Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Teated

Hektor Design Hostel avas uksed

By

Möödunud nädalal avas Tartus uksed hotellimaailma uusim tegija Hektor Design Hostel, mis meelitab oma unikaalse kontseptsiooni ja disainlahenduse ning soodsate hindadega ligi nii turiste, tööinimesi kui ka tudengeid.

Hektor Design Hosteli perenaise Piret Rosenthali sõnul on avatud butiikhostel kogu Baltikumis erakordne, sest pakub hotellikülastaja kõrgetele nõudmistele vastavat teenust hosteli hindadega.

„Me püüdlesime oma hostelikontseptsiooniga selle poole, et meie külastajad saaksid ööbida keskkonnas, mis ei jätaks kedagi külmaks, ning et teenindus ja keskkond oleks samas väärikas, hotellidele omaselt privaatne, mugav ja funktsionaalne. Kuna paljud meie tänastest ja tulevastest külastajatest maksavad oma majutuse eest omast taskust, siis tahame seda kõike pakkuda võimalikult taskukohase hinnaga. Madalaim hind, mille eest külastaja meie juures öö veeta saab, on 15 eurot,“ sõnas uue hosteli perenaine.

Tartu abilinnapea Jarno Lauri sõnul on tervitatav, et Tartu majutusteenuse turg muutub mitmekesisemaks. Samuti tugevneb tema hinnangul Hektor Design Hosteli avamisega kogu piirkonna loomelinnaku potentsiaal, sest suureneb avalikus kasutuses olevate teenuste palett. “Nii loodan, et Hektori tulek soodustab ka teiste Riia tänava äärsete äripindade kasutamist ning aitab kujundada aktiivse frondiga äritänavat,” lisas abilinnapea.

Hektor Design Hosteli unikaalsus väljendub ennekõike tubade moodsas ja funktsionaalses disainilahenduses, mille on loonud Jan Skolimowski ja Kamp Arhitektid.

„Hosteli silmapaistva tumehalli ja erkkollase välisfassaadi taga leiavad külastajad kolmel korrusel asuvad toad, kus sisustusele annavad värvi naturaalne puit, külastaja eelistuste järgi paigutatavad moodulriiulid, disainvalgustid ja kvaliteetne mööbel. Hostelis on 112 ühe- kuni kuuekohalist tuba, kuhu mahub ühtekokku ööbima 230 inimest. Meie hostelis on teretulnud ka lemmikloomad,“ kirjeldas hostelit Piret Rosenthal.

Hosteli mugavuste hulka kuuluvad lisaks Hektor Cafele ka raamatukogu, jõusaal ja joogaruum, pesupesemis- ja triikimisvõimalused ning nõupidamisteruum, mida on soovi korral võimalik kasutada ka kinosaalina või mistahes meelelahutusliku ürituse korraldamiseks. Lisaks on külastajatel võimalus kasutada hosteli keldrikorrusel asuvaid panipaiku. Hostel asub Tartu Aparaaditehase ümbruses tärkava loomelinnaku südames ning jalutuskäigu kaugusel asuvad Tartu vanalinn, Tartu Ülikool, Vanemuise Teater ning Tartu Ülikooli Kliinikum ja Maarjamõisa campus, kuhu on koondumas oluline osa Tartu teadus- ning meditsiiniasutusi.

Tutvu Hektor Design Hosteli omanäoliste tubadega siin: http://hektorhostels.com/pictures/

Foto: http://hektorhostels.com/pictures/

 

Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb tänavu rekordarv väikeettevõtteid

By

Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb tänavu rekordarv väikeettevõtteid

Tänavusel Eesti Parima Toiduaine konkursil kandideerib Parima Toiduaine tunnustusele ühtekokku 190 toodet, millest ligi pooled on valminud Eesti väikeettevõtetes. Ühtekokku osaleb oma toodetega piirkondlikul konkursil rekordilised 46 väiketootjat.

„Meil on suur rõõm näha, et üha rohkem väiketootjaid on leidnud tee meie parimate piirkondlike tootjate konkursile. See kinnitab, et konkursi hindamiskomisjoni seisukoht on ka väiketootjate silmis piisavalt kaalukas tagasiside nende toodetele ning tunnustusega kaasnev tähelepanu on mõjutanud piisavalt ka toodete müügitulemusi,“ rääkis Sirje Potisepp.

