Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Kuidas õpilasfirmast arendada välja päriselt toimiv ettevõte

By

Õpilasfirma Spotter pälvis 2021. aastal Eesti parima õpilasfirma tiitli innovatiivse tootega, mis võimaldab jälitada ja leida põõsastesse kaduma läinud discgolfi kettaid. Nüüdseks on õpilasfirma asutajad kooli lõpetanud ning on ülikoolis või ajateenistuses. Sellele vaatamata on nad õpilasfirmast suutnud kasvada päris ettevõtteks ning arendanud välja ka uue toote. Mida noored tegid, et kasvada õpilasfirmast toimivaks iduettevõtteks?

Spotteri kaasasutaja ja arendaja Morgan Pilviste selgitas, et tegelikult parima õpilasfirma tiitlit ei võidetud üksnes enda arendatud toote eest. „Hinnati ikkagi kogu ettevõtte toimimist, arusaamist finantsidest ja turundusest ning meeskonnatööd. Usun, et see viimane ongi lõpuks kõige olulisem, mis on ka meil võimaldanud õpilasfirmast sammu edasi minna,“ märkis Pilviste.

Õpilasfirma programmist saadud kogemused andsid julguse edaspidigi teadmisi ja oskusi koguda eri valdkondadest ja programmidest. „Oleme nüüdseks osalenud mitmetes programmides ja projektides, kus oleme pidanud näiteks üha uuesti enda ideid ja toodet tutvustama erinevate nurkade alt. See on andnud meile oskuse ise väga põhjalikult läbi mõelda kõik oma ettevõtmise aspektid,“ lausus kaasasutaja Artur Sepp, lisades, et peale kogemuste on erinevates programmides osalemine andnud ka uue ettevõtmise jaoks vajalikke kontakte ja muid hüvesid.

Näiteks käesoleva aasta alguses tuli Spotter teisele kohale Samsungi Solve For Tomorrow võistlusel, millega kaasnes ka 5000 euro suurune auhind. „Auhinna panime loomulikult ettevõtte jaoks tööle, aga lisaks sellele saime programmi jooksul osaleda disainmõtlemise koolitusel ning õnnestus nõu küsida isiklikult meile määratult mentorilt. Need on kõik võimalused, mida iga alustav ettevõte võiks ära kasutada, sest tavaelus võivad sellised koolitused ja kogemused vägagi kulukad olla,“ selgitas Pilviste.

Praeguseks on Spotter välja tulnud oma seadme uue täiustatud versiooniga, mis suudab ketast leida kaugemalt ning on mitme teise täiendusega. „Kusjuures oleme selles osas samuti abi saanud just võistlustel ja programmides osalemisest. Peame ju palju oma seadet väljas olles katsetama ja saime Samsungi poolt selleks nende Galaxy Fold4 volditava telefoni, mis seda tööd märksa lihtsamaks teeb. Ühel ekraani poolel on avatud meie rakendus ja teises arendamiseks mõeldud programm, et seal kõike vajalikku jälgida,“ märkis Pilviste.

Volditav seade on ka ideaalne videokõnede ja koosolekute pidamiseks, sest vajadusel saab selle alati voldituna lauale asetada, et siis ühiselt terve meeskonnaga pildis olla nii, et keegi ei peaks telefoni eraldi hoidma. Kvaliteetne kaamera võimaldab ära teha ka kõik vajalikud pildid toodetest või lihtsalt sotsiaalmeedia sisu jaoks.

Kui kaugele või suureks Spotter kasvada soovib ei osanud noored veel öelda, kuid kindlasti tegeletakse edasi toote arendamise ja programmides ning kiirendites osalemisega. „Mõtteid meil uute toodete ja võimaluste osas jagub,“ kinnitas kaasasutaja Artur Sepp.

Foto: spotter.ee

Palgakasvu kiirenemine ei korva tarbijahindade tõusu

By

Teises kvartalis kiirenes statistikaameti andmetel keskmise palga kasv esimese kvartali 8,1%lt 10,1%ni. Ka maksu- ja tolliameti andmete järgi suurenes keskmine deklareeritud palk sarnases tempos. Kuigi tarbijahindade kiire tõus on hoogustanud ka palgakasvu, jääb see hinnatõusule alla ja keskmise palga ostujõud on kahanemas.

