Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Majanduskasv Eestis võib tulla graafiliselt lauge

By

Majanduskasv on nii Eestis kui maailmas tervikuna peale kriisi taastunud. Eesti majandus on kasvanud kriisi järgselt peamiselt ekspordi toel. Ka tööturu olukord on paranenud, töökohti on viimasel ajal lisandunud peamiselt töötlevas tööstuses, kaubanduses ja ehituses. Seega nendes tegevusvaldkondades, kus kriisi ajal vähendati töökohti kõige rohkem.

Toodangumaht töötaja kohta on oluliselt Eestis kasvanud. Sellegi poolest jääb majandusemaht veel järgneval paaril aastal kriisieelsest tasemest allapoole, sest tööga hõivatute arvu kiiret vähenemist kriisiperioodil ei suuda tootlikuse kasv veel korvata. Eestis on samuti hulgaliselt kasutuseta seisvaid tootmisvahendeid ning kõrge tööpuudus, mille arvelt saab tootlikus tootmisressursiühiku kohta veel kasvada. Tootlikkuse tõusul põhinev majanduskasv võimaldab hinnasurvet ohjeldada, kui investeerimiskulude ja tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta jääb madalaks. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite hulk ja suur tööpuudus aitab hoida inflatsiooni lähiaastatel madala. Inflatsioon jääb seetõttu lähiaastatel vaoshoituks, kuigi maailmaturul kasvasid majandusaktiivsuse suurenedes kõikide peamiste toorainete hinnad. Nõudluse kasv mõjutas peamiselt toidutoorme, energiakandjate ja metallide hindu, ning turuootused ei toeta toormehindade alanemist. Majandusekasv lähiaegadel küll kiireneb, kuid seejärel hakkab aeglustuma. Tootlikkuse kasv kasvuallikana ammendub peagi ja edaspidi toetub majanduskasv investeeringutele ja uutele töökohtadele.

Uute töökohtade loomine põhineb kvalifitseeritud tööjõul, kus praegu valitseb töötajate oskuste ja tööandjate vajaduste mittevastavuse probleem. Ka praegune väliskaubanduse kasv on ajutine, kuna pärast kriisijärgset elavnemist maailmamajanduse kasvutempo aeglustub, sest kasvu mõjutavate lühiajaliste meetmete mõju jõuab lõpule. Ülemaailmse kriisi järelmõju mõjutab riikide kasvu väljavaadet, mis sõltub oluliselt paljudes riikides valitsussektori eelarve ja võlataseme kontrolli alla saamisest. Ka paljudes riikides eelarve poliitika karmistamine võib hoida lähiaastate kasvunäitajaid madalamal tasemel. Ka lähiaastate EURIBOR mis on Eesti jaoks laenuraha hind on kasvutrendis, mis aeglustab majanduskasvu. Uut negatiivset majanduskasvu võib pidada üldiselt ebatõenäoliseks, samuti ka uute mullide teket. Lähiaastate Eesti majanduskasv võib jääda vahemiku 3-5% aastas, mis on viimase kümnendi keskmisest oluliselt madalam.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

Rahandus. Märten Ross: euroala hinnastabiilsus ongi Eesti erihuvi

By


03.05.11 Riigikogus esinenud Eesti Panga asepresident Märten Ross kinnitas, et Eesti ainus erihuvi euroala rahapoliitikas kaasarääkimisel saab olla eurosüsteemi hinnastabiilsus.

“Euroala rahapoliitika teostamisel ei ole mitmetimõistetavust, selle peaeesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsust määratletakse kui euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu alla 2%, kuid selle lähedal keskmisel perioodil. Ei ole ühegi liikmesriigi, sealhulgas Eesti rahvuslikes huvides, kui euroala keskpangad ehk eurosüsteem, ja see tähendab ka Eesti Pank, sellest üldeesmärgist kõrvale kalduks. See ongi meie peamine rahvuslik erihuvi,” ütles Märten Ross.