Tema sõnul on väikeettevõtetes valminud toodetel eestimaalaste toidulaual väga oluline roll. „Väikeettevõtete tootmismahud on suurtööstustega võrreldes küll pigem tagasihoidlikud, aga nende eesmärk ongi mõnevõrra erinev suurtootjatest. Kui suurtootjad katavad igapäevase toidulaua, siis väikeettevõtete toit rikastab seda, pakkudes põnevaid maitsekooslusi ning üllatades uudsete toidukategooriatega,“ kinnitas ta.

Enim tooteid esitasid konkursile Põhja-Eesti väikeettevõtted, kelle seast pürgib parima toote tiitlile 37 toodet. Lõuna-Eesti väiketootjad esitasid konkursile 14 toodet, Lääne-Eesti väiketootjad 19 toodet ning Virumaa väikeettevõtted 17 toodet.

Potisepa hinnangul on ka suurtootjate toiduainete konkurss vägagi pingeline – ühtekokku kandideerib tänavusele Eesti Parim Toiduaine 2016 tiitlile 103 toodet. Kõige tihedam rebimine seisab sel aastal ees lihatoodete kategoorias, kus võidu nimel konkureerib 24 toodet.

Konkursi Eesti Parim Toiduaine hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Hindamiskomisjonid kogunevad hindama hõbemärkidele kandideerivaid suurtootjate tooteid 15. ja 16. märtsil, väiketootjate tooted astuvad võistlustulle 29. ja 31. märtsil. Eesti Parim Toiduaine 2016 selgitatakse välja 6. aprillil toimuval hindamisel ning tehakse teatavaks Eesti Toiduainetööstuse Liidu X aastakonverentsil, mis leiab aset 22. aprillil.

  1. aastal tunnistati Eesti parimaks toiduaineks Valio Gefilus cappuccino-keefir.

Loe lähemalt Eesti Parima Toiduaine konkursist aadressil www.toiduliit.ee/parim

Foto: toiduliit.ee

 

Muusad Kuressaare Raegaleriis

By

Reedel, 4. märtsil kell 16.00 avavad Kuressaare Raegaleriis romantilise alatooniga ühisnäituse „Muusad“ laiemale avalikkusele hästi tuntud skulptor Tauno Kangro (s.1966 ) ja Sillamäel tuule tiibadesse saanud mitmekülgne kunstnik Eduard Zentšik (s.1975 ).

Näitus koosneb Kangro ligi kahekümnest skulptuurist ja Zentšiku kolmekümne viiest maalist, mis on valminud viimasel kümnendil.

Eesti Kunstnike Liidu liikmel Tauno Kangrol on olnud maalide ja skulptuuride näituseid pea igas Eesti linnas sh Kuressaares, Raegaleriis 1998. aastal ja Kuressaare Linnuses 1992. aastal. Tema eestvedamisel on toimunud Kuressaares mitmed skulptuuri õpitubasid. Kangrol on toimunud näituste hulgas välisnäitusi põhjamaadest kuni Hiinani. Eestis on avalikus ruumis arvukalt tema poolt loodud monumentaalskulptuure sh 2002. aastal valminud” Suur Tõll ja Piret said hea kalasaagi“ (Meri SPA juures mererannal).
Eduard Zentšik alustas näitusetegevust 1995. aastal ja tal on olnud näituseid paljudes Eesti linnades ( Kuressaare Linnuses 2008. aastal), samuti mitmes välisriigis. Ta on Eesti Vene Kunstnike Ühenduse ja Eesti Fotograafide Liidu liige. Eduard Zentšiku loomingulisteks tegevusaladeks on veel fotograafia, graafika, disain, muusikaimprovisatsioonide autor ja ta paljude loominguliste sündmuste korraldaja. Zentšiku maalide koloriit on salapärane ja tundlik, tema sümboleid täis maale on raske kellegi teise loominguga võrrelda. „Tema maalid sisaldavad avatud ruumi, maagilist reaalsust, milles olemid, esemed ja mõisted näiliselt vabalt valitud ajastutest ja kultuuridest täidavad mõistatuslikke eesmärke, “ on kirjeldatud tema teoseid.
Tauno Kangro ja Eduard Zentšiku loomingus leidub ühisjooni, sestap on nad teinud koos mitmeid ühisnäitusi. Oma seekordse näituse kohta avaldavad nad järgmist:

„ Nimetus „Muusad“ räägib juba iseenda eest. Muusad on kaunite kunstide kaitsjad. Nad inspireerivad loojaid ja aitavad neil luua šedöövreid. See näitus on pühendatud just neile, imelistele, õrnusest ja ilust kantud olenditele. Siin on sarnasus vastastikuse armastusega – muusad inspireerivad kunstnikke ja kunstnik pühendab ennast muusadele. Näituse külastaja sukeldub sellesse vastastikuse armastuse maailma. Kõik me oleme just selleks loodud. Armastus ongi ju tõeline elu mõte.“

Maalide ja skulptuuride näitus „Muusad“ jääb Kuressaare Raegaleriis avatuks kuni 5. aprillini 2016.

