Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri
Annan teada – puhkan täiega. Ja ühe silmaga siiski jälgin, mis laias maailmas sünnib. Üldiselt, näib, et jällegi on käes jõhkrate naljadeaeg. Nii nagu juhtus näiteks Augustis 1984, mil keegi endine filminäitleja raadio mikrofoniproovis teatas: “My fellow Americans, I’m pleased to tell you today that I’ve signed legislation that will outlaw Russia forever. We begin bombing in five minutes “
Tallinna Vanalinnas disainiteadlikele külalistele esmaklassilist viie tärni majutust ja teenindust pakkuv hotell Kolm Õde on kaks aastat järjest ainsana tunnustatud Baltimaades prestiižika Wine Spectator auhinnaga.
Foto: threesistershotel.com
Wine Spectatori auhind tunnustab restorane, mille veinikaart pakub avarust, süveneb aastakäikudesse ning on ideaalses koosluses restoranis pakutava menüüga. Selle aasta auhinnad kuulutati välja ajakirja Wine Spectatori augustikuu numbris ning ajakirja kodulehel. Nii ajakirja ennast kui nende veebilehte peetakse maailma parimateks veini- ning gourmet’ köögi uudiste ja ülevaadete kajastajateks .
Auhinna võitnud hotelli Kolm Õde restoranil paluti esitleda veinikaarti mis oleks täiuslik, täpne, tasakaalustatud ning hästi presenteeritud. Et auhinnale kvalifitseeruda, peab restoran lisaks sellele pakkuma vähemalt 100 erinevat veinivalikut pudelis ning mitmekesist valikut klaasikaupa. Hotelli Kolm Õde restoran pakub 400 veini pudelis ning üle kahekümne erineva klaasiveini.
Jennifer Mitchelli töö veinikaardi rajajana on edukalt üle võtnud Kolme Õe sommeljee ja toitlustusjuht Kristjan Peäske, kes lähtub kaardi koostamisel traditsionaalsest valikust, lisades sellele huvitavaid pärleid väiketootjatelt ning veel mitte nii tuntud veinipiirkondadest ja eripärastest viinamarjasortidest.
Hotell Kolm Õde avas oma uksed aastal 2003 ning on ainuke luksus- ja boutique-hotell Baltikumis, mis kuulub prestiižikasse Design Hotels gruppi. Gourmet’-restorani, veinibaari ja rikkaliku veinikeldriga hotell on saavutanud tuntuse terves Ida-Euroopas kui koht, kuhu sõita et häid veine nautida.
Asjatundjad väidavad kiretult nagu korrutustabel – stereotüüpe ei tohi võtta. Et kõik torumehed ei ole joodikud. Ja blondiin satub veidravõitu olukordadesse ainult anekdootides. Äkki tõesti?
Aga äkki mitte? Selles mõttes, et talupojatarkus kinnitab – oma silm on kuningas. Noh, veebis on selletsinatse silmaga muidugi üksjagu keerulisem, masin näeb mida ja kuidas iganes.
Kujutan selgelt, vaimusilmas niisiis, mida võis tunda 100 meetri jooksja Tyson Gay. Seda seejärel kui ühe USA internetilehekülje automaatne filterprogramm poliitilise korrektsuse huvides ta nime ära muutis. Uueks nimeks sai, belive or not – Tyson Homosexual.
Pöördudes veebiavarustest aga tagasi reaalsusesse – kui palju torumehi üks inimene elu jooksul ikka kohata jõuab? Mõtlen, selleks et aru saada, kas kõik selle väärt elukutse esindajad ikka armastavad va tulivett? Kvantitatiivseks analüüsiks piisab minimaalselt 50-nest vastajast ja ka siis on asi kahtlane. Tarvilikku 1000-ndet ei kohta oma elu jooksul loodetavsti aga isegi kõige vapram töödejuhataja. Muidugi juhul kui delirium tremens…
Foto: flickr.com
Nii jääbki usaldada seda, mida oma silm kõige sagedamini seletab – televisiooni. Santehniku elukutse just eriti edev ei ole, selmet seikleb teles aga kõikvõimalikke teenindajaid. Alates alatiaristokraatliku Jeeves`iga. Ja lõpetades elukunstniku Rene Artois`iga. Sinna vahele mahub igat masti muid tegelasi, näiteks Fawlty Towers`i umbkeelne kelner Manuel ja siis muidugi Monty Python`i peakelner koos oma megaõgardist kliendiga. Viimast nõrganärvilistel vaadata ei soovita…
Foto: metro.com
Noh öelge nüüd ise– mis tüüp on statistiline keskmine keskharidusega kõrtsmik?