Ross kordas, et Euroopa Keskpanga nõukogu on oma rahapoliitika otsustes lähtunud just hinnastabiilsusest ning tõstis viimasel istungil aprilli alguses inflatsiooniriskide suurenemise tõttu rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. “Nii maailma kui ka euroala majandus taastub langusest oodatust kiiremini ja ilmutab järjest enam tugevnemise märke. Kasv on küll kriisieelsest nö tavatasemest aeglasem, kuid märksa kiirem kui näiteks aasta tagasi prognoositu. Samas ei taastu kõik riigid ühtlases tempos – osas euroala riikides valitseb võlakriis, mis ohustab majandusaktiivsuse tõusu. Vaatamata sellele on maailmamajanduse olukorra paranemine (ja nii mõnedki muud aspektid) märkimisväärselt tõstnud erinevate toormete hindu maailmaturgudel. Sellest ei ole puutumata jäänud ka euroala, kus inflatsioon kerkis viimaste andmete kohaselt aprillis juba koguni 2,8%ni.”

Asepresidendi sõnul on selge, et hinnasurve oht on pärast kriisi kasvanud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. “On väga oluline, et inflatsiooni hiljutine tõus ei tooks kaasa ulatuslikku inflatsioonisurvet keskmise aja jooksul. Seetõttu peavad eurosüsteemi keskpangad praegu pöörama suurt tähelepanu hinnastabiilsust ohustavate riskide ohjeldamisele. Peamiselt nende riskide vähendamiseks Euroopa Keskpanga nõukogu intressimäärasid tõstiski, kusjuures määrad on praegu piisavalt madalad, et toetada majanduse taastumist.”

Koos toormehindadega on väga kiiresti kasvanud ka Eesti inflatsioon, mis valmistab tõsist muret, märkis Ross. “Probleem ei seisne niivõrd prognoositust ja ka euroala keskmisest kiiremas inflatsioonitempos, vaid ohus, et see võib halvendada Eesti konkurentsivõimet pikemas plaanis.” Asepresidendi hinnangul leevendab mõnevõrra ohtu asjaolu, et toormehindade tõususurve ei ole seni hoogsalt üle kandunud muudesse hindadesse või ka palkadesse. “Riik saab teise ringi mõjude ärahoidmisele majanduspoliitikat kavandades kaasa aidata, sest see võib – nagu me möödunud langusest hästi mäletame – raskematel juhtudel kaasa tuua märksa rohkem halba, kui me karta oskame.”

Riigikogu täiskogu ees peetud kõnes käsitles Eesti Panga asepresident Märten Ross nelja teemat: rahapoliitika ja hinnastabiilsus euroalal; makromajanduslik stabiilsus Eestis; Euroopa eelarveraamistiku reform rahastabiilsuse aspektist, sealhulgas eurosüsteemi positsioon; finantsstabiilsus. Kõne on leitav Eesti Panga kodulehelt.

Turunduskommunikatsioon 2.7

By

Kommunikatsioonivahendid muutuvad sõna otseses mõttes päeva-päevalt odavamaks ning võimsamaks. Kinnituseks, ilma sügavasse analüüsi langemata, võrrelge korraks, mida oskab Teie mobiiltelefon täna?  Ja mida oskas kolm aastat tagasi? Siinkohal võiks esitada ka empiirilise küsimuse  – kui palju maksis Teie telefon anno domini 2008 ning kui palju maksab täna?
Pisemaks, odavamaks, võimsamaks, suunda toetab tugevalt ka võimalus ennast ise lihtsalt ja suhteliselt odavaks nähtavaks teha (blogid, sotsiaalsed võrgustikud, listid, kodulehtede optimeerimine jne.). Kusjuures siin määrab sõnumi hinna, mitte niipalju vahendava meediaettevõtte hinnakiri, vaid oskus ja soov ennast ise väljendada. Teadmised, mis jäävad tooli seljatoe ja kuvari vahele. Nagu korduvalt öeldud – sihtrühma peab tundma. Sõnumid a la Sibula Lemps, võivad ühele kogukonnale mõjuda haaravalt ja siduvatena. Teisele – seevastu äärmiselt eemaletõukavatena. Sestap ei ole imestada, et ka paberisse on raiutud: „Teoreetikud on tõdenud, et ainsaks tõeliseks turunduseeliseks on kommunikatsioon, pakkuja ja kliendi suhtlus“ (Vihalem 2008: 194).

