Majandus

Mis põhjustab majandustõusu? Majandustõus saab põhineda riigis kas sisenõudluse või ekspordi kasvul. Sisenõudlus ei saa kasvada kui raha Eestis ringlusesse juurde ei tule, järelikult saab majandus kasvada kas ekspordi arvelt või odavate laenude arvelt, millel põhineb suurem osa ka sisetarbimise kasvust. Laenud mis suurendavad oluliselt tarbimist ja elavdavad majandust on reeglina kinnisvara soetamise ja remondiga seotud laenud, kuna need on töö- ja rahamahukad ettevõtmised, ning põhjustavad suure nõudluse kasvu tööstustoodangu ja erinevate teenuste järele. Reeglina, peale majanduslangust, peale esmaste odavate laenude turule ilmumist ja stabiilsuse saabudes hakkavad inimesed esimesena korrastama ja remontima oma elukohta ning soetama uusi, paremaid elutingimusi. Nende ettevõtmiste kaudu saab alguse ka rahahulga suurenemine ringluses ning nõudluse kasv toodete ja teenuste järgi, mis panebki aluse majanduskasvule.

Ekspordi suurendamiseks ja uute turgude leidmiseks reeglina on vaja teha investeeringuid mis põhinevad samuti kasumit teenida võimaldavate laenude ja investeeringute kättesaadavusel, nende odavusel ja atraktiivsusel nii investeeringu kui laenu, andja ja saaja jaoks. Odava raha ringlusesse tulemise eelduseks on majandusliku, poliitilise ja seadusandliku keskkonna stabiilsus ja usaldusväärsus. Kui oleme saavutanud stabiilsuse ja usaldusväärsuse nii juriidilises, poliitilises kui ka majanduskeskkonnas on alust arvata et majandus hakkab kasvama. Majanduskasvu põhjustab majandus ja poliitilise keskkonna atraktiivsus investoritele, laenuandjatele, laenu võtjatele ja investeeringute vajajatele, mis tähendab et on madalamad tehingute riskid, madalamad võetavad tasud riskide võtmise eest. Stabiilsuse ja usaldusväärsuse aluseks on poliitikute ootuspärane käitumine ja mitte suured, äkilised muudatused maksukeskkonnas ja seadusandluses, poliitilises ja majanduslikus keskkonnas tervikuna. Järsud muudatused on lubamatud eriti rahvusvahelisel tasandil juba antud lubaduste täitmisel. See on aluseks atraktiivsele, stabiilsele, ootuspärasele ja usaldusväärsele majanduskeskkonnale ning eelduseks et odavad, st. konkurentsivõimelist kasumit teeenida võimaldavad laenud ning investeeringud saaksid hakata põhjustama majanduskasvu.

Ekspordi suurendamise aluseks on uute turgude leidmine ning konkurentsivõimeline toodang ja teenus. Konkurentsivõimelise toote ja teenuse loomise, tootmise ja ekspordi aluseks on omakorda maailmas konkurentsivõimelise hinnaga investeeringute kättesaadavus. Konkurentsivõimelist kasumit teenida võimaldava hinnaga investeeringud ja laenud annavad tööd ning loovad pinnase suuremaks tarbimiseks ja kasumi teenimiseks. Sellest hetkest kui on ootuspärane, usaldusväärne, stabiilne seadusandlik, poliitiline ja majanduslik keskkond Eestis, muutub ka Eesti atraktiivseks odavatele st. kättesaadavatele, kasumit teenida võimaldavatele investeeringutele ja laenurahale, mis käivitab majanduse, loob uusi töökohti ja suurendab sisetarbimist ning suurendab valmistatud toodete ja teenuste müüki välisturgudel. Ühel on põhjust toota kuna teisel on raha tarbida, kui on põhjust toota on ka põhjust investeerida, kui investeeringud on kasumit teenida võimaldava hinnaga kättesaadavad. Kui keskkond on stabiilne ja ootuspärane, on riskid ja riskide võtmise eest tasud väiksemad ja on ka julgust inveteeringuid ja laene anda ning võtta. Kui eelpool loetletud tingimused täidetakse saab majanduskasv põhjuse alguseks.

