Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Möödunud aasta iive oli negatiivne

By

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne. 

Statistikaameti andmetel sündis 2011. aastal 14 679 ja suri 15 244 inimest, mis on vastavalt 1146 sündi ja 546 surma vähem kui aasta varem. Sündide suure vähenemise tõttu oli sündide ja surmade arvu vahe ehk loomulik iive taas negatiivne (-565). 2010. aastal oli loomulik iive 35 inimese võrra positiivne, ehk sünde oli napilt rohkem kui surmasid. Ehkki eestlaste loomulik iive oli 2011. aastal jätkuvalt positiivne, siis suur langus toimus võrreldes varasema aastaga sellegipoolest — kui 2010. aastal ületas sündide arv surmade oma 1704 võrra, siis 2011. aastal vaid 878 võrra. Maakondadest oli iive positiivne vaid Harju- ja Tartumaal.

Summaarne sündimuskordaja ehk keskmine laste arv naise kohta oli väiksem kui aasta varem (2011. aastal 1,52 ja 2010. aastal 1,64). Rahvastiku taastootmiseks peaks summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Laste saamine üha hilisemas eas on aasta-aastalt tõstnud naiste keskmist sünnitamisvanust. 2011. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 29,5 aastat ja esimese lapse sünnil 26,4 aastat.

2011. aastal sõlmiti 5499 ja lahutati 3099 abielu, mis on võrreldes 2010. aastaga 433 abielu ja 110 lahutust rohkem. Nii naiste kui ka meeste keskmine vanus esmakordsel abiellumisel on iga aastaga tõusnud. 2011. aastal oli meeste keskmine esmasabiellumisvanus 30,8 aastat ja naistel 28,2 aastat.

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/05/11/mullu-oli-enam-kui-tuhat-sundi-vahem/

Foto: flickr.com

Palgakasv võib pidurdada inflatsiooni aeglustumist

By

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kohaselt tõusis hinnatase aprillis märtsiga võrreldes 0,3 protsenti, aasta võrdluses aeglustus inflatsioon 4 protsendini. Euroala inflatsioon ulatus aprillis Eurostati esialgsel hinnangul 2,6 protsendini.

Eesti sisenõudlus on kiratsevale väliskeskkonnale vaatamata seni hästi vastu pidanud. Käesoleva aasta alguses kasvas Eesti jaekaubanduse müügimaht jõudsalt. Seda toetas tööturu olukorra märkimisväärne paranemine möödunud aastal ja jätkuv palgakasv viimastel kuudel. Koos palgatõusuga kiirenes viimastel kuudel alusinflatsioonis nende teenuste inflatsioon, mille tööjõukulud moodustavad suurema osa kuludest.

Toit kallines aprillis 0,5 protsenti, mille tingis eelkõige üksikute kaubagruppide järsk hinnatõus. Toidutoorme hindade muutused maailmaturul ei ole viimasel ajal enam olulist inflatsioonilisa põhjustanud.

Energia hinnasurve andis aprillis mõnevõrra järele ja toornafta odavnes aprilli kahe viimase nädala jooksul maailmaturul eurodes arvestatuna ligikaudu 3 protsenti. Mootorikütuste hinnatõus suurendas Eesti inflatsiooni aprillis kuu arvestuses siiski 0,1 protsendipunkti võrra.

Inflatsiooni edasise arengu seisukohalt on muu hulgas oluline tööturult tulenev surve. Kui viimase aja kiire palgakasv ei alane, võib see pidurdada ka inflatsiooni aeglustumist.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Flickr.com

Esimeses kvartalis tehti Eestis 99,3% maksetest elektroonselt

By

Eesti maksekeskkond liigub järjekindlalt tõhusamate ja mugavamate makseviiside kasutamise poole.Eestis tehti 2012. aasta I kvartalis 99,3% kõikidest pankade vahendusel algatatud riigisisestest maksetest elektroonselt. Sularahata maksete hulk on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja nende osakaal on alates 2001. aastast olnud üle 90%. Seda on soodustanud hea ligipääs internetti ja pankade elektroonsete võimaluste arendamine.