Tõsi, tõsi, tegemist teoreetilise ekstrapolarisatsiooniga. Lisaks kõigele on tähtis kasutatava kanali relevantsus. Siinkohal tuuakse tavaliselt näiteks kaks globaalset kanalit. Üks neist ikka ja jälle Google AdWords. Teisalt Facebooki tasulised lisad.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Kombed. Kuidas vestlust alustada ja üleval hoida

By

Ärivestluse kunst on teadmine, mida öelda ja millal seda öelda. Ka oskust aru saada, millal tuleb kuulata. estlust alustada ja üleval hoida on väga lihtne, kuulata tuleb rohkem kui rääkida ning oskus oma küsimust sõnastada. Küsida tuleks nn lahtisi küsimusi. Kasutage küsisõnu: kes? mis? millal? kus? kuidas?

Vastus küsimusele peaks avama edasise tee vestlusele. Tähtis on küsimuse formuleerimine ja ajastamine, tähtis on näidata üles siirast huvi selle vastu, mida inimeselt küsite ja mida tema vastab. Parem mitte bluffida ja vältida võltsnaeratust. Niisiis on küsisõnad head vestluse käivitamiseks kuid terveks ja viljakaks vestluseks on lasta kaaslasel tunda, et te tõesti teda kuulate. Korraga rääkimise vältimiseks lugege mõttes kaheni pärast seda kui kaaslane on oma jutu lõpetanud ja hakake  alles siis rääkima. Õppige rääkima partneri keeles selleks seadke ennast temaga samale lainele. Tundke ära kas ta on kuulmis-, nägemis-  või tundeinimene.

Kuulmisinimene paneb sageli taustamuusika mängima ja kasutab sageli sõnu nagu kõlama, rääkima, ütlema, kuulama.Nägemisinimene suhtleb parema meelega visuaalsete abivahendite toel nagu kaartide ja tabelitega. Kasutab sõnu märkama, vaatama, ette kujutama, jälgima, vaatlema ja nägema. Tundeinimene armastab tegeleda mitme asjaga korraga, kasutab rohkesti sõnu nagu rõhutama, aru saama, tajuma, ja muud sellist.

Kindel viis partnerile kinnitada, et kuulsite mida ütlesite on parafraseerimine. Selleks kasutage temale omaseid sõnu. Näiteks kuulmisinimesele parafraseerige umbes niimoodi: „See kõlab nagu…“ või „Ma kuulsin, et ütlesite…“.  Nägemisinimesele aga: „Ma näen, et…“ või „Ilmneb, et…“ või „Paistab, et…“. Tundeinimesele kasutage niisuguseid väljendeid: „Ma saan aru, et…“ või „Mul on tunne, et…“.

Vestlusteema muutmisel, kui olete jutuka inimese küüsi jäänud ja monoloog ei taha kuidagi lõppeda, käituge taktiliselt. Näiteks teema muutmisel kasutage niisuguseid vihjeid nagu:

„Ma kuulsin, et ennist mainisite…“ „Paistab, et teate palju…“ Kui otsite võimalust pageda, proovige midagi niisugust:
„Enne kui see kohtumine lõpeb, tahaksin ma…“
„Ma näen, et kell on juba kolm ja …“

Tähtis on sellises situatsioonis mitte kedagi solvata. Vestlusi saab liigitada kolmeks kergevestlus, keskmine vestlus ja süvavestlus. Kerge vestlus on lihtsalt lobisemine igapäevastest asjadest nagu ilm, sport ja teie vahtust ümbrusest. Vestluse eeliseks on see, et kõik saavad osaleda. Keskmine vestlus käitleb informatsiooni, mida valdab mingi grupp. Näiteks võib tuua kus kaks inimest arutavad firma üle, mida nad esindavad. Nendega ühise laua ääres olevad inimesed võivad kõnealust firmat teada kuid ei pruugi osata kaasa rääkida. Süvavestlus käsitleb väga spetsiifilist informatsiooni ja on arusaadav või pakub huvi ainult vähestele inimestele.

Millal mitte rääkida! Vestluse ajal räägite iseendast või oma lähedastest ainult siis, kui teilt küsitakse. Kui te ei tea midagi käesolevast teemast, siis olge vait.

Vestluses võite osaleda ka ilma, et peaksite rääkima. Selleks kasutage kehakeelt. Püsige aktiivse kuulaja rollis, vaadake kõnelejale silma.

