega, et kogu avalikkusele antud teave võib jõuda ründajani, kellel on siis omakorda võimalik seda infot kasutada enda paremaks varjamiseks õiguskaitseasutuste eest,” täpsustas riigiprokurör Rattam.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Grossi sõnul on rünnaku motiiv ja toimepanija selgitamisel. “Peame tõenäoliseks, et ründaja eesmärk oli süsteemist võimalikult paljude andmehulkade kätte saamine, et nende sisuga tutvuda alles pärast ründe lõppu. Ründaja varastas ametiasutuste serveritest erinevat infot, mis ei ole seotud ühegi konkreetse valdkonnaga. Sellise rünnaku toimepanemine vajab keskmisest paremat teadmist infosüsteemides toimuvast, kuid teoreetiliselt saab sellise rünnaku korda saata ka üks inimene. Seda, kas praegusel juhul on tegemist ühe või mitme inimese ründega, on selgitamisel,” ütles Gross.

Kõige rohkem mõjutas rünnak MKMi haldusala asutusi. “Rünnakute tõsidusest hoolimata puudub praegu oht, et riigi teenused katkeksid. Oleme kaasanud olukorra lahendamisse IT-eksperte nii avalikust kui ka erasektorist. Esmased turvameetmed on rakendatud ja nüüd töötame nii MKM-i haldusalas kui ka riigi üleselt selle nimel, et sarnased rünnakud tulevikus ei õnnestuks,“ ütles riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.

RIA-l on praegu olemas esialgne info, kuidas küberrünnakuid toime pandi ning jagas seda avaliku sektori, sealhulgas kohalike omavalitsuste infoturbejuhtide ning elutähtsat teenust osutavate asutuste IT-kogukonnaga.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle talveajale

By

gray double bell clock
 

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Foto: Moose Photos on Pexels.com