Eraisikud algatasid I kvartalis 62% kõikidest riigisisestest maksetest (siin ja edaspidi ei kajastata kaardimakseid). Ülekannete tegemisel kasutati enim internetipanga maksekorraldusi (63%), millele järgnesid otse- (25%) ja püsikorraldused (9%). Viie aastaga on internetipanga ülekannete arv kasvanud ligi 50%, otsekorralduste arv kolmandiku võrra ja mobiilimaksete arv 18%. Tänu nutitelefonidele muutub järjest populaarsemaks internetipanga mobiilirakenduste kasutamine, mis toetab internetipanga maksekorralduste arvu edasist kasvu. Pangakontoris tehtavate eraisikute ülekannete (sularahamaksed ja paberil maksekorraldused) arv on 2007. aasta I kvartaliga võrreldes vähenenud vastavalt 22% ja 47%.

Tänu ID-kaardi ja mobiil-ID järjest suuremale kasutusele on maksete tegemine muutunud turvalisemaks.Paroolikaardi kui vähem turvalise makse kinnitamise viisi riskide vähendamiseks on pangad langetanud makselimiidi 200 euroni päevas.

TNS Emori teostatud Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt kasutatakse elektroonseid maksekanaleid peamiselt mugavusest ja harjumusest ning neid peetakse turvaliseks. Internetipanga maksete tähtsus on suurenenud pea kõigis sotsiaaldemograafilistes gruppides. Sularahas teevad makseid põhiliselt pensionärid ja madalama sissetulekuga perekonnad, maksekorraldust pangakontoris eelistavad kasutada madalama sissetulekuga pered.

TNS Emori uuringu kohaselt eelistavad Eesti leibkonnad jääda oma väljakujunenud makseharjumuste juurde, mistõttu ei ole sularahata maksete üldises struktuuris muutusi oodata. Küll võib Eesti Panga kogutavale statistikale tuginedes väita, et suure tõenäosusega kasvab internetipangas tehtavate maksete arv tulevikus veelgi. Sellele avaldab muu hulgas mõju järjest leviv nutitelefonide kasutus ja internetipanga mobiilirakenduste arendamine. Arvestades Euroopa Liidu eesmärki kahekordistada 2015. aastaks e-kaubanduse mahtu ja hõlbustada piiriüleste e-maksete tegemist, võib oodata internetimaksete osakaalu tõusu nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Allikas ja foto: Eest Pank

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.16

By

Akadeemilist rada mööda minnes peaksime praegu jõudma isikliku müügi ja reklaamini, seejärel rääkima mõne sõna avalikust arvamusest. Et käesolevate kirjutiste sihtrühmaks ei ole eksamikomisjon vaid mikro- ja väikeettevõtjad, teen pigem vastupidi ja võtan praegusega teemaks just avalikussuhted.

Suhtekorraldusel on mitmeid ja mitmeid definitsioone. Tänasel päeval tähendab see omamoodi paradoksi, nimelt on nähtus sedavõrd keeruline ja interdistsiplinaarne, et väga selget määratlust ei olegi. Küll võime sedastada, et public relations tähistab tänapäeval kõiki mõjutamisvorme, millega tegelevad professionaalsed palgatud kommunikaatorid mõne kliendi huvides, eesmärgiga luua temast soodne pilt ja seista vastu võimalikele negatiivsetele arusaamadele.

Võrdluseks fenomen, mida on defineeritud kui identifitseeritud tellija poolt kinni makstud mitteisiklikku kommunikatsiooni läbi massimeedia, et veenda või mõjutada mingit auditooriumit. Ehk siis reklaam.

On ju väike vahe?