Esimesena saab majanduskasv alguse panganduse ja kinnisvarasektorist, mille kaudu tuleb palju tööd ja raha ringlusesse, peale pangandus- ja kinnisvarasektorit hakkab arenema tööstussektor, kuna kinnisvara sektoris on tekkinud vajadus tööstustoodangu järgi. Reeglina ühe töökoha loomisel tööstussektorisse kaasneb sellega automaatselt kahe töökoha loomine teenindussektorisse, mille kaudu hakkab arenema kogu majandus. Tööstussektoris on reeglina rahalise lisandväärtuse loomine ühe töötaja kohta suurem, kui teenindussektoris kuid tööhõive kasvule ja tööpuuduse vähenemisele paneb aluse just teenindusektori areng. Arvestada tuleb et kogu majandusest 2/3 moodustab Euroopas teenindussektor. Tööstus ja teenindussektori arengust sõltub suuresti kogu majanduse areng ja enamus inimeste tööhõivest. Kui elanikkonnal on tööd ja raha millega maksta teenuste eest, hakkavad inimesed lisaks äriklientidele, täiendavalt jaeklientidena teenuseid tarbima, mis suurendab täiendavalt sisetarbimist ning täiendavate töökohtade loomist teenindussektorisse. Inimesed hakkavad rohkem väljas söömas käima, tarbima meelelahutusteenuseid ja puhkama, reisima ning enda tervise eest rohkem hoolt kandma. Peale majanduslangust, peale esmast pangandus ning kinnisvarasektori tõusu, mis omakorda põhjustab tööstussektori tõusu, ning mis omakorda põhjustab arengud transpordi ja energiasektoris, ning läbi juba nendes sektorites loodud töökohtade põhjustab ka teenindussektori tõusu nii äri kui eraklientide jaoks. Kuna inimestel on nüüd tekkinud vaba raha hakkab esmalt arenema toitlustus- ja meelelahutussektor, siis siseturism ja seejärel välisturism.

Olukorras, mil majandus- ja poliitiline keskkond on stabiilne ning usaldusväärne on Eesti atraktiivne ka välisturistidele, mis arendab majandust edukalt tänu sellele, et see on sisuliselt eksport ja rikastab piirkondi mitmel eri viisil. Turist toob ise välismaalt raha siia ja me ei pea ise sellele rahale välismaale järgi minema, seetõttu nimetataksegi välisturistide siia tulekut ka siseekspordiks. Hea on tähele panna et piirkonnad kus turistid käivad, tehakse korda ja hakkavad tänu väljastpoolt Eestit toodud rahale korrastuma ja arenema, võrreldes tööstuspiirkondadega saavad ilusamaks ja hakkavad selle arvelt rikastuma. Terve riik rikastub ainult siis kui eksport on suurem kui import, siin on tulevikus suur roll turismil, teadus-arendustegevusel ja konkurentsivõimelisel teadmiste mahukal tootmisel. Kui raha on konkurentsivõimelise ja kasumit teenida võimaldava hinnaga kättesaadav, hakkavad suurenema ka investeeringud teadus- ja arendustegevusse, mis on maailmas konkurentsivõimelise ja eksportimiseks sobiliku toote või teenuse arendamise ja tootmise aluseks, ning millel põhineb jätkusuutlik ekspordikasv, töökohtade arvu kasv ja nende säilitamise suutlikkus, majanduskeskkonna rikastumise jätkusuutlikus, ehk ekspordisuutlikus. Mis põhineb tururiskide maandamisel mitmete eri turgude vahel ning teadmiste mahukatel, kõrge lisandväärtusega, maailmas konkurentsivõimelistel, toodete, teenuste tootmisel ja nende müügil välisturgudele. Seega esmaseks majanduskasvu aluseks ning põhjuseks on stabiilne ja usaldusväärne seadusandlik, poliitiline ja majanduslik keskkond.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee