Pluss
Positiivsed arengud, mis viitavad, et ravikindlustussüsteem võib muutuma hakata..
Miinus
Turufundamentalistlik kepitants ümber raamatukogude. Raamatute tasuline laenutus, väkk!!!
Majandus
Äri. Apple
Tänaste kodu-ja personaalarvutite esiisaks võib pidada 1975.aastal Edward Roberts ´i oma 397 dollarit maksva arvutblokiga Altair. Sellest sai tehnikafriikide hulgas tõeline müüt, kuigi seadmel ei olnud veel eriti palju oskusi. Arvutihaigusesse nakatusid sel ajal Atari ja Hewlett-Packardi juures töötavad Steve Jobs ja Steve Wozniak.
1976.aastal asutasid nad Palo Altos firma Apple ja ehitasid oma arvuti. Nime Apple pakkus välja Jobs, kuna ta armastas õunu. Apple´il ei ole kunagi olnud mingit seost Biitlite samanimelise plaadifirmaga, mis on asutatud juba 1967.aastal. Kuid kohtus on nad aeg-ajalt omavahel kaubamärgi üle vaielnud küll.
Kui 1976.aastal liitus Armas Clifford „Mike“ Markkula, endine Fairchild Semiconductori ja Inteli tegevjuht, sai Apple ka uute toodete arendamiseks vajalikud pangalaenud. Järgmise aasta jaanuarist muudeti Apple Computer aktsiaseltsiks. 1977.aastal toodi turule Apple II, sellest mudelist sai tööstusstandard mida toodeti 1989.aastani.
Esimest korda kandis Apple II disainer Rob Janovi´i loodud logot- kirjut hammustatud õuna.
Turustamise edasiviivaks jõuks oli Apple II juures eelkõige Daniel Bricklini ja Robert Frankstoni loodud tabelarvutusprogramm VisiCalc. See võimaldas korraldada firma raamatupidamist oma arvutiga. Apple II jaoks loodi esimene tekstitöötlusprogramm, millesse koondus tekstitöötlus, tabelarvutus ja andmehaldus, esimene joonistusprogramm ja vektor-joonestusprogramm.
Kaks järgmist Apple mudelit, 1980.aasta Apple III ja 1983 välja tulnud Lisa, mis osutusid läbikukkunuks .
Nimi Lisa sai Jobsi tütre järgi, kuid on ühtlasi akronüüm sõnadest local integrated software architecture , mille juures kasutati esimest korda hiirt.
1984.aastal tuli turule Macintosh, mis oli ka oma nime saanud õunasordi järgi. Kasutajasõbralik Macintosh sobis ka tehniliselt andetutele inimestele. Ajakirjaniku Paul Brainerd´i spetsiaalselt Macintoshile väljatöötatud programmi PageMaker, millega sai tekste, fotosid ja graafikuid integreerida tuli turule 1985.aastal ja tegi Macintoshist trükipressi. Igaüks võis nüüd reklaamibrošüüri, ajalehe või raamatu arvuti juures valmis teha ja printeri või fotoväljundiga välja trükkida. Macist sai graafikute, küljendajate, reklaamiagentuuride ja trükikodade ideaalne töövahend kui turule tulid programmid Quark-X-Press(1987), Adobe Illustrator(1987), Adobe Photoshop(1989) ja Aldus FreeHand(1989).
Macintosh ei suutnud tulutooval bürooturul kunagi päriselt läbi lüüa, ühest küljest kõrge hind ning pikka aega puudunud bürootarkvara. Kui 1985. aastal tõi Microsoft turule graafilise kasutajaliidese Windowsi, jõudsid IBM-iga ühilduvad personaalarvutid Macist ette kasutajasõbralikkuse osas.
Kuid 1998.aastal tõi Apple turule ajaloo edukaima arvuri futuristliku väljanägemisega iMaci.
Igakülgselt läbimõeldud stiilis läbipaistva all on one- korpusega arvuti mille juures tegutses esimest korda tööstusdisainer Jonathan Ive on seni üle maailma müüdud kuus miljonit.
Foto: google.com
Rahandus. Eestit külastab Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon
Alates neljapäevast, 6. oktoobrist kuni 17. oktoobrini on Eestis iga-aastasel külaskäigul Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes arutab riigi ja erasektori esindajatega Eesti majanduspoliitilist olukorda.
Rahvusvahelise Valuutafondi esindajatele antakse visiidi käigus ülevaade Eesti majanduse arengust ja väljavaadetest, finantssektori olukorrast ning eelarvepoliitika arengust.
Visiit kestab poolteist nädalat ja sel ajal kohtuvad valuutafondi esindajad valitsuse ja Riigikogu liikmetega, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni juhtide ja analüütikutega, nii kommertspankade kui ka eraettevõtete juhtide ja majandusanalüütikutega ning mitmete ametite esindajatega.