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
www.ehra.ee

Foto: flickr.com

Väikese ja keskmise suurusega ettevõttetes on hõivatud 79% erasektori töötajatest

By

Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), ehk ettevõtted, kus töötajate arv jääb vahemikku 0-249. Nende arv oli Statistikaameti andmetel 2010. aastal pisut üle saja tuhande, sh nii äriühingud kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Majanduslikult aktiivsete VKEde arv jääb aastate lõikes keskmiselt 70% juurde.

VKEdest kõige enam on mikroettevõtteid (kuni 9 töötajat), nende osakaal on viimastel aastatel kasvanud ja ulatus 2010. aastal 93,2%ni, väikeste ettevõtete (10-49 töötajat) arv on kahanenud ning nende osakaal on 5,5%, keskmise suurusega ettevõtteid (50-249 töötajat) oli vaid 1,1%.Kokku on VKEdes hõivatud 79% erasektori töötajatest. Üle poole (52%) VKEdest paikneb Põhja–Eestis. LõunaEestis asub 22%, Lääne-Eestis 12%, Kesk-Eestis 8% ja Kirde-Eestis 6% VKEdest. Kohalikul kapitalil põhinevaid ettevõtteid oli 92% ning 6% kuulus välismaa eraõiguslikule isikule. Teenustesektoris tegutseb 70% kõigist VKEdest.

VKEde poolt loodud lisandväärtus moodustas 2010. aastal kõigi ettevõtete lisandväärtusest 76%. Tootlikkus on VKEdes keskmiselt mõnevõrra madalam kui suurettevõtetes, kus tööviljakus hõivatu kohta oli 23,8 tuhat eurot.VKEdes varieerus see näitaja 14,6 tuhandest eurost mikroettevõtetes kuni 23,6 tuhande euroni keskmistes ettevõtetes.VKEde eksport moodustas 76% kõigi ettevõtete ekspordist. Ettevõtjate ootused tuleviku müügitulu osas on võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra positiivsemad. Kasumlikkus on siiski vähenenud, 69% VKEdest teenisid 2010. aastal puhaskasumit.

Üldise nõrgenenud finantskeskkonna taustal on järjest enam neid ettevõtjaid, kes vajaks ettevõtte äritegevuse arendamiseks lisarahastamist. Võrreldes varasemaga on kasutatud lisafinantseerimist palju aktiivsemalt, kui varasematel aastatel vajas lisarahastust ligikaudu 1/3 VKEdest, siis 2011. aastal oli see vajadus ligi 2/3 ettevõtetest. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted kasutavad peamiselt finantssektori teenuseid – liisingut ja pangalaene. Senisest rohkem on aga kasvanud laenuvõtmine perekonnalt ja sõpradelt, seda kasutavad lisarahastuse allikana peamiselt mikroettevõtted ja FIEd. Ettevõtted soetavad pangalaenu eest esmajoones põhivara. Eelmiste uuringutega võrreldes on kasvanud nende hulk, kes katavad pangalaenude abil oma tegevuskulusid, neid on VKEdest ligikaudu veerand. See käitumine võib olla seotud majanduskriisi järgse turu likviidsusprobleemidega ning pikas plaanis nõrgestab see märgatavalt ettevõtete jätkusuutlikkust.

Ettevõtjad loodavad järjest enam riiklikele toetustele, 42% ettevõtetest plaanivad järgneva 24 kuu jooksul saada riigilt toetust. Pakutavate riiklike ettevõtluse toetusmeetmetega on ettevõtjad üldiselt kursis, aastast aastasse onmuutumatult valitsenud trend, et toetustest on teadlikumad töötleva tööstuse ja majutus- teenustega seotud tegevusalade esindajad ja pigem keskmise suurusega ettevõtted. Ettevõtjate seast, kes teavad toetusmeetmeid hästi, oli ligi pool toetusmeetmetega rahul, samas oli 38% ka neid ettevõtjaid, kes ei olnud toetusmeetmetega rahul. Riigi poolt pakutavate e-teenustega on ettevõtjad rahul, neist 69% leidis, et ei ole riigi pakutavate eteenuste kasutamisega probleeme olnud. Raskusi on tekkinud üksnes 22% ettevõtjatest, kellest valdav osa on mikroettevõtted või väikesed ettevõtted.