Elavas ja huvitavas dialoogis on kehakeel ja vastuvõtlikkus tähtsad aspektid. Väljendage positiivset ja sõbralikku suhtumist. Suruge kätt, naeratage, vaadake silma, noogutage ja olge avatud. Öelge inimestele esimesena tere.

Olge vastuvõtlik uutele ideedele ja võtke inimesi nii, nagu nad on.

Foto: flickr.com

Rahandus. Majapidamiste hoiuste maht ületas 4 miljardi euro taseme

By

Ettevõtete laenukäive vähenes veebruaris. Ettevõtetele väljastati kokku 421 miljoni euro eest laene, liisinguid ja faktooringuid, mida on ligi 4% vähem kui mullu veebruaris. Enamikus sektorites, sealhulgas kinnisvara-, logistika- ja tööstussektoris, laenukäive kahanes. Seevastu on juba mitmendat kuud aktiivseim olnud põllumajandus, kus laenu- ja liisingukäive suurenes veebruaris aastatagusega võrreldes ligi kaks korda. Ka kaubandussektori laenu- ja liisingukäive kasvas mitmendat kuud järjest. Viimastel kuudel on laenukäivet tõstnud arvelduskrediidi käibe kasv, mis moodustas laenukäibest üle poole.

26,5 miljoni eurose käibega eluasemelaenude turul veebruaris olulisi muutusi ei toimunud. Laenukäive oli 2 miljoni euro võrra suurem kui jaanuaris, kuid siiski 1% väiksem kui möödunud aasta veebruaris ning võrreldav 2003. aasta alguse näitajaga.

Selge elavnemine jätkub aga autoliisingu turul, kus käive oli teist kuud järjest aastatagusest kaks korda suurem. Veebruari uusmüügi maht oli 14,2 miljonit eurot, mis on võrreldav 2004. aasta alguse tasemega.

Reaalsektori finantseerimisportfelli maht langes veebruari lõpus alla 15 miljardi euro. Kuuga vähenes portfelli maht 0,5% 14,9 miljardi euroni. Ettevõtete krediidiportfell oli veebruari lõpus 10,3% ja majapidamiste portfell 3,7% väiksem kui aasta tagasi.

Eluasemelaenude keskmine intressimarginaal langes veidi. Intressimarginaaliks kujunes 1,9%, kuid eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis 3,3%ni, kuna veebruaris kerkis enamiku laenude baasintressimääraks olev kuue kuu EURIBOR 1,35%ni. Volatiilsem ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis 4,3%ni ning marginaal 2,9%ni, kuid tõus jäi tavapärase kõikumise piiresse.

Laenuportfelli kvaliteet veebruaris kuigi palju ei muutunud. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht alanes küll 9 miljoni euro võrra, kuid halbade laenude osakaal portfellis jäi laenuportfelli kahanemisest tingituna 6,4% tasemele.

Majapidamistel on raha pangakontodel rohkem kui kunagi varem. Majapidamiste hoiused kasvasid madalatele hoiuseintressimääradele vaatamata veebruaris enam kui 70 miljoni euro võrra ning ületasid esimest korda 4 miljardi euro taseme. Kogu reaalsektori hoiuste maht aga kahanes ettevõtete hoiuste vähenemise tõttu kuuga ligi 55 miljoni euro võrra. Seetõttu aeglustus ka hoiuste aastakasv veebruaris 4,6%ni.

Allikas ja foto:
http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2011/_03/_263.html?ok=1

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.6

By

Customer relationship management ehk CRM. Üldiselt peetakse tänapäeval selle termini all silmas tarkvaralist lahendust mis aitab ettevõttel hoida end kursis klientide ootuste ja vajadustega. Tõe huvides peaks märkima paradoksi – kliendisuhted on kliendisuhted ja kui suudate neid ilma kõrvalise abita hallata, et ole (teoorias) vahendavat arvutit vaja.

Praktikas on siiski lihtsam ja kõigile asjaosalistele mugavam kui statistikat koostab ja koondab arvuti. Seda kontekstis kus nomaadlik elustiil on muutumas järjest prevaleerivamaks. Kinnituseks väitele: just äsja teatas EMT, et nutitelefonide osakaal kõikide mobiiltelefonide müügist jõudis 39%-ni. Praktikas kinnitab eelmärgitud fakt trendi, mille kohaselt klient ei ole seotud oma töökohaga ja võib tellimuse esitada millal tahes ja kus tahes.

