Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Swedbanki ja SEB kontorites saab kroone vahetada aasta lõpuni

By

Swedbanki ja SEB panga sularahakontorites üle Eesti saab kroone eurodeks vahetada 2013. aasta lõpuni. 2014. aastast jääb kroone keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta eurodeks vahetama Eesti Pank.

„Väljaspool Tallinna elavad inimesed, kes tahavad kodukoha lähedal kroone eurodeks vahetada, saavad seda teha veel vaid novembris ja detsembris. Pärast detsembrit peab kroonide vahetamiseks tulema keskpanga muuseumisse. Siin saab aga lisaks raha vahetamisele tutvuda ka muuseumi põneva väljapanekuga,“ ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.

„Võimalust kroone eurodeks vahetada on kasutatud aktiivselt üle Eesti, kuid tagastatavate kroonide kogused on pidevalt kahanenud. Võimalus vahetada kroone kodukoha lähedal kestis nii pikalt tänu heale koostööle kommertspankadega,“ märkis Roosve. Teistes euroala riikides on rahvusvaluutat vahetatud kommertspankades kahe kuu kuni poole aasta vältel.

2014. aastast saab kroone eurodeks vahetada keskkursiga, teenustasuta ja piiramatus koguses Eesti Panga muuseumis Tallinnas. Eesti Panga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12–17 ja laupäeviti kell 11–16.

Novembri alguse seisuga on Eesti kroone tagastamata veel kokku 49 miljoni euro väärtuses (pangatähti 42 ja münte 7 miljoni euro väärtuses). 2011. aastal tagastati Eesti Panka kroone 318 miljoni, 2012. aastal 3,5 miljoni ja 2013. aasta 10 kuuga 1,7 miljoni euro väärtuses.

Allikas: Eesti Pank

Foto: flickr.com

 

Aeglustunud inflatsioon on kooskõlas vähenenud majanduskasvuga

By

Statistikaameti teatel aeglustus inflatsioon oktoobris 2,1%lt 1,5%ni. Hinnatase langes võrreldes septembriga –0,3%. Aasta teisel poolel toimunud tarbijahindade kasvu aeglustumine on kooskõlas vähenenud majandusaktiivsusega Eestis. See on ka üheks põhjuseks, miks inflatsiooni aeglustumine oli laiapõhjaline, hõlmates nii toiduaine ja energia hindasid kui ka ülejäänud tarbijakorvi ehk alusinflatsiooni.

Hinnakasvu mõjutas märkimisväärselt ka kaubanduspartnerite väike inflatsioon, mis kandus impordi kaudu Eesti hindadesse. Euroala inflatsioon aeglustus oktoobris esialgse hinnangu kohaselt 0,7%ni, milles oli keskne roll tänavu viimase kolme aasta jooksul esimest korda odavnenud energia hindadel. Mitmes euroala riigis pidurdas inflatsiooni ka eelarve tasakaalu parandamiseks tehtud maksutõusude mõju taandumine.

Aastane energia hinnatõus aeglustus oktoobris 3,3%ni. Maailmaturu nafta hinna languse ning euro kursi tugevnemise tõttu odavnes maagaas 7,2% ja soojusenergia 2,3%. Samal põhjusel odavnesid jätkuvalt ka mootorikütused, mis olid aastatagusega võrreldes 7,6% odavamad. Energiahinna kasvu panustas enim elekter, mis oli 30% kallim kui eelmise aasta oktoobris.

Kuigi aasta alguses jõustunud maksutõusude tõttu on alkohol ja tubakas kallinenud, siis toiduainete inflatsioon tervikuna oktoobris siiski aeglustus. Puu- ja köögiviljade hinnad on seejuures suve kõrgtasemelt taandunud.

Alusinflatsioon oli oktoobris väike ja langes 0,6%lt 0,4%ni. Teenuste inflatsiooni pidurdasid tasuta teenused (Tallinna ühistransport ning kõrgharidus), milleta oleks teenuste inflatsioon ja seeläbi ka tarbijahindade inflatsioon kokku olnud 0,5 protsendipunkti suurem. Tasuta teenuste mõju hakkab inflatsioonist järk-järgult taanduma 2014. aasta jooksul ning selle toimel alusinflatsioon suureneb. Viimasel ajal inflatsiooni tagasihoidlikuna hoidnud sideteenuste hinnad kasvasid oktoobris kuises võrdluses esimest korda alates 2011. aastast.