Artikkel refereeritud siit…

Täismahus uuring avaneb lingilt…

Kujutis: praxis.ee, kujutisel: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv aastatel 2005–2010

Eesti eksport Hiinasse kahekordistus 2011. aastal

By

Statistikaameti andmetel kasvas 2011. aastal kaupade eksport Hiinasse varasema aastaga võrreldes 81% ja import Hiinast 61%. Üle kolmandiku Eesti koguekspordist Hiinasse moodustasid elektriseadmed.

2011. aastal eksporditi Eestist Hiinasse kaupu 203 miljoni euro eest ja imporditi 455 miljoni euro väärtuses. Viimati oli Eesti eksport Hiinasse nii suur 2006. aastal. Kaubavahetuse puudujääk Hiinaga oli 252 miljonit eurot (aasta varem 169 miljonit eurot). Eesti import Hiinast on viimase kümne aasta jooksul igal aastal ületanud eksporti, mis on suurendanud ka kaubavahetuse puudujääki. Vaid 2006. aastal oli kahe riigi vaheline kaubavahetus praktiliselt tasakaalus.

2011. aastal eksporditi Hiinasse kõige rohkem elektriseadmeid (sh raadioside seadmed ja antennid), mis moodustasid 39% Eesti ekspordist Hiinasse. Järgnesid kütused (37%) ning täppiselektroonika (sh meditsiiniaparatuur) (8%). Enim suurenes aastaga elektrimasinate ja seadmete eksport (ligi 4 korda), mis suurendas eksporti 57 miljoni euro võrra. Hiina moodustas Eesti koguekspordist 2011. aastal 2% ja oli Eesti peamiste ekspordipartnerite seas 15. kohal.

2011. aastal imporditi Hiinast enim elektriseadmeid, mis moodustasid Hiinast imporditud kaupadest 52%. Järgnesid mehaanilised seadmed (13%) ja keemilised staapelkiud (7%). Hiina moodustas Eesti koguimpordist 2011. aastal 4% ja oli peamiste impordipartnerite seas 8. kohal. Majanduslanguse ajal ehk 2009. aastal vähenes Eesti import Hiinast eelmise aastaga võrreldes järsult (37%), ent sellele järgnenud aastatel on import jõudsalt kasvanud, mis on kahtlemata seotud ka üldise majanduse elavnemisega.

Foto: stat.ee

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.15

By

Pärast pikemat vaikelu – jäime me märksõna – integreeritud turunduskommunikatsioon juurde. Kuidas või milmoel määratleda eelmärgitud kommunikatsioonitehnikat? Jäiga olekuga definitsioonid, nagu märgitud, jäid eelmisse kirjutisse. Samuti jäi sinna pildiline kujund: „sajajalgne“. Isiklikku arusaamist mööda on taoline epiteet igati omal kohal, sest tegu keeruka samas võimsa kogumiga. Eraldi võib rääkida kuluefektiivsusest, seda hetkest, mil organisatsioon kasutab ära oma väljundid, alates ärikingitustest ja lõpetades mitmetasandilise infovooga veebis. Kes soovib saada head ja kinnitavat näidet, vaadake palun kuidas pangad teavet välja annavad. Alustades sularahaautomaatidest ja lõpetades näiteks väljatrükkidega sealtsamast seadmest.

Kuidas iganes, algab kõik siiski planeerimisest, sealhulgas sõnumi kokkupanekust. Viimane võib osutuda tõsiseks komistukiviks organisatsiooni sees. Seda siis kui muu managment ei suuda aru saada, millest tuleneb vanasõna „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!“. Otseöeldes: kommunikatiivseid vigu, olgu selleks siis juba levinud sõnumi (kuvandi) tahtmatu ambivalentsus, lapsus sloganis jne. jne, on väga kulukas parandada.