Visiidi kokkuvõtte esitab IMFi neljaliikmelise delegatsiooni juht Alexander Hoffmaister esmaspäeval, 17. oktoobril kell 13-14 Eesti Pangas toimuval pressikonverentsil, kus osalevad ka rahandusminister Jürgen Ligi ja Eesti Panga president Andres Lipstok.
Valuutafond arutab igal aastal kõikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. IMFi iga-aastase Eesti põhimissiooni, nn IV artikli konsultatsioonide järel valmib ka IMFi raport majanduspoliitiliste hinnangutega Eesti kohta.
Foto: Wikipedia.org
Majandus. Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.
2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.
Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest. Järgnevad audiovisuaalsele kunstile ja muusikale tehtud kulutused (keskmiselt 37 eurot aastas), seejärel kulutused elava esitusega kunstidele (keskmiselt 15 eurot aastas) ja visuaalsele kunstile (keskmiselt 5 eurot aastas). Kõige väiksema osa moodustavad elanike kulutused muuseumi- ja näitusepääsmetele (ligi 2 eurot aastas).
Eesti kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on sarnane Euroopa keskmisele näitajale (4%). Suurimad on kultuurikulutused Taanis, Soomes ja Tšehhis, kus need moodustavad 5% leibkonna kogukulutustest. Eestit edestavad ka Läti ja Poola. Kulutuste osatähtsuselt jäävad Eestist tahapoole aga sellised riigid nagu Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg ja Belgia.
Allikas, foto ja lisainfo:
http://statistikaamet.wordpress.com/2011/09/30/leibkond-kulutab-kultuurile-3-oma-eelarvest/
Turunduskommunikatsioon 2.11
Eelmisel korral oli jutuks, õigemini küll kirjaks, meediumite eripärad. Ühtlasi sai osundatud asjaolule, et nn vanad meediumid ei kipu sugugi välja surema. Isegi telegramme on võimalik tänasel päeval saata, kuigi võiks arvata, et SMS on selle lühiteadet nišši ammuilma hõivanud.
Praktikas tähendab see, et kommunikatsioonikanali valimisel tuleb arvestada, et inimesi on võimalik taju tüübi järgi jaotada nägemis-, kuulmis-, tunnetus- aga ka nn digitaaltüüpi (numbrid, sümbolid) inimesteks. Siia võiks lisada veel inimesed, kes selleks, et õppida, peavad esemeid käega katsuda saama.
Tõsi-tõsi, internet ületab oma multifunktisonaalsuses kõik kanalid, sh võimaluses nähtavat puudutada (touch-screen). Aga milles seisneb trükimeedia nõrkus ja tugevus?
Tugevustena saaks nimetada sõnumi usalduväärsust aga ka asjaolu, et kvaliteetsel paberil trükitud reklaam võimendab reklaamitava toote kvaliteeti. Samuti on regionaalsed ajalehed oma piirkonnas enamasti loetavamad – toimib fenomen, mille kohaselt lugejat huvitab esmalt just kodukandis toimiv.
Nõrkustena võiks märkida ära suhtelist kohmakust. Olete näiteks paberil kommenteerimise võimalust otsinud ;) ? Lisaks vähene demograafiline selektiivsus ja reklaami kaunikesti lühikene eluiga. Midagi veel?
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com
Äri. Davidoff
Hea sigari ostmine on sama kaalukas samm kui aktsiate või hea viiuli soetamine. Zino Davidoff tuli 1946 aastal turule esimene Davidoffi sigariseeria ja tegi sigarist kuningate, poliitikute ja ettevõtjate staatusesümboli.
Kiievis sündinud ja isa tubakapoes, mis asus Genfis, karjääri alustanud Zino Davidoff
tegeles tubaka kasvatamise ja tootmisega. Pärast pikaleveninud õppereise Argentiinasse, Brasiiliasse ja Kuubale pöördudes tagasi Genfi, kus 1929.aastal seadis sisse isa poes esimese Euroopas sigarikeldri, mis võimaldas Havanna sigareid säilitada optimaalsetes keskkonnatingimustes. Davidoff lasi vaatamata USA 1962.aasta kehtestatud kommunistliku Kuuba vastasele majandusboikotile oma Havanna sigarid valmistada selle Kariibi mere saarel.Selle eest sai Davidoff keelu oma sigareid USA turul müüa.
1967.aastal tuli turule legendaarne Davidoff NR.1, Kuubal püstitati selleks lausa uus vabrik. Kuid juba 1970 võttis Šveitsi tubakakauplemisfirma Oettinger üle Davidoffi äri Genfis, muutes selle aktsiaseltsiks. Davidoff väljastas 1980.aastate keskel litsentse ka teistele tootjatele. Kõige rohkem kogus populaarsust parfüüm Cool Water, turuletulekust alatest 1988.aastast sai armastatuim meestelõhn.