Foto ja allikas. Eesti Pank

 

SEPA (Single European Payment Area) rakendumisest

By

Bank vault

TNS Emori Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust selgus, et üle poole elanikest ei ole 2014. aasta alguses toimuvatest kontonumbri ning makse- ja otsekorralduste muudatustest teadlikud. Nii pangad kui ka ettevõtted on kliente eelseisvatest muudatustest aktiivselt teavitanud, kuid reaalselt toimuvad muudatused alles uuel aastal, kui kontonumber pikeneb ja riigisisene otsekorraldus asendub e-arve püsimaksega. Et muudatustega harjumine sujuks ladusalt, on oluline, et inimesed pööraksid eelolevatel kuudel tähelepanu pankade ja ettevõtete edastatavale infole ja teadvustaksid, milliste muudatustega peab lähiajal maksete tegemisel arvestama.

Uuringu kohaselt tasutakse makseid jätkuvalt üha enam pangakanalite abil. Arvete tasumisel kasutab püsi- ja otsekorraldusi 70% ja internetipanka 62% Eesti elanikest. Panga- või postkontorites ja teenusepakkuja juures teevad makseid vaid 22% inimestest (2011. aastal 33%). Püsi- ja otsekorraldusteenust kasutavad rohkem pensioniealised ning internetipanga võimalusi nooremad pered.

Eestimaalaste maksekäitumises on nii sissetulekute saamisel kui ka ostude eest tasumisel vähenenud sularaha osatähtsus. Sularahas saavad täielikult või osaliselt sissetulekuid (sh riiklikke toetusi ja muid sissetulekuid) 4% inimestest, mis on poole vähem kui kaks aastat tagasi. Uuringu kohaselt on sularahas sissetuleku saajate osakaal kõige suurem Ida-Eestis. Need, kes tasuvad ostude eest nii maksekaardiga kui ka sularahas, on hakanud enam kasutama kaardimakseid. Kaardimaksete jätkuvat kasvu kinnitab ka Eesti Panga statistika, mille kohaselt tehakse Eestis 17% enam kaardimakseid kui kaks aastat tagasi ja kaardimaksete koguarv ulatub päevas keskmiselt umbes 600 tuhandeni. Ostude eest vaid sularahas tasuvate leibkondade osakaal on endiselt 12%, mis on võrreldes kahe aasta taguse ajaga püsinud samal tasemel. Sularaha kasutavad enim pensioniealised, väiksema sissetulekuga inimesed ja Ida-Virumaa linnade elanikud.

Eestimaalased ostavad järjest rohkem välismaistelt kaupmeestelt interneti vahendusel – kahe aasta jooksul on ostjate arv kahekordistunud ja teenust on kasutanud ligi veerand Eesti elanikest. Ostude eest tasutakse peamiselt maksekaardiga (46%) või PayPali vahendusel (36%). Internetioste sooritavad rohkem nooremad ja lastega pered ning suurema sissetulekuga elanikud. E-kaubanduse kasutajate hinnangul plaanivad nad interneti vahendusel osta ka eelolevatel aastatel.

Kümnendikul Eesti elanikest on praegu või on olnud pangakonto teises riigis. Seda on peamiselt kasutatud või kasutatakse välismaal õppimise või töötamise ajal ja need inimesed on enamasti kõrgema sissetulekuga (st isikliku sissetulekuga vähemalt 900 eurot). Arvestades internetiostude üha kasvavat populaarsust, nimetasid osa uuringule vastajaid välismaal pangakonto omamise põhjusena muuhulgas seda, et nii on välismaalt tellitava kauba ja teenuse eest mugavam tasuda.

Piiriülesest SEPA (Single European Payment Area – ühtne euromaksete piirkond) otsekorraldusteenusest on uuringu andmetel huvitatud umbes kolmandik Eesti elanikest. See on uus teenus, mis jõuab Eesti turule tõenäoliselt 2014. aasta veebruaris ja võimaldab automaatselt tasuda välismaal tehtud ostu või tarbitud teenuse eest. Selle teenuse vastu on suurem huvi nende hulgas, kes juba praegu kasutavad aktiivselt internetikaubandust. Kuna piiriülest otsekorraldust hetkel ei ole, siis ei osata vajadust selle teenuse järele võibolla veel hinnata.