Webinar privaatsuse ja avalikkuse tajumisest sotsiaalmeedia ajastul.

By

2. märtsil kell 16.00 korraldab TÜ ühiskonnateaduste instituut webinari, kus nendel teemadel arutlevad meediauuringute vanemteadur Andra Siibak, sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel, kultuurikommunikatsiooni nooremteadur Mari-Liis Madisson ning interpersonaalse ja hariduskommunikatsiooni lektor Kadri Ugur. Webinari saab otseülekandena jälgida (ja kommenteerida)  SIIN.

Foto: ut.ee

HITSA hariduskonverents toob kokku teadlased ja praktikud üle kogu maailma

By

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) korraldab 14.-15. aprillil rahvusvahelise hariduskonverentsi „Fiiberoptiline haridustee“, mille fookuses on tehnoloogia efektiivsem kasutamine hariduses. Konverentsil esitletakse haridustöötajatele valdkonna uusi trende, kätt saab proovida ka praktilistes töötubades.

„Kui vanasti liikusid teadmised inimeselt inimesele raamatute või silmast-silma kohtumiste kaudu, siis digiajastul võtab teadmiste jagamise üha enam üle valguskaabel. Paradigma muutus esitab teadmiste jagajale uusi nõudmisi, kuid samas pakub ka rohkelt võimalusi,“ selgitas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Konverentsil räägime, kuidas antud olukorda paremini enda kasuks pöörata ning õpime teiste riikide kogemusest parimate praktikate juurutamisel.“

Kahepäevasel üritusel astuvad üles haridusteadlased ja praktikud Austraaliast, Indiast, Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Belgiast, Portugalist ja muidugi ka Eestist. Esinejate seas on näiteks Mart Noorma (Tartu Ülikool), Charles R. Severance (Michigan’i Ülikool),  Cheryl D. Miller (Digital Leadership Institute), Linda Corrin (Melbourne’i Ülikool) jt. Muuhulgas tuleb arutlusele pilvetehnoloogia rakendamine kõrghariduses, naiste osalus IT-s ning õpianalüütika, mis aitab mõista õppijate erinevaid õpimustreid ning võimaldab seeläbi õppetööd efektiivsemalt korraldada.

Praktilistes töötubades tutvustatakse metoodikaid ja tehnoloogiaid, mis aitavad arendada nii õpetajate kui õppijate digitaalset kirjaoskust. Lääne-  ja Pärnumaa koolide digipöörde näitel uuritakse, kuidas õpetajate ja õppijate digipädevusi strateegiliselt toetada. Samuti tutvustatakse tehnoloogilisi vahendeid, mis hõlbustavad õpetajate omavahelist pedagoogiliste oskuste jagamist. Konverentsil räägitakse ka sellest, kuidas aitavad digiajastu võimalused õpetajat teisest kultuurist õpilaste õpetamisel.

HITSA hariduskonverents toimub 14.-15. aprillil Eesti Kunstimuuseumis. Kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelnev registreerumine hiljemalt 6. aprilliks 2016.  Lisainfo koos konverentsi kava ning registreerimislehega leiab siit: http://innovatsioonikeskus.ee/et/konverents.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega, ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Foto: hitsa.ee

Skype’i välisõpingute magistristipendium toetab reaalerialade tudengeid 16 000 euroga