1991.aastal kasumijaotuse ja kvaliteedi pärast tüllipööranud Davidoff lõi lahku oma Kuuba partnerist, selle tulemusena valmistatakse sigareid Dominikaani Vabariigis. Vaatamata tubakavastastele kampaaniatele muutus sigarisuitsetamine üha populaarsemaks Hollywoodi filmiladviku seas.Zino Davidoff suri 1994.aastal 87 aasta vanuselt olles oma kopsudest lasknud aastakümnete jooksul iga päev läbi mitmeid ja mitmeid sigareid.
Foto: flickr.com
Rahandus. Hinnatõusu panustasid taas monopolid
Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinnaindeks augustis 0,3 protsenti, olles aastataguse suhtes 5,5 protsenti kõrgem. Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul augustis 2,5 protsendini.
Augustis andsid märkimisväärse osa hinnatõusust taaskord monopoolses seisus olevad ettevõtted. Elektri 8,3-protsendiline hinnatõus tõstis tarbija ostukorvi maksumust augustis 0,3 protsenti, kanalisatsiooniteenus kallines 2,9%. Konkurentsisurve puudumise tõttu on oluline tagada monopoolses seisus olevate ettevõtete hinnakujunduse läbipaistvus.
Finantsturgude rahutuste laine on üle kandunud ka toormeturgudele, põhjustades tavapärasest suuremat hindade kõikumist. Toormehindade heitlikkus võib raskendada hindade kujundamist pakkumisahela alguses, kuid see pole lisanud võrreldes aasta algusega täiendavat survet tarbijahindade tõstmiseks. Eesti majandus on tihedalt seotud euroalaga, kus inflatsiooniootused on jäänud eesmärgi lähedaseks – hoida inflatsioon keskmises perspektiivis allpool 2 protsenti, kuid selle lähedal.
Eurole ülemineku järgselt on psühholoogilise hinnakujunduse võtete tõttu esmatarbekaupade hulgas järjest enam neid hindu, mis lõpevad üheksa sendiga. Tarbijakaitseameti hinnavaatluste andmetel oli selliste hindade osakaal selle aasta jaanuaris napilt üle kümnendiku, ent augusti seisuga oli see näit tõusnud peaaegu kolmandikuni. Taolise hindade sättimise mõju inflatsioonile on siiski väheoluline.
Allikas: Eesti Pank
Foto: Flickr.com
Majandus. Kas aasta 2010 oli süngem kui eelmine?
2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus.
Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks.
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%. Kaupade eksport jooksevhindades suurenes 35%, samas suurusjärgus oli ka töötleva tööstuse kasv. Kasvunumbrite konks peitub aga selles, et võrdlus leiab aset kriisi põhjaga kui näitajad olid madalseisus.
Tööturu olukord hakkas aasta teises pooles paranema
2009. aastal ja ka 2010. aasta alguses elas tööturg üle korraliku šoki. Töökohtade massiline kadumine tõi omakorda kaasa tööpuuduse kiire suurenemise ja hõive languse. 2010. aasta teises pooles šokk ei süvenenud, vaid töökohti hakkas lisanduma ning tööpuudus vähenes. Siiski ei ole aset leidnud mõningased positiivsed muutused viinud tööturgu tagasi samasse seisu nagu see oli paar aastat tagasi. Töötusnäitajad 2010. aastal ning ka 2011. aasta alguses olid oluliselt kõrgemad kui võiks olla loomuliku tööpuuduse puhul, mis tekib tehnoloogilise arengu käigus ja selle tõttu, et tööjõud liigub ühelt töökohalt teisele. Kui loomuliku tööpuuduse puhul on töötuid 4–6% tööturul olevast rahvastikust, siis 2011. aasta algul oli töötuse tase kaks korda kõrgem.
Kõige enam oli töötuid 2010. aasta I kvartalis, kui töötute arv küündis 137 000-ni ning töötuse määr 20%-ni. Aasta hiljem, ehk 2011. aasta I kvartalis oli töötute arv hinnanguliselt 99 000 ning töötuse määr 14%. Töötus võiks väheneda ka mitteaktiivseks jäämise tõttu (õppijad, koduperenaised ja pensionile jääjad), kuid enamus kriisi tippajal töötuks jäänutest ei ole seda teed läinud. Kui 2010. aasta I kvartalis oli hõivatuid 554 000, siis aasta hiljem I kvartalis 591 000 ning tööhõive määr 4 protsendipunkti kõrgem.
Allikas ja foto: Statistikablogi
Turunduskommunikatsioon 2.10
Eelmisel korral lõpetasime sotsiaalsete võrgustikega, õhku jäi märksõna: sisutootmine. Et artiklite seeria on olemuselt eklektiline, sest valmib tavaliselt kaheteistkümnendal tunnil, siis astun sammu tagasi ja räägin mõne sõnaga lahti kanalite valiku.