Eesti Pank ja TNS Emor tutvustavad uuringu tulemusi avatud loengu raames 6. novembril kell 11 Eesti Panga muuseumi pressiruumis.

Tänavu septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 911 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18–74. Uuringu tellis Eesti Pank.

Allikas:  Eesti Pank

Foto: foter.com

 

Pangad teenisid kolmandas kvartalis 9% rohkem kasumit

By

Kinnisvaraturu suur aktiivsus peegeldus ka septembrikuu eluasemelaenuturu näitajates. Uusi eluasemelaene võeti septembris aastatagusega võrreldes 14% rohkem ehk 65 miljoni euro väärtuses, mis on seni suurim kuine laenukäive alates 2008. aasta lõpust. Eluasemelaenude jäägi maht kasvas kuuga ligi 10 miljoni euro võrra. Õppeaasta alguses võeti mõnevõrra aktiivsemalt ka õppelaene, kuid ligi 22% vähem kui 2012. aasta septembris.

Kuigi ettevõtete laenukäive jäi septembris madalamaks kui augustis, oli ettevõtetele väljastatud laenumaht selle aasta kuude võrdluses suhteliselt suur. Uusi lühi- ja pikaajalisi laene väljastati 796 miljoni euro väärtuses, mida oli 15% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Pikaajalised laenud kasvasid kiiremini ja moodustasid kogu käibest kolmandiku. Mõne suure tehingu tõttu kasvas laenukäive jätkuvalt kiiresti kinnisvara, taristu ja kaubanduse sektoris.

Reaalsektori mõnevõrra aktiivsema laenutegevuse toel kasvas septembris Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht kuuga üsna märkimisväärse 111 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.Portfellimahu aastakasv püsis siiski tagasihoidliku 1,3% juures.

Ettevõtete pikaajaliste laenude ja majapidamiste eluasemelaenude keskmised intressimäärad jäid ka septembris muutumatuks – vastavalt 3% ja 2,5%. Enamiku laenulepingute baasintressimäär 6 kuu Euribor ei muutunud samuti ja püsis 0,34% juures.

Laenukvaliteet on jätkuvalt paranenud nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenuportfellis. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis alanes septembris 2,4%ni. Pikaajalises maksevõlgnevuses laenude maht vähenes septembris ligi 34 miljoni euro võrra.

Eesti reaalsektori hoiuste aastakasv kiirenes septembris 3%lt 5%ni. Hoiuste maht kasvas kuuga 75 miljoni euro võrra 8,8 miljardi euroni. Hoiuste mahu suurenemisse panustasid enim ettevõtted 53 miljoni euroga, kuid majapidamiste hoiuste aastakasv oli kiirem (7%) kui ettevõtete hoiuste aastakasv.

Eestis tegutsevad pangad teenisid 2013. aasta kolmandas kvartalis 85,6 miljonit eurot kasumit. Seda oli 9% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Kasumlikkust toetas tehinguaktiivsuse kasvuga kaasnenud teenustasutulude kasv, samas kui puhas intressitulu pankade koondarvestuses püsis möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes pea samal tasemel. Kasumlikkust on toetanud juba kolm aastat järjest ka varasemate laenuallahindluste taas kasumina arvelevõtmine.

Eesti Panga 2013. aasta tööturu ülevaade.

By

Statistikaameti rahvastikustatistika andmetel elas Eestis 2013. aasta alguses 1 286 479 püsielanikku, kellest tööealisi oli 975 214. Tööealine elanikkond vähenes võrreldes 2012. aasta algusega 1,3%, sealjuures rände tõttu 0,6% ja rahvastiku vanusestruktuuri ja suremuse tõttu 0,8%. Välisrände statistika järgi suurenes tööealise elanikkonna negatiivne rändesaldo 2012. aastal eelneva aastaga võrreldes märgatavalt.

Kui 2011. aastal ületas väljaränne sisserännet 2106 inimese võrra, siis 2012. aastal oli see näitaja 5489. Rändesaldo on 2012. aastal tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud, sest pärast rahvaloendust võisid paljud inimesed soovida oma elukoha andmeid rahvastikuregistris muuta. Ränne võis suureneda tegelikult juba mõni aasta varem, vahetult pärast majanduskriisi. Sellele viitavad Soome statistikaameti neto sisserände andmed ning Läti ja Leedu rändesaldo hüppeline suurenemine 2009.–2010. aastatel.