Miks peaks kliendisuhteid juhtima? Põhjused tegelikult triviaalsed – kulude kokkuhoid/tulude kasv ja edu konkurentide ees. Ettevõte näeb CRM eeliseid tavaliselt tulude tõusus, mis tekib info otsimisele kulutatud aja kokkuhoius.  Võtmeküsimus on pigem aga muus – kuidas klient ettevõtet suhtlusprotsessi käigus näeb. Kui ostja tajub läbi enda identifitseerimise personaalsust ja oma huvidest hoolimist, siis ettevõtte jaoks ongi siin võimalus müüa rohkem ja väiksemate kuludega.

CRM tehnoloogilise poole pealt kiputakse tähtsustama fakti – sisseostev teenus tasub ennast pikemas plaanis rohkem, kui ise tehtav arendustöö. See võib nii olla. Aga ei pea. Teenuse sisseostmine maksimeerib kindlasti riski, et teie andmebaas, mis on konfidetsiaalne ja immateriaalne vara, võib sattuda näiteks pahatahtmatult valedesse kätesse.  Nii ei pea olema, aga siin on mõtlemisekoht. Lisaks tuleks täheldada, et  väikefirma jaoks on ka tabelarvutusprogrammis regulaarsete kokkuvõtete tegemine tänuväärt tegevus. Tähtis, et seda tehtaks. Teema lõpetuseks – üks mis kindel – klientide tundmisest on alati palju kasu ja eriti tajute seda siis, kui toote turule uue toote : )

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Internet. Videoraamatud.ee

By

Hea ja asjatundlik sait neile, kel aega napib. Hinnakujundus mõistlik. Kahtlejatele – ka rahamasin Delfi ei ole midagi muud, kui kokkuvõte. Tõsi, meediaruumis toimuvast. Aga põhimõte üks ja sama – infokogum  inimestele,  kes soovivad teavet kiiresti ja ühest kohast.

Foto: videoraamatud.ee

Majandus. Majanduskasv soodustab tööhõivet

By

Eesti majandus kasvab juba viiendat kvartalit järjest. Majanduse elavnemine kajastus ka hõive 2,2% aastakasvus 2010. aasta IV kvartalis.

Pea kaks aastat kestnud tööhõive vähenemine lõppes 2010. aasta II kvartalis, kui hõive suurenes I kvartali suhtes 0,9%. Toona ei saanud veel kindel olla, kas tegu on hõive taastumise alguse või pelgalt hooajalisusest tingitud muutusega. Tööturg stabiliseerus siiski ka järgnevates kvartalites ning hõive taastumine jätkus.

Töötuse määr alanes järk-järgult kogu 2010. aasta jooksul, saavutades IV kvartalis 13,6% taseme ehk sama palju kui poolteist aasta varem. Suur osa töötuse vähenemisest peegeldus ka hõive kasvus. Positiivsena tuleb märkida, et tööotsingutest loobujate arv seejuures ei suurenenud, vaid hoopis vähenes aastatagusega võrreldes 300 võrra.


Kuigi ekspordi ja töötleva tööstuse kasvumäärad püstitasid aasta lõpus seninägematuid rekordeid, ei hakanud hõive kohe plahvatuslikult kasvama, suurenedes töötlevas tööstuses aastaga 14 600 võrra. Sellisel tasemel oli tööstuses hõivatute arv kolm aastat tagasi. Uusi tellimusi täidetakse praegu veel töötundide arvu suurendamise ning tootlikkuse kasvu abil, kuid majanduskasvu jätkudes peaks ka hõive järjest rohkem tõusma.

Allikas:
http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2011/_02/pt0214a

Rahandus. Majanduse elavnemine on kiirendanud keskmise palga kasvu

By

Statistikaameti andmetel kerkis keskmine brutokuupalk 2010. aasta neljandas kvartalis võrreldes aastatagusega 3,9 protsenti 814 euroni. Vaatamata keskmise palga kasvule on majanduse taastudes ettevõtete konkurentsivõime paranenud läbi tööjõukulude osatähtsuse vähenemise.