Kas tasub? Muidugi, et. Eriti kui kliendid on sõna otseses mõttes käega katsuda. Näiteks nii nagu koolitus- või restoraniäris ikka juhtub. Trikk seisnebki infovoo sünkroniseerimises aga ka viirusturunduslike võtete kasutamises. Sellest siis bullshitbingolik kuid paraku täpne nimetus „integreeritud“.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
www.ehra.ee

Foto:flickr.com

 

 

 

Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval teha president Toomas Hendrik Ilvesele ettepaneku nimetada Ardo Hansson keskpanga järgmiseks presidendiks

By

Teisipäeval korralisele istungile kogunenud keskpanga nõukogu tutvus enne otsuse tegemist kaitsepolitsei julgeolekukontrolli käigus Ardo Hanssoni kohta kogutud andmetega. Eelmise aasta oktoobris kaheksaliikmelises nõukogus toimunud salajastel valimistel sai Hansson viis poolthäält.
Eesti Panga president Andres Lipstok on ametis selle aasta 6. juunini, keskpanga järgmise presidendi esimene tööpäev on 7. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Ardo Hansson juhib Maailmapanga majanduspoliitika osakonna tööd Hiinas. Alates 1998. aastast Maailmapangas töötav Hansson on lisaks Hiinale töötanud Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992. Hansson oli ka Eesti krooni rahareformi juhtinud rahareformi komitee liige. Varem on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid. Ardo Hanssonil on Harvardi ülikooli majandusteaduse doktorikraad.
Taustinfo
Eesti Panga presidendi ametisse nimetamise kord on järgmine:
1) nõukogu otsustab, kellele teha kandideerimisettepanek;
2) kandidaat läbib kaitsepolitsei julgeolekukontrolli, mida on aega teha kuni kolm kuud;
3) nõukogu tutvub julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega ning teeb põhiseaduse kohaselt Vabariigi Presidendile ettepaneku nimetada kandidaat keskpanga presidendi ametisse. Kandidaadil peab olema vähemalt viie nõukogu liikme toetus. Vabariigi President teeb oma otsuse 30 tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest;
4) Vabariigi President nimetab Eesti Panga presidendi ametisse.

Allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2012/_01/pt0131a.html
Foto: flickr.com

Eesti Panga hinnang Eesti sularahaautomaatide võrgustiku kohta

By

Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve: “Eesti on sularahaautomaatidega hästi varustatud riik, hetkeseisuga on riigis 841 sularahaautomaati. Eesti oli 2010. aasta lõpus 867 sularahaautomaati, kuid võrreldes tollase olukorraga ei ole võrgustikus toimunud muutuste tagajärjel üheski asulast sularahaautomaati päris ära võetud.
Oma võrgustikus on muudatusi teinud vaid Swedbank ning sedagi peamiselt linnades, mis regionaalses plaanis ei ole muutnud üldpilti. Erandiks on selles osas Virtsu sularahaautomaadi ja plaanitava Vaivara valla sularahaautomaadi sulgemine. SEB-l ja Sampo-Nordeal muudatusi oma sularahaautomaatide võrgustikus meie teada plaanis ei ole.
Eestis on üle 100 omavalitsuse, kus ei ole pangakontorit või sularahaautomaati, kuid valdavas osas nendest enamuses on postkontorid, kus pakutakse postipanga teenust. Eurole ülemineku ajal toimis sularahavahetus Eesti Posti postkontorites väga hästi. Postipankade puhul muidugi peab arvestama, et soodsam on see teenus SEB klientidele. Siinkohal on alati võimalus kliendiks astuda, aga seda vajadust hindabki eelkõige juba tarbija ise. Swedbank on käima pannud pangabussi, mis oma umbes 70 peatuskohga pakub teenust piirkondades, kus pank on jaeteenust kokku tõmmanud.