Tööealise elanikkonna sisse- ja väljarände järgi rändas 2007.–2012. aastatel sisse keskmiselt 3089 inimest aastas. 2012. aastal kasvas sisserändajate arv 13% 3475 inimeseni, kellest enamiku moodustasid kodumaale tagasitulijad – 50% sünniriik oli Eesti. Rändesaldo muutus oli tingitud hüppeliselt suurenenud väljarändest, mis kasvas 73% (5180-lt 8964ni).

Vanuse lõikes moodustavad 20–34-aastased nii välja- kui ka sisserändajatest enam kui poole. Naiste osakaal on väljarändajate hulgas olnud viimase 12 aasta jooksul pidevalt üle 50%, keskmiselt 54%. Naiste osakaal sisserändajate hulgas on kõikunud 40% lähedal. Naiste väljarändamise tõenäosus on seega suurem kui meestel, ning nende kodumaale tagasipöördumise tõenäosus madalam. Kui selline olukord kestab pikka aega, mõjutab see kohapealse rahvastiku soolist jaotust.

Lisaks välisrändele on avaldatud ka tööealise elanikkonna Eestisisese rände ja paiknemise täpsemad andmed. Võrreldes varasema hinnanguga on rahvastik veelgi rohkem koondunud kahte suuremasse tõmbekeskusesse, Tallinnasse ja Tartusse. Kõigi maakondade rahvaarv peale Harjumaa osutus ülehinnatuks, millesse on oma panuse andnud ka välisränne (vt joonis 2).

Maakondade siserändesaldo on eagruppide lõikes suur 20–29-aastaste seas, kes asuvad õppima ja sisenevad tööturule. Sellest rändest võidab põhiliselt Tallinn, kuhu lisandus 2012. aastal 2162 noort, kes moodustasid samas eas tallinlastest 3,1%. Tartu maakonnas oli noorte rändesaldo 2012. aastal samuti positiivne, kuid ulatus vaid 84 inimeseni. Selle vanusegrupi elanike arvu kahanemine ulatus maakondade lõikes 0,3%-st Valgamaal kuni 6,1%-ni Viljandis.

Foto ja allikas: Eesti Pank

 

Lisandväärtuse suurus Eesti ekspordis?

By

OECD andmetel oli Eesti ekspordis 2009. aastal kodumaist lisandväärtust 67%, sarnane oli näitaja ka Soomes ja Hiinas. Samas Venemaal oli koguekspordis kodumaise lisandväärtuse osatähtsus 93% ja USA-s 89%.

Eksport vajab enamasti ka importi. Võib ju mõne eksportkauba väärtusest suurema osa moodustada hoopis selle tootmiseks vajalik imporditud toore või sisseveetavad komponendid. Toode valmib nn väärtusahelas etappide kaupa. Kui kaup toodetakse kodumaisest toorainest (näiteks Eesti puhul puidust), siis on võimalik ka toote koguväärtus luua koduriigis ehk saab öelda, et 100% kauba lisandväärtusest luuakse koduriigis. Maavarade poolest rikastes riikides võib kogu kauba väärtus olla loodudki selles riigis nagu 2009. aasta näitaja põhjal saab väita Venemaa ja USA puhul. Samal ajal Eesti, Soome ja Hiina näitaja sunnib tõdema nende riikide ekspordi suurt sõltuvust impordist. Näiteks Eestis „toodetavate“ tuulegeneraatorite valmistamiseks vajalikud komponendid enamasti imporditakse.

Eestis moodustas kodumaine lisandväärtus 2009. aastal 67% koguekspordist, mis näitab suhteliselt suurt välismaist panust. Tegevusalade kaupa oli see osatähtsus erinev (54–86%). Eestis panustati eksporti enim just teenindusega seotud tegevusaladel (finantsvahendus, haridus, tervishoid), kus lisandväärtuse osatähtsus ekspordis on üle 80%. Samal ajal aga on kodumaise lisandväärtuse osa väikseim metalli- ja metalltoodete (54%) ning elektri- ja optikaseadmete tootmises (56%).