Palgakasv oli 18,6%ga aastavõrdluses eriti kiire majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis alles taastub koroonaviiruse kriisist. Majutus- ja toitlustusettevõtetes ulatus keskmine palk 62%ni majanduse keskmisest ning seal on ka suurem miinimumpalka teenivate töötajate osakaal. Tänu miinimumpalga tõusule ja majutuse ning toitlustuse tegevusala jõudsale taastumisele on selle aasta esimeses pooles taas kiiremini kasvanud mediaanist allapoole jäävad palgad.

Ettevaates mõjutab palgakasvu ühelt poolt töötajate suurem surve palgatõusuks, et taastada ostujõudu. Kiirem palgakasv on võimalik nendes ettevõtetes, kus toodangu hind on kasvanud hoogsamalt kui tootmiskulud. Samas pidurdab palgakasvu tööandjate kindlustunde vähenemine seoses suure ebakindlusega toorme- ja energiahindade ning välisnõudluse osas. Majandusolukord nõrgeneb teisel poolaastal võrreldes esimesega, kuid töötajate nappus ja tarbijahindade kiire tõus hoiavad palgakasvu senisega sarnases tempos.

Foto: PIRO from Pixabay

Eestis elab üle 1000 koduta inimese

By

Eile avaldatud rahva- ja eluruumide loendustulemustest eluruumide osas selgus, et Eestis on asustatud ehk püsielanikega eluruume kokku 557 146. Koduta inimesi, kellel puudub isiklik või üüritud eluase või mõni muu alaline majutusvõimalus, on loenduse andmetel kokku enam kui tuhat.

Ilmnes, et Eestis on kokku 737 873 eluruumi, millest asustatud ehk püsielanikega on 557 146. Samuti selgus, et Eesti elanikud eelistavad üha enam elada eramutes ning uusi eluruume ehitatakse eelkõige Tallinna ja Tartu ümbrusesse.

„Kuid Eestis on ka inimesi, kellel puudub üldse isiklik või üüritud eluase või mingid muud alalised majutusvõimalused. Enamasti on nad suunatud ajutisse elupaika või ööbivad väljas ning seega võib neid loenduse mõistes pidada koduta inimesteks,“ lausus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Koduta inimesi on Eestis hinnanguliselt 1060. Neist 73% on mehed ning 27% naised ja nende keskmine vanus on 52: meestel 53 ja naistel 50. Koduta inimestest 53% on vene, 38% eesti ning 9% muust rahvusest.

„Paraku on nende seas ka alaealisi – ligi 9%. Iga viies koduta inimene on aga pensioniealine,“ lisas Trasberg.

Rahvaloenduse tulemuste järgi elas 31.12.2021 seisuga kõige rohkem koduta inimesi Harjumaal – hinnanguliselt 829 (neist 594 Tallinnas). Järgneb Ida-Viru, kus neid elas 92 (neist 62 Narvas). Läänemaal oli koduta inimesi 46 ja Tartumaal 26 (neist 17 Tartu linnas). Enam kui pooltes maakondades oli koduta inimesi alla 10. Hiiumaal ei ela rahvaloenduse andmete põhjal aga ühtegi koduta inimest.

Info inimeste kohta, kellel puudub isiklik või üüritud eluase, alalised majutusvõimalused ja nad on suunatud ajutisse elupaika või ööbivad väljas, koguti kõikide kohalike omavalitsuste käest 31.12.2021 seisuga 2022. aasta alguses. Tulemused on hinnangulised.   

Rohkem infot eluruumide kohta leiab rahvaloenduse tulemuste veebilehelt ja statistika andmebaasist.

Foto: JerzyGorecki via Pixabay

Reedel algab Ukraina toetuseks tehtud 2eurose mündikaardi müük

By

Eesti Pank hakkab reedel müüma Ukrainale ja vabadusele pühendatud 2eurost münti sisaldavat mündikaarti, millest keskpangale laekuva tulu kannab Eesti Pank Ukraina keskpangale. Erikujundusega mündi kujundas Eesti Kunstiakadeemias õppiv noor Ukraina sõjapõgenik Daria Titova.