Eestis on kohti, kus kommertspankadel pole majanduslikus mõttes mõistlik sularahaautomaati hoida. Kohalikud omavalitsused peaksid vajadusel läbi rääkima kommertspangaga, et ühiselt leida võimalus, kuidas seda teenust inimestele tagada. Enam kui 10 omavalitsust on võtnud osa kulusid enda kanda selle nimel, et seal elavatel inimestel oleks võimalik sularahaautomaadi teenust kodu lähedal kasutada.
Teiste riikidega võrdluses paistab Eesti hästi silma. Lätis on 1190 sularahaautomaati ja 2,1 miljonit elanikku. Soomes on meiega võrreldes sularahaautomaate ligikaudu poole rohkem, kuid Soomes elab umbes 5,4 miljonit inimest. Meist vähem on sularahaautomaate euroala väiksemates riikides nagu Küpros, Luksemburg ja Malta. Eestiga võrreldes sama suure territooriumiga, kuid 10 korda suurema rahvaarvuga Hollandis on ka sularahaautomaate suurusjärgus 10 korda rohkem.”
Taust
Eesti leibkondade finantskäitumist mullu septembris kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt on Eesti elanike maksetavades ja sissetulekute laekumises märgatavalt vähenenud sularaha roll. Igapäevaostudel kasutab ainult sularaha ligi kümnendik leibkondadest.
Uuringu andmeil eelistab igapäevaostude eest tasumisel maksekaarti 59 protsenti uuringule vastanuist, samas kui 2009. aastal oli nende osakaal kõigest 44 protsenti.
2011. aasta septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1 protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank. Täpsemalt aadressil

Airbusi rekordiliste tellimuste ja tarnete aasta

By

Airbus andis 2011. aastal 88 kliendile üle 534 kommertslennukit ja sai 1419 tellimust. Seega on seljataga ettevõtte ajaloo edukaim aasta, pidevat tootmiskasvu on nauditud juba 10 aastat järjest. 2010. aasta tarnerekord alistati 24 lennukiga. Muuhulgas püstitas Airbus ka uue tippmargi ühe vahekäiguga lennukite tarnete osas – 421 eksemplari.Detsember osutus rekordiliseks hiigellennuki A380 jaoks, mida anti ühe kuuga klientidele üle tervelt neli.

Oma seniseid tulemusi ületas Airbus ka sõjalennukite vallas, mida anti tellijaile üle 29 tükki (20 kerget ja keskmist lahingu- ja transpordilennukit, kolm P-3 tüüpi luurelennukit ning kuus tankerit A330 MRTT).Airbusilt telliti rekordilised 1608 kommertslennukit brutomaksumusega 169 miljardit dollarit. Eelmine rekord pärines aastast 2007 (1458 tellimust). A320neo sai 1226 firmatellimust, mis kinnistab talle omistatud „läbi aegade kõige kiiremini müügiks mineva reisilennuki“ tiitlit. Rahalises väljenduses oli Airbusi  üle 100 istekohaga lennukite valdkonnas mullu 56 protsenti.Kokku on Airbusi „tellimusteraamatus“ hetkel 4437 lennukit kataloogihinna väärtusega üle 588 miljardi dollari. Nende tootmiseks kuluv aeg on 7-8 aastat.Sõjalennukite tellimusi on kokku 222.

2011. aastal palkas Airbus 4500 uut töötajat, kelle koguarv on käesolevaga 55 000. Alanud aastal on kavas värvata juurde üle 4000 töötaja. Airbusi presidendi ja tegevjuhi Tom Endersi sõnutsi on rekordilise tellimuste arvu taga strateegiline otsus luua kütusesäästlik A320neo (ingl. k. new engine option). Varem võis A320 tellija valida ostetavatele lennukitele kas CFM56- või IAE V2500-mootorid, uus mootorivalik lisas neile veel PurePoweri ja LEAPi. Kokkuhoidu vähenevatelt kütusearvetelt lubatakse 15% ulatuses.

Foto: flickr.com