Foto ja allikas:  Statistikablogi

 

Septembris oli inflatsioonimäär kolme viimase aasta madalaim

By

Statistikaameti teatel jätkus septembris inflatsiooni pidurdumine ja hinnataseme aastakasv aeglustus Eestis 2,9%lt 2,1%ni. Viimati oli inflatsioonimäär Eestis nii madal kolme aasta eest. Ka euroalal oli inflatsioon energiahindade odavnemise tõttu viimase kolme ja poole aasta aeglaseim – esialgse hinnangu kohaselt 1,1%.

Energia oli Eesti majapidamistele septembris 4,2% kallim kui aasta varem. Energiahindade kasvu hoidis tagasi mootorikütuse 6,5% odavnemine. Elektrienergia oli majapidamistele aga 31,2% kallim kui aasta varem. Ilma elektrita kallines tarbijakorv 0,9%.

Toiduained kallinesid septembris aastavõrdluses 3,2%. Toidukaupade inflatsiooni piiras toidutoormete madal maailmaturu hinnatase võrreldes eelmise aastaga. Septembris teravilja odavnemine rahvusvahelisel turul jätkus, kuid piima, liha, õli ja suhkru hinnad tõusid, mis võib järgnevatel kuudel ka siinsete toidukaupade hinnale mõju avaldada.

Teenuste 0,2% odavnemine hoidis septembris alusinflatsiooni madalana ja see aeglustus 0,6%ni. Teenuste madalam hind tulenes peamiselt sideteenuste 10,6% odavnemisest aasta varasemaga võrreldes. Sel sügisel oli suur mõju ka kõrgharidusreformiga kaasnenud tasuta õppe rakendumisel, mis alandas inflatsioonimäära 0,3 protsendipunkti võrra. Ülejäänud teenused kallinesid septembris 3,8%, mis tõendab, et sellel aastal kiirelt kasvanud palgad on lõpptarbija jaoks teenuste hinnataset juba kergitanud.

Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt kujuneb Eesti tarbijahindade inflatsiooniks 2013. aastal 3,0%.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Foto ja allikas: Eesti Pank

 

Kümnest suurimast kaupade eksportijast seitse viib välja ka teenuseid

By

Statistikaameti andmetel viisid Eesti 100 suurimast kaupade eksportijast üle poole ehk 55 eksportijat 2012. aastal välja ka teenuseid. Kümne suurema kaupade eksportija seas oli teenuste eksportijaid seitse. Kaupade re-eksportimine pakub võimalust suurendada ka teenuste väljavedu.

Poolesaja suurima kaupade eksportija seas eksportis 2012. aastal teenuseid kaks igast kolmest.

Kaupade re-eksportimine: võimalus suurendada teenuste väljavedu

Viimastel aastatel on suurenenud kaupade müük Euroopa Liidu liikmesriikidest Eesti kaudu Venemaale. Teiste liikmesriikide kaubad saabuvad Eesti ladudesse ning ostja leidmise korral müüakse need edasi Venemaale. Selline kaupade vahendamine sisaldub ka Eesti ekspordi arvestuses ning seda võib nimetada re-ekspordiks.

Eesti ekspordis Venemaale moodustasid re-eksporditavad tooted 2012. aastal juba üle 50%. Sarnane oli olukord ka Hollandi kaubavahetuses, kus ligi pool Saksamaale väljaveetavatest masinatest ja seadmetest ei olnud Hollandi päritolu ehk olid re-eksporditavad kaubad.

Ekstensiivse arengu puhul võibki Eesti olla kaupade müügikoridoriks Venemaale. Samal ajal hakkab selline tegevus suurendama ka Eesti teenuste eksporti, kuna välisettevõtted ostavad sel juhul Eesti logistika- ja transporditeenust.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2013 artiklis „Kaupade ja teenuste eksport ning neis sisalduv kodumaine väärtus“ (ilmus 30.09.2013).

Allikas ja foto: statistikaamet

Raimond Valgre muusika meenemünt jõuab müügile 7. oktoobril

By

Eesti Pank emiteerib 7. oktoobril Raimond Valgre muusikale pühendatud hõbedast 7-eurose nominaalväärtusega meenemündi. Münti hinnaga 35 eurot on võimalik soetada Eesti Panga muuseumis või SEB kontorites üle Eesti 7. oktoobril alates kell 13.