Mündikaardi hind on 18 eurot. Mündikaartide müügist Ukraina keskpangale kantava tulu suuruse avaldab Eesti Pank siis, kui on selgunud müüdud mündikaartide kogus, millest on maha arvestatud maksud ja müügikanaliga seotud kulud. Esialgu plaanib Eesti Pank toota kuni 40 000 mündikaarti, aga on valmis tiraaži suurendama, kui nõudlus peaks osutuma suuremaks.

Kui 2eurost sisaldava mündikaardi müük algab 8. juulil, siis laiemalt jõuavad erikujundusega mündid ringlusse selle aasta lõpus. Ringlusse tuleb kaks miljonit 2eurost münti. Kaheetapilise lähenemise põhjus on Eesti Panga eesmärk anda võimalikult kiiresti toetust oma vabaduse eest võitlevale Ukrainale.

„Kui tavaliselt võtab erikujundusega 2eurose mündi loomine aega 1,5 aastat, siis sel korral saime mündikaardid valmis nelja kuuga. Mündikaardi müük toetab Ukrainat, seepärast tegime need valmis rekordkiirusega. Võtmeroll projektis oli Eesti Kunstiakadeemial, kes korraldas Ukrainast põgenenud kunstiüliõpilaste seas kiirkorras kujunduskonkursi. Ukraina võitleb iga päev oma vabaduse eest ja iga euro loeb,“ ütleb Eesti Panga president Madis Müller.

Ukrainale ja vabadusele pühendatud 2eurosel mündil on kujutatud õrnuse sümbolina neidu, kes omakorda kaitseb oma peos olevat lindu. Samuti on mündil kujutatud viljapead. Mündikujunduse autor on Harkivist pärist EKA kunstiüliõpilane Daria Titova. Mündikaardi kujundas Vladimir Taiger, kes osales nõustajana ka mündi kujunduse juures.

Eesti Pangas algas eeltöö Ukrainale ja vabadusele pühendatud erikujundusega 2eurose loomiseks aprillis. Mündikujunduse tekkes oli väga oluline roll Eesti Kunstiakadeemial, kus sel kevadel said oma õpinguid jätkata sõja eest põgenenud Ukraina kunstiüliõpilased. EKA korraldas aprillis kiirkorras mündikujunduse konkursi Ukraina tudengite seas, mille võitis Daria Titova. Mai alguses kinnitas kujunduse Eesti Panga nõukogu, kelle otsusel lisati mündile Ukraina iseseisvust ja vastupanu sümboliseeriv tervitus „Slava Ukraini“. Pärast seda pidid 2eurose kujunduse heaks kiitma Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu riigid. Paralleelselt valmistas keskpank ette mündikaartide ja 2euroste tootmist. Mündid vermiti Slovakkias ja mündikaardid valmisid Poolas.

Mündikaardi müük Omniva e-poes: https://pood.omniva.ee/et/15-numismaatika

Foto: Eesti Pank

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõus jätkub

By

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta mais võrreldes aprilliga 3,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 33,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas indeksit aastases võrdluses eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergia varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete, toiduainete ning metalltoodete tootmises. „Töötlevas tööstuses oli hinnatõus kokku 24,0%, sealhulgas toiduainete tootmises 21,2%“, lisas Valgenberg.

Võrreldes aprilliga mõjutas indeksit enam hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises.

Ekspordihinnaindeks kasvas mais võrreldes aprilliga 3,3%. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, naftasaaduste ja ehitusmaterjalide hinnad. Võrreldes 2021. aasta maiga suurenes ekspordihinnaindeks 27,7%.

Impordihinnaindeks kasvas mais võrreldes eelneva kuuga 2,5%. Enim tõusid hinnad elektrienergial, naftasaadustel ja kemikaalidel. Võrreldes 2021. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 30,1%.

Foto ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/toostustoodangu-tootjahinnaindeks-ekspordi-ja-impordihinnaindeks-mai-2022

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9%

By

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9% (loe lähemalt siit, kui palju ja mis tegevusaladel).

Mis on üldise keskmise palgatõusu taga? Kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid? Või ikkagi on inimeste palgad samas töökohas tõusnud, kuid meie tuttavad lihtsalt ei kipu oma palgatõusu uudist levitama? Keskendume teisele võimalusele ja vaatame palgarakenduse andmetest, kust leida inimesi, kelle töötasu on viimase aastal suurenenud.