By

Skype ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) kuulutavad välja konkursi 2016. aasta Skype’i välisõpingute magistristipendiumitele. Sel aastal antakse välja kaks stipendiumi kogusummas 16 000 eurot, mida saavad taotleda reaalerialade tudengid kõikidest Eesti kõrgkoolidest.
Skype’i välisõpingute magistristipendiumid on mõeldud kahe magistrandi välisõpingute toetamiseks reaalerialadel või interdistsiplinaarselt eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest läbitakse reaalerialal. Stipendiumi eesmärk on edendada teadmussiiret reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel, samuti suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides.
Eesti noored on 11. korda väljaantava stipendiumi toel saanud koguda teadmisi mainekates ülikoolides üle kogu maailma, näiteks Cambridge’i ja Oxfordi ülikoolis ning Berliini Tehnikaülikoolis. „Üha enam Eesti noori soovib pärast reaalteaduste eriala lõpetamist asuda magistriõppesse välismaale, et õppida valdkondi, mida väikesel riigil pole võimalik tipptasemel iseseisvalt õpetada, kuid mille teadmisi ja oskusi on Eestis väga vaja,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuht Marily Hendrikson. „Stipendiaatide valikul on oluline, kuivõrd näeb noor võimalusi kogutud teadmisi hiljem ka Eestis rakendada.“
Ühe stipendiumi suurus 2016/2017. õppeaastal on 8000 eurot, mis on üks suurimaid erasektori toetusel magistrantidele väljaantavaid stipendiume Eestis. Kokku antakse välja kaks stipendiumi, mis on ette nähtud õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks ühel õppeaastal. Kandideerida saavad kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused.

Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 15. juuniks 2016 HITSA konkursiveebi: https://konkursiveeb.hitsa.ee/.
Lisainfo stipendiumi taotlemise kohta leiab HITSA kodulehelt: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/stipendiumid/skype-valisopingute-stipendium.

Skype’i stipendiumile pandi alus 2004. aasta suvel toimunud seminaril Black Box Open Mind, kus koguti osalejatelt esimene panus tulevasesse stipendiumifondi. Stipendiumi annavad välja Skype Eesti ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames.
Eesti IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Foto: http://blogs.skype.com/skype-logo-feb_2012_rgb_500/

EBS otsib Eesti ettevõtet, kelle tooteidee maailma viia

By

Estonian Business School (EBS) soovib sel sügisel esimese Eesti ülikoolina osaleda rahvusvahelises 9-kuulises Stanfordi ülikooli ja teiste maailma tippülikoolide ühises tooteinnovatsiooni programmis, kuid selleks on vaja leida Eestist partnerettevõte, kellel on reaalne tooteidee, mida globaalne tudengimeeskond saaks ellu viima hakata.

Jaanuari alguses osales EBSi tudengite grupp maailma ühes tuntuimas teaduskeskuses CERN toimunud nädalases tootearenduse projektis, mis oli üks 9-kuulise programmi osa. Projekti raames töötasid maailma tippülikoolide erinevate valdkondade tudengid välja tehnoloogiatooteid ideest prototüübini. “CERNis toimunud projekt oli üks osa Stanfordi ja veel 6-7 maailma tippülikooli koostöös korraldatavast tooteinnovatsiooni programmist, mille raames töötatakse reaalsete ettevõtete tooteideedega läbi kõik tootearenduse protsessid alates ideest kuni töötava prototüübini,” kirjeldas EBSi prorektor Toomas Danneberg.

“Hetkel otsime Eestist partnerettevõtet, kellel on innovaatiline tooteidee, mida võiks sügisel algava programmi raames reaalselt ellu viia,” rääkis Danneberg.

“Tooteidee peaks olema globaalse haardega, kuid samas ka tähenduslik meie regiooni kontekstis. Ettevõte peaks olema valmis katma tudengitiimi programmis osalemise kulud, kuid sellega saab ta endale 9 kuuks rahvusvahelise innovatsioonimeeskonna tippjuhendajatega maailma tippülikoolidest. Seega, kui mõnel ettevõttel on olemas hea idee ning valmidus panustada, siis võib kindlasti meiega ühendust võtta,” kinnitas Danneberg.

Programmis osalevad nii majandus-, inseneri-, disaini- kui ka mehhaanikatudengid, kelle koostöös tippjuhendajate käe all arendatakse välja ja testitakse läbi idee kontseptsioon ning luuakse lõpuks ka toote töötav prototüüp.

EBSi külalislektori ja Porto Design Factory juhi Rui Coutinho sõnul on programmi näol tegemist ühe maailma parima toote- ja disainiinnovatsiooni ning globaalse koostöö õppeprogrammiga. “Programmi raames õpivad ja läbivad tudengid erinevaid innovatsioonimeetodeid ja protsesse, mida tulevased ettevõtjad, disainerid, insenerid ning projektijuhid oma töös vajavad. Selle tulemusena omandavad nad oskused, et saada tõelisteks globaalseteks innovatsiooniliidriteks,” rääkis Coutinho.