Majanduse elavnemise taustal kiirenes nüüdseks kolm kvartalit kestnud palgakasv aasta viimases kvartalis oluliselt ning osutus positiivsemaks rahandusministeeriumi viimasest majandusprognoosist. Palgakasvule avaldasid eelkõige mõju aasta lõpus makstud ebaregulaarsed preemiad ning lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes.

Vaatamata palgakasvu kiirenemisele tööjõukulude osakaal loodud lisandväärtuses kahanes, mis tähendab, et majanduskasvust suurem osa läheb ettevõtete kasumlikkuse taastamisele. See on põhjendatud, kuna majanduse taastumise korral peab esialgu kasumlikkus jõudma tavapärasele tasemele ning alles siis on ettevõtetel ruumi ka töötasusid suurendada.

Sellel aastal jätkub töökoormuse tõusust ning ettevõtete finantsseisu paranemisest tulenev mõõdukas keskmise palga kasv. Samas pole majanduse kriisist taastumine veel lõppenud ning seni, kuni sisenõudlus püsib nõrk, ei ole ka üldist kiiret palgakasvu oodata.

Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam neljandas kvartalis mäetööstuse, ehituse ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, vastavalt 11,8, 10,8 ning 7,8 protsendi võrra. Mäetööstuse ning ehituse puhul mõjutab palgakasvu nõudluse kasv, mis avaldub suurenenud töömahtudes. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal kerkinud palk on seotud majanduse üldise olukorra paranemisega ning aasta lõpus toimunud ürituste arvu kasvuga.

Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kinnisvaras, muudes teenindavates tegevustes ning veevarustuses, vastavalt 14,7, 6,5 ja 2,1 protsendi võrra. Kinnisvara tegevusala puhul on tegemist otsetehingute mõjuga, kus kasutatud ruumidega teostatavate tehingute puhul kasutatakse võimalikult vähe kinnisvara vahendajaid.

Keskmine tunnipalk kasvas neljandas kvartalis 1,9 protsenti. Keskmisest kiiremini kasvas tunnipalk mäetööstuses, ehituses, veonduses ja laonduses ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, vastavalt 13,6, 7,2, 5 ja 6,7 protsendi võrra. Tunnipalga keskmisest kiirem kasv näitab spetsialistide motivatsiooni hoidmise vajadust ning on märk sellest, et teatud tegevusaladel on kerkimas kvalifitseeritud tööjõu nappuse probleem.

Allikas: http://www.fin.ee/index.php?id=107202

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.5

By

Tahes-tahtmata jõuab siinkohal järeldusele, et edukalt turundada, ilma turundusinfo süsteemita, on kas keerukas või võimatu. Teisisõnu, otsustamise muudab selgeks ja kindlaks piisav infovoog, mida on saab vastavalt vajadusele filtreerida ja segmenteerida. Teoorias koosneb turundusinfosüsteem neljast osast:

• ettevõtte sisene aruandlussüsteem (internal reporting system);

• turunduse seiresüsteem (marketing intelligence);

• turundusotsuste tugisüsteem CRM (marketing decision support system);

• turundusuuringute süsteem (marketing research system).

Ehk siis, otsus toetub neljale sambale. Ettevõtte sisene aruandlussüsteem koondab teavet kulude, müügikulu- ja tulude kohta, kaubavarude, reklaamikulude jne. kohta. Turunduse seiresüsteemi võiks lugeda aga kõige laialivalguvamaks üldse, seda teed mööda koondub formaalne info nt. riiklik statistika ja mitteformaalne teave, näiteks tagasiside tarnijatelt, klientidelt, oostööpartneritelt. Turundusotsuste tugisüsteem põhineb tihtipeale CRM tarkvaral ja modelleerib erinevaid käitumisstsenaariume. Turundusuuringute süsteem kogeb teavet, mida eelnevad süsteemid ei kajasta. Lahenduse mõte ongi saada infot mõne kindla situatsiooni kohta.

Sellegi poolest, eelneva võiks võtta kokku lihtsa põhimõttega – mitte ükski kirjeldatud lahendustest ei asenda inimest. Ja otsustamisel ei tasuks lihtsaid asju enda jaoks keeruliseks mõelda. Ehk siis, teinekord on tervest talupojamõistusest rohkem kasu, kui mõnest ultramoodsast tehnilisest taristust.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:erakogu