Selleks võrdleme 2020. ja 2021. aasta neljandas kvartalis täiskohaga töötanud inimeste andmeid, kelle amet on teada. Võrdleme vaid neid inimesi, kes töötasid mõlemal aastal kogu neljanda kvartali ühe tööandja juures samal ametikohal. Analüüsime ligikaudu 300 000 töötaja töötasu, kelle brutotöötasu jäi mõlemal aastal vahemikku 500 kuni 10 000 eurot, välja jätsime sellest suurema palgaga ja töölt puudunud inimesed.

Allikas ja lugege edasi: https://www.stat.ee/et/uudised/palgaralli-huvitav-kellel-kull

Foto: www.stat.ee/

Mopeedautodele muutub tehnoülevaatusel käimine kohustuslikuks

By

Alates 1. maist peavad mopeedautode omanikud viima enda sõidukid kuue kuu jooksul tehnoülevaatusele ning edaspidi ei pea üle seitsmekümneaastaseid musta numbrimärgiga autosid ülevaatusele viima.

Mopeedautodele loodav tehnoülevaatuse kohustuse eesmärk on muuta nende liikluses osalemist ohutumaks ning takistada nõuetele mittevastavate ümberehituste ja parandustöödega sõiduke liikluses osalemist. Transpordi asekantsler Ahti Kuninga sõnul on liikluses palju neljarattalisi mopeede, mis ei vasta tehnonõuetele ja liiklusregistri andmetele. „Näiteks on sõidukit omavoliliselt ümberehitatud, kehvasti parandatud või jäetud mopeedauto hoopis parandamata, ohustades teisi liiklejaid ja sõidukis olijaid,“ ütles Kuningas.

„Suur osa neljarattalisi mopeede tuuakse Eestisse Soomest, kus neid tuleb viia regulaarselt ülevaatusele. Soomest tuuakse neid Eestisse eelkõige sellepärast, et sõiduk ei läbi ülevaatust ja seda ei lubata liiklusesse. Seega tuuakse Eestisse oluliste, mõnikord lausa ohtlike vigadega sõidukeid. Ohutuma liikluse tagamiseks, tuleb mopeedautosid edaspidi kontrollida regulaarsel ülevaatusel,“ selgitas Kuningas. Lisaks Soomele on neljarattalistele mopeedidele ülevaatuse kohustus veel kuues Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas Leedus.

Ülevaatusele jõudmiseks on mopeedauto omanikel alates 1. maist kuus kuud, et omanik saaks valida endale sobiva ülevaatuse aja. Pärast esimest ülevaatust tuleb kuni kümme aastat vana mopeedautoga käia ülevaatusel iga kahe aasta tagant ning vanematega sõidukitega iga aasta. Mopeedauto esmasel registreerimisel tuleb minna ülevaatusele nelja aasta möödumisel. Eestis on registreeritud 2217 L6e kategooria sõidukit ehk mopeedautot, mille omanikke muudatus mõjutab.

Samal ajal kui mopeedautodele tekib ülevaatuse kohustus, kaob see musta numbrimärgiga autodelt ehk vanasõidukitelt, mis on vanemad kui 70 aastat. „Musta numbrimärgiga autode ülalpidamine on meie tehnikaajaloo hoidmisel olulisel kohal ning neid kasutatakse liikluses väga harva. Osad autod on juba nii vanad, et tehnoülevaatusele viimine ei aita ohutusele kaasa, vaid hoopis lõhub autot. Vanasõidukina arvele saamine on juba praegu kõrgete nõudmiste järgi, mistõttu ei ole põhjust üle 70-aastaseid autosid tehnoülevaatusel edaspidi kontrollida,“ ütles Kuningas.

Vanasõidukina tunnustamise protseduuri käigus kontrollivad kaks asjatundjat muuhulgas põhjalikult ka sõiduki tehnonõuetele vastavust ning vanasõidukina tunnustamise akt on kehtiv 12 aastat. Iga 12 aasta möödudes tuleb sellisel sõidukil läbida uuesti vanasõidukina tunnustamine. Eestis on hetkel üle 70-aastaseid vanasõidukeid 146.