Programmist on kasu saanud paljud globaalsed ettevõtted, kelle tootearenduse väljakutsetele tudengitiimid on lahendusi leidnud. “Näiteks Audi ja Renault otsisid programmist radikaalseid lahendusi oma isesõitvate autode välja töötamiseks. IKEA soovis välja töötada uusi materjale ja meetodeid oma mööblitootmise efektiivsuse tõstmiseks ning Panasonic lasi tudengitel välja töötada uudsed juhtmeta kõrvaklapid,” tõi Coutinho näiteid programmis osalenud ettevõtetest.

Nädalases CERNi projektis osalenud EBSi tudeng ja ettevõtja Timmu Tõke arvas, et kõige olulisem väärtus antud projekti puhul oli saadud rahvusvahelised kontaktid. “Tehnoloogiaettevõtte juhina sain ma CERNis kindlasti juurde oma töös vajalikke tehnilisi teadmisi elektroonikast ja komponentide ehitusest, kuid olulisimaks pean saadud rahvusvahelisi kontakte, kellega ka tulevikus koostööd võiks teha,” rääkis Tõke.

Stanfordi ülikooli ja mitmete maailma tippülikoolide tooteinnovatsiooni programm on majandus-, inseneri-, disaini- ja mehaanikatudengitele mõeldud kursus, mis leiab disaini- ja tootelahendusi ettevõtete innovatsiooniväljakutsetele. Programmi raames on lahendusi välja töötatud nii maailma juhtivate auto-, tehnoloogia-, kodumasinate-, foto-, IT- kui ka meditsiiniettevõtetele. EBS on esimene programmis osalenud Eesti ülikool.

Foto: www.ebs.ee

Tallinna Botaanikaaed kutsub näitusele „Rahvussümboleid kaugelt ja lähedalt”.

By

Tallinna Botaanikaaia juubeliaasta esimene näitus toimub 13.-21.veebraurini, kus tutvustatakse ligi 150 riigi sümboltaimi, -linde ja -loomi.

Kõige tähtsamad rahvussümbolid on lipp ja vapp. Vähem on teada, et igal rahval on ajast-aega olnud ka eriti armastatud taimed, loomad ja linnud, kellest mõned on valitud rahvussümbolina esindama maad ja rahvast. „Rahvustaimede hulgas on meilegi teada-tuntud aia- ja metsataimi. Nii näiteks on lähimate naabrite lätlaste rahvuslill härjasilm, soomlastel maikelluke ja venelastel kummel,“ räägib Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. Kuid taimesümbolite hulgas on palju eksootilisi ja põnevaid taimi nagu kuveidi kaamelipusa, panama tuvikäpp, bermuda sininokk, malta ürgjumikas, kelle nimi juba ise ütleb, millise riigi rahvas teda üle kõige armastab. „Näitusel saabki teada, miks neid austatakse, kuidas kasutatakse ja millised nad välja näevad,” kutsub Kähr väljapanekut uudistama.

Sissepääs botaanikaaeda tavapiletiga hinnakirja alusel.
Lisainfo botaanikaaia kodulehelt www.botaanikaaed.ee

Foto: botaanikaaed

Praxis ekspordib Eesti e-teenuste loomise kogemust Gruusiasse

By

Mõttekoja Praxis kutsel ja Välisministeeriumi arengukoostöö raames viibib täna Tallinnas Gruusia riigiametnike delegatsioon, et õppida teenusearendust avalikus sektoris. Eesti avalike ja e-teenuste arendamise kogemusele baseerudes kohandatakse aasta jooksul viis Gruusia avalikku teenust kasutajakesksemaks.

Gruusia valitsus on edukalt alustanud mitmete e-teenuste pakkumist, mis lihtsustab ja tõhustab suhtlust erinevate rühmade vahel. Nii saavutatakse märkimisväärne ajaline, majanduslik ja tööjõukulude kokkuhoid.

E-teenuste arendamise iga-aastane eelarve on pisut üle 1 miljoni euro, samas kui Eestis on ministeeriumite eelarvetes IKT arendusteks ligi 30 miljonit eurot 2016. aastal, millele lisandub veel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu taotletavad vahendid 17 miljoni euro ulatuses.