Tänavu 7. oktoobril möödub 100 aastat Eesti helilooja ja muusiku Raimond Valgre sünnist. Valgre muusikale pühendatud meenemündil on kujutatud käsikirjaline fragment „Saaremaa valsi“ noodist, helilooja originaalallkiri ja nimiväärtus 7 eurot. Mündi aversil on kujutatud Eesti Vabariigi riigivapp ja aastaarv 2013.

Hõbedast (Ag 925) proof kvaliteediga meenemünt kaalub 28,28 grammi ja selle läbimõõt on 38,61 mm. Müntide tiraaž on 7500.

Meenemündi on kujundanud kunstnik Berbel Lätt. Mündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).

Valgre muusika meenemünti saab osta Eesti Panga muuseumis, e-poest http://www.post.ee/9508 või SEB kontorites üle Eesti, kontorite kohta saab täpsemat infot SEB klienditoe telefonil 665 5100.

Münte broneerida ei saa. Üks ostja võib osta kuni 20 münti.

Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11) on avatud teisipäevast reedeni kell 12-17 ja laupäeval kell 11-16. 7. oktoobril on Eesti Panga muuseum avatud kell 13-17.

Lisateave:
Eesti Panga muuseumi pood 668 0650
Eesti Panga infotelefon 668 0719

Loomemajandus kui oluline majandussektor Eestile

By

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) esitlesid 23.09.13 Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse tulemusi. Uuring näitab sektori kiiret arengut, kuid toob probleemina välja loomeettevõtete väiksuse ja killustatuse, mis on takistuseks lisandväärtuse suurendamisele ja ekspordivõimekuse kasvule. Uuringut rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Loomemajandus on Eestis majandussektor, mis annab tööd ligi 30 000 inimesele ning mille kogutulu on üle 1 miljardi euro, moodustades ligi 3% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Viimase nelja aastaga on sektori ettevõtete arv kasvanud ligi 70% ja töötajate arv ligi 5%. Majanduskriisist tingituna vähenes sektori kogutulu 2011. aastaks enam kui 6%, mida aga pehmendasid oluliselt ettevõtete suurenenud koostöövalmidus ja avaliku sektori toetused. Uuring näitab ühe lähiaastate peamise eesmärgina teiste majandussektorite suuremat teadlikkust sellest, et loomingulised lahendused loovad konkurentsieelise ja võimaldavad teenida suuremat tulu.

Kultuuriminister Rein Langi hinnangul on tegemist olulise uuringuga nii kultuuri- kui ka ettevõtlusvaldkonnale: „Loomemajandus on rahvusvahelises plaanis üks kiiremini arenevaid majandusvaldkondi ning on rõõmustav, et Eestil on tänase seisuga olemas hea ülevaade sellest, millised on meie võimalused selles protsessis osaleda. Loomeettevõtete arv on ka majandussurutise perioodil suurenenud ning see näitab, et kultuurivaldkonnas on jätkuvalt palju ideid, mis mõjutavad positiivsetelt arenguid nii ettevõtluses kui ka tööhõives”.

EASi juhatuse esimees Taavi Laur rõhutas, et loomemajanduse konkurentsivõimelisus ja integreeritus teiste majandussektoritega peaks tulevikus oluliselt kasvama. „Algaval perioodil tahame saavutada, et suureneks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal nii eraldi loomeettevõtjate müügitulus kui ka nende kasvavas koostöös muude ettevõtlusvaldkondadega,” lisas Taavi Laur.

Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus annab ülevaate loomemajanduse sektori trendidest Eestis ja loomevaldkondade ülesehitusest, analüüsib loomeettevõtete majanduslike näitajate muutumist aastatel 2007-2011 ning käsitleb sektori olulisust tööhõives ja sotsiaalmajanduslikus arengus. Seekord valminud mahukas uuring tugineb 2011. aasta statistilistele andmetele. Varem on sarnane uuring koostatud 2009. ja 2005. aastal. Uuringu tellis EAS, selle viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut Marje Josingu juhtimisel ning seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Uuringus käsitleti selliseid loomemajanduse valdkondi nagu arhitektuur, film ja video, ringhääling, disain, etenduskunstid, meelelahutustarkvara, kirjastamine, kunst, muusika ja reklaam ning kultuuripärandi osadena muuseumid, raamatukogud ja käsitöö.

Uuringu tulem…

Allikas: EAS

Foto: foter.com