Foto: harry_nl on VisualHunt

Rekordiline energiahind ei lase hinnatõusul lähiajal aeglustuda

By

Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8%ni, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8%. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid. Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi ja mootorikütuste arvele langeb umbes pool kogu tarbijakorvi maksumuse kasvust.

Energiahindade kiire kallinemine jätkub: novembris tõusis elektrihind aastavõrdluses 49% ja detsembri alguses tõukas külm ilm selle ajutiselt uute rekordtasemeteni. Lisaks otsesele hinnatõusule mõjutab elektri kallinemine kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust, mille mõju näeme alles järgmistel kuudel.

Elektrikulud moodustavad keskmiselt 0,8% ettevõtete kogukuludest. Elektrikulude osakaal on suurim – ligikaudu 10% – paberitootmise ja veevarustuse tegevusaladel. Osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda. Maagaasi hind kallines kuuga 60% ja see kandub lähikuudel üle soojusenergia hindadesse. Suurim ühekordne hinnahüpe tuleb eeldatavalt detsembris.

Foto: Eesti Pank

Sutt: Saaremaal tehakse maailmatasemel innovatsiooni

By

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt külastas 05.11.21 Saaremaal tööstusettevõtteid Baltic Workboats, Saaremaa Lihatööstus ja Incap Electronics Estonia. Kohtumistel ettevõtjatega keskenduti ekspordi, innovatsiooni ja rohepöörde ning oskustööjõu puudusega seonduvale.

“Tõeliselt hea meel on näha, et Saaremaal tehakse innovatsiooni, mida hinnatakse kõrgelt nii Eestis kui kogu maailmas. Olgu selleks siin arendatud kõrgtehnoloogilised laeva juhtimisseadmed, tipptasemel elektroonikaseadmed või kõrgkvaliteetne toit,“ märkis Sutt. „Paljud meie tootmisettevõtted on oma valdkonnas rahvusvahelised tegijad ja panustavad olulisel määral Eesti majanduse konkurentsivõimelisusesse.“

Kõigis kolmes ettevõttes oli jutuks eksport ja kuidas saaks riik ettevõtjatele veelgi enam välisturgudele laienemisel toeks olla. „Hea meel oli kuulda, et EASi ja Kredexi programmid on pakkunud tuge meie ettevõtetele nii ekspordi- kui ka tootearenduses. Nende tegevustega kindlasti jätkame ka uues EAS-i ja Kredexi baasil loodavas organisatsioonis, pakkudes teeunseid ettevõtja jaoks veelgi kliendikesksema,“ rääkis Sutt.

Ettevõtjatega arutati ka tuleviku väljakutsete ja nii digi- kui rohepöörde üle. „Tootearendus ja keskkonna jalajälje vähendamine on miski, mis tulevikus määrab ettevõtete konkurentsivõime. Kui tööstust saadab sageli ekslik kuvand, et tegu on millegi saastava ja vanamoodsaga, siis nende tehaste külastus kinnitas, et tänapäevane tööstus on järjest tehnoloogiakesksem ja keskkonnasõbralikum ja meenutab rohkem arvutimängu kui midagi muud. Näiteks laevatootja Baltic Workboats paigaldas oma territooriumile esimese tuulegeneraatori juba üle 10 aasta tagasi ja tänaseks töötab kogu tehas 100-protsendiliselt taastuvenergial – see on väga kõva sõna! Ka Saaremaa Lihatööstuses pööratakse keskkonnasäästlikkusele üha rohkem tähelepanu, seda oli näha nii paigaldatud päikesepaneelidest kui ka uuendatud keskkonnasõbralikemate külmutussüsteemide puhul. Keskkonna jalajälje vähendamine on ka Incapi prioriteet,“ tõi Sutt esile.

Suure murekohana tõid ettevõtjad esile tööjõuprobleemi. Minister tõdes, et tippspetsialistide ja inseneride puudus on suur kogu maailmas. Ka Eestis väheneb tööturu kõige aktiivsema vanuserühma (20-64 aastased) suurus järgneva viie aastaga 32 000 inimese võrra. Eesti konkureerib globaalselt talentide pärast, seetõttu peab olema oskustööjõu värbamine välismaalt paindlikum ja nende töötajate lõimumine meie ühiskonda sujuv. Koostöös Siseministeeriumiga oleme valmistanud ette ettepanekud, kuidas muuta värbamist nendes valdkondades, kus meil oma oskustööjõudu on puudu, lihtsamaks ning detsembris soovin saata need tagasisidestamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele,“ ütles Sutt.