Gruusia Avalike Teenuste arendamise agentuuri osakonnajuhataja Sesili Verdzadze sõnul on Gruusia e-valitsemise arendamise faasis, mistõttu  teenuste eesmärgistamine ja seniste tulemuste hindamine on äärmiselt oluline.

„Soovime pilootide kaudu tõestada teistele valitsusasutustele, mida teenuste arendusega saab saavutada. Mõnikord arendusplaan ka ei õnnestu, aga näeme Eestiga koostööd kui võimalust oma töötajaid välja koolitada ning ka Eesti õppetunde juba kasutada,“ sõnas Verdzadze.

Gruusia pealinnas ja suuremates linnades tegutsevad avatud teenuste majad, mis pakuvad kokku 350 eri teenuse. Koostööprojektis Eestiga analüüsitakse ka Gruusia ID-kaardi senist kasutust ja selle taotlemise protsessi, et kaardi levikut ja rakendamist  motiveerida.

Praxise ja Gruusia partnerite koostöös luuakse disainiauditi metoodika ning selle alusel hinnatakse avalikke teenuseid. Mõttekoja projektijuht Jane Matt loodab, et loodud disainiauditi metoodikat on võimalik pärast projekti lõppu kasutada ka teiste teenuste arendamisel nii Eestis kui ka väljaspool.

Arendusprogrammis jagab oma kogemust Janek Rozov Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike teenuste arendamise osakonnast, kes on  Eestis käivitanud kasutajakesksete teenuste loomise.

Rozovi sõnul jõuab riik inimeseni peamiselt teenuste osutamise kaudu, isegi kui inimene vajab mõnda teenust vaid üks kord aastas või isegi harvemini. „Väärtust saab luua ainult läbi teenuste osutamise, mitte läbi menetlemise, protsessimise, asjade läbi vaatamise jne. Kliendikesksus on mõtteviis, mis eeldab suhtlust inimese ja inimese vahel, mitte suhtlust seadusandluse vahendusel juriidilises keeles.“

Tegevusi rahastab Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.

Foto: parxis.ee

Tiger avab poed Rocca al Mares ja Kristiines

By

Kõikjal Euroopas oma loovate toodete ja taskukohaste hindade poolest tuntud Taani jaekett Tiger avab aasta algul Tallinnas kaks uut kauplust. Esimene uus Tiger avab uksed veebruari alguses Rocca al Mare kaubanduskeskuses ja teine peatselt pärast seda Kristiine Keskuses.

Mõlema kaubanduskeskuse juhi Mati Popsi sõnul on Tiger omanäoline pood lõbusa kontseptsiooni ja tootevalikuga, mis kasvatab kindlasti kaubanduskeskuse külastajate hulka. „Tiger on kaubamärk, mis genereerib sagedasi korduskülastusi, mistõttu võidab selle kaupluse kohalolust terve ostukeskus,“ selgitas Mati Pops.

Baltikumis Tiger kauplusi opereeriva SIA Tiger Shop juhatuse liikme Nils Stora sõnul on Tigeril tänaseks Euroopas 27 riigis juba 585 kauplust ning jaekett on alustanud laienemist ka Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse. Iga nädal avab uksed kolm uut Tiger kauplust.

„Tigeri külastamine on inimeste jaoks omamoodi seiklus, sest paljuski Tigeri oma Kopenhaageni disainimeeskonna loodud kaubad on ühelt poolt igapäevaselt praktilised ja vaimukad, teisalt aga taskukohased ja kvaliteetsed. Tigeri ostjaskond teab, et iga külastus toob kaasa uusi avastusi. Seetõttu ei käida seal ainult konkreetse ostusooviga, vaid ka niisama argiõhtusel elamusretkel. Hetkel tegutseb Baltikumis 14 Tiger kauplust – 3 Eestis, 5 Lätis ja 6 Leedus,“ lausus Stora.

Eesti ostlejate lemmik-kaubanduskeskuste Rocca al Mare ja Kristiine juhi Mati Popsi sõnul plaanib ettevõte algaval aastal üllatada mõlema keskuse külastajaid nii mõnegi uue kauplusega. „Peame järjepidevalt laienemisplaane ning aktiivseid läbirääkimisi mitmete tuntud poekettide esindajatega, kes avavad loodetavasti üsna pea meie keskustes oma esimesed kauplused Eestis,“ kinnitas ta.

Foto: citycon.com