Tänasega parimaks tegevusele üleskutsuva iseloomuga meediumiks, loetakse televisiooni. TV tugevaks plussiks tuleb märkida asjaolu, et annab kampaaniatele emotsionaalse lisaväärtuse, kuna väljundit peetakse meediumina eksklusiivseks. TV osutubki hinnaefektiivseks siis, kui eesmärgiks on mõjutada suuri masse. Praktikas tähendab see aga ka asjaolu, et lühiajalisi kampaaniaid teles läbi viia ei ole tasuv. Eelmärgitud halli tsooni platseerub tänasega aga uus tulija Interneti Televisooni näol. Kui siiani on Internetti valdavalt otseturunduskanaliks peetud, siis aeg on ka siinkohal korrektuurid teinud. Asjalikku lisalugemist Best-Marketing`i 01.06.11 uudiskirjast…
Minnes samm sammult ajas tagasi, ei saa kuidagi üle ega ümber pimeda meediumi ehk raadio olemusest. Kuigi kõigi vanade meediumite, olgu selleks siis kino, raadio, tänasel päeval aga ka televisioon, hukku ennustatakse ette iga uue tegija ( näiteks: Internet) tulekul, ei kipu nad eriti kuhugi kaduma. Pigem vastupidi – raadiot peetakse siiani parimaks kanaliks üleskutsuva ja teada-andva sõnumi edastamiseks. Pealegi ei ole reklaamiklipi tootmine teab mis kallis. Pigem ei vaevuta pahatihti klippide loomisel piisavalt pingutama ja tulemus jääb kahvatu.
Siit veel samm tagasi oleks aga trükimeedia, millest aga järgmisel korral.
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com
Äri. Adidas
1918. aastal meisterdas Adolf (Adi) Dassler, väljaõppinud pagar, oma esimesed jooksukingad vanemate pesuköögis. Kuid juba loetud aastad hiljem – aastal 1924, asutas ta koos vanema venna Rudolfiga Põhja-Baieri linnas Herzogenaurachis firma Gebrüder Dassler (Vennad Dasslerid). Mõlemad vennad olid kaua ja aktiivselt tegelenud spordiga nii ei kujutanud spordijalatsite ärisse tuleks midagi uut. Suur edu saatis nende jooksukingi, mille eritunnuseks olid käsitsi sepistatud naelad. Jesse Owens, Ameerika kergejõustiklane võitis Berliini olümpiamängudel 1936.aastal nende kingadega neli kuldmedalit.
1948.aastal lõi kumbki vend juba oma firma. Adi lõi Adidase ( Adi+Dassler) ja Rudolf- Puma. Sellest ajast peale olid vennad konkurendid ja võistlesid omavahel kõigi mõeldavate ja mõeldamatute vahenditega. Edukamaks osutus Adi Dassler kes võttis 1949 kasutusele kolm triipu- Adidase tunnusmärk, leiutas 1954 jalgpallijalatsitele kruvitavad korgid. Samal aastal mängis Saksa meeskond jalgpallis Adidase jalatsites ning võitis MM-i. Adi Dassler ja tema Adidase kaubamärk saatis seepeale Saksa rahvusmeeskonda peaaegu igal mängul.
Esimese jalgpalli valmistas firma 1963.aastal ning 1967 hakati tootma spordi- ja treeninguriideid. Jalgpalli MM-il 1970 oli Adidas ametlik pallidaga varustaja.
Adidase ja Puma jalgealune hakkas kõikuma 1980. aastal kuna mõlemad keskendusid üksnes professionaalsetele sportlastele, magades maha trendide liikumise kus spordiriided ja-jalatsid said vaba aja rõivastuseks. Suurtegijateks tõusid Nike ja Reebok, seevastu Adidas pidi sulgema mitmeid tehaseid ja vallandama töölisi. Pärast firma asutaja poja Horst Dassleri surma müüsid tema õed firma allesjäänud osakud prantsuse finantsmahhinaatorile, poliitikule ja jalgpalliomanikule Bernard Tapie´le , kes sattudes rahalistesse raskustesse ja müüs osakud 1993.aastal edasi prantslasele, Robert Louis Dreyfusi ja Christian Tourresi juhitavale investorgrupile. Just 1993.aastal muudeti Adidas aktsiaseltsiks ja viidi kaks aastat hiljem börsile. Pärast firma Salomon ostmist nimetati ettevõtte ümber Adidas-Salomon AG-ks.
Adidas ostis 2005.aastal Reeboki ning Adidase kaubamärgi all müüakse tänasel päeval ka kosmeetikatooteid.
Foto: flickr.com