Minister Sutt osales ka elektroonikatööstusettevõte Incap pidulikul uue kõrgtehnoloogilise tootmisliini avamisel, mis võib panna tugeva aluse kosmosetööstusele Eestis. Loe lähemalt siit.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Incapi Kuressaare tehas avas pidulikult uued tootmisseadmed

By

Elekroonikatööstusettevõte Incap Electronics Estonia avas 5.11.21 Kuressaare tehases pidulikult kaasaegse lainejootmismasina ja selektiivjootmismasina. Avaüritusel osalenud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul võib saarlaste tipptehnoloogia panna tugeva aluse kosmosetööstusele Eestis.

Uued seadmed hangiti rahvusvahelise elektroonikatööstusettevõtte Eesti tehasesse eeskätt selleks, et tõsta toodangu kvaliteet kõrgeimale tasemele ja vastata veelgi paremini klientide ootustele, märkis Incapi Estonia tehase juht Greg Grace. Investeeringu väärtus on kokku veerand miljonit eurot.

“Elektroonikaseadmeid kasutatakse igapäevaselt üha enam ning nende tootmine kolitakse järjest lähemalt koduturgudele. See julgustab meid investeerima kõrgtasemel tehnoloogiasse,” märkis Grace. Tipptasemel toodangu pakkumine on end silmapaistvate klientide näol ka ära tasunud – nii näiteks õnnestus Incapi Kuressaare tehase meeskonnal lüüa tänavu kaasa NASA programmi tarbeks toodetud Kuu uurimise kaamera elektroonika tootmises, mille kvaliteedinõuded ja normid on erakordselt kõrged.

Uute seadmete avamisel osalenud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõdes, et täna on Eesti tööstus piisavalt võimekas, et toota kasvõi kõik vajalik Kuule mineva objekti jaoks. “Meil on Eestis olemas kõik vajalikud oskused, alates nutikast riistvara- ja tarkvaraarendusest kuni maailmatasemel tootmisettevõteteni vajaliku tarneahelaga selleks, et teostada tõelisi maailmatasemel projekte. Ainuüksi Incapi toodang on ehe näide sellest, et siinne tipptehnoloogia võib teha Eestist tõsiseltvõetava kosmoseriigi,” sõnas Sutt.

Täna Incapi tehases pidulikult avatud lainejootmismasina näol on tegemist seadmega, mis võimaldab joota trükkplaadile erinevaid läbivauk komponente kiirelt ja kvaliteetselt. Pidulikult avatud selektiivjootmismasina abil on aga võimalik paigaldada trükkplaadile valikuliselt selliseid komponente, mis ei talu tavapärast lainejooteprotsessi ja -seadmete kuumust ning on kasutusel keerulisemate toodete korral, kus läbivauk komponente paigaldatakse mõlemale trükkplaadi poolele ja tähtis on väga suur täpsus tina doseerimisel.

Rahvusvahelise elektroonikaseadmete tootjana pakub Incap nii suurtele tööstustele kui ka alustavatele idufirmadele uusima tehnoloogia abil valmistatud elektroonikaseadmete lahendusi. Incapi elektroonikat võib leida näiteks kaugloetavatest elektriarvestitest, tänavatel sõitvatest kergliikuritest, Eesti erinevate piirkondade nutikatest tänavavalgustitest kui ka maailma suurima merekontserni seadmetest või tuntuima liftitootja süsteemidest. Incapis toodetud akupankade abil veab näiteks Eesti esimene hübriidreisilaev Tõll reisijaid Virtsu-Kuivastu liinil ning üsna pea lendab Kuressaares toodetud elektroonikaga kaamera NASA programmi raames Kuud uurima.

Kuressaares tegutsev Incap Electronics Estonia elektroonikatehas kuulub Incap Corporationi gruppi, mis tegutseb Soomes, Eestis, Indias, Slovakkias, Suurbritannias ja Hongkongis ning annab tööd ligi 1900 inimesele, kellest sadakond töötab Saaremaal.

Foptod: https://incapcorp.com/estonia/