Ton
Foto: flickr.com
See Itaaliast pärit hõrgutis on üks meeldivamaid ja lihtsamaid toite, mida võib vastavalt oma fantaasiale valmistada. Kui kõrvale jätta tainas, tomatipasta ja juust, mis on pitsa valmistamisel kohustuslikud, siis ülejäänu on igaühe enda otsustada. Näiteks klassikaline Napoli pitsa Margherita, mida on tõepoolest väga lihtne valmistada, vajaminevate ainete loetelu on lühike -tomatipasta, mozzarella juust, oliivõli ja basiilika.
Margherita
Mõnikord käivad käsikäes elegantsus ja lihtsus nagu juhtus pitsa Margheritaga. Pitsa Margherita sündis aastal 1889 itaalia kuninganna auks. Kui Savoy kuningas Umberto I ja kuninganna Margherita külastasid Napolit, einestasid nad Raffaele Esposito retoranis, mis asus Napoli südames. Nad tellisid temalt pitsat kogu õukonnale. Raffaele Esposito valmistas kaks tüüpilist pitsat: Marinara mis loodi aastal 1800 ja Mastunicola, kõige vanem Napoli pitsa, mis pärineb aastast 1660. Raffaele Esposito abikaasa valmistas kuninganna Margheritale aga erilise pitsa, tomatite, oliiv õli ja mozzarella juustuga ning lisas basiilikut meenutamaks itaalia lipu.
Pitsa tegemist peaks alustama taigna valmistamisest. Kui on kiire siis võib osta taigna poest kuid kõige maitsvam on ikka enda valmistatud. Taigna valmistamiseks pole muud vaja kui ½ kg jahu, 250 ml sooja vett, 30 g pärmi,1 sl oliiv õli ja soola. Kuhja jahu, keskele lisa oliiv õli ja sool. Pärm ja soe vesi sega seni kuni see muutub elastseks ja lisa taignale. Lase kerkida kaks tundi. Seejärel valmista neli taignapalli, puista üle jahuga ja jäta veel tunniks kerkima.
Pepperoni
Õhukeselt viilutatud sibulat, kuubikuteks lõigatud rohelist paprikat,tomatikastet, õhukeselt viilutatud pepperonit, hakkitud tomatid, kuivatatud oreganot, maitse järgi soola ja pipart, riivitud mozzarella juustu.
Soojenda ahi 220 C. Praadimispannil soojenda õli, lisa sibul ja paprika, sega kuni sibul on pehme.
Määri pitsa põhjale tomati pastat lisa sibul ja paprika, pepperoni, hakitud tomat ja oregano. Maitsesta kergelt soola ja pipraga. Küpseta 10 min, lisa motzzarella juustu, jätka küpsetamist veel 2-3 min kuni juust on sulanud.
Head isu!
Tõsi ta on, et kirjatundjad on kord täheldanud – me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks. Samavõrd on tõsi, et kõige paremini jääb meelde see, mis omal nahal läbi kogetud.
Kinnitamaks väidet toome näiteid elust enesest. Algatuseks, ütleme näituseks see lahe Soomemaa tädi kes väidab, et siimail valitseb apartheid ja Neuvostoliitto oli üleüldse üks suurepärane koht.
Äkki tõesti? Mõtlen, kellelegi, kelle põnevam osa elust on möödunud tugitoolis külitades ja mainos`te ajal tualettruumi ning külmkapi vahel tiireldes. Ehk siis inimesele, kes pole kunagi vaevanud pead, miks vanemad õppisid Siberi Ülikoolis metsandust ? Miks oma kodumaal on võimalik järjest vähem suhelda emakeeles? Või, et äkki noorem veli saadetakse sunnikorras aastaks kolmeks teenimaallveelaevale, mis pinnale tõusebki kolm korda aastas. Kui siiski.
Aga kõrvaltvaataja pilk on kõrvaltvaataja pilk. Nii nähakse asju, mida oma silm ei taba. Võtame või viimase kohalikku tervishoidu käsitleva uuringu. Selle järgi oleks kõik meditsiinis toimuv, kui mitte päris ideaalne siis sellegipoolest heas korras. Tervishoiu reformimine on olnud jõuline ja edukas. Inimesed elavad kauem. Kõik on okay. Äkki tõesti?
Leian, et siinkohal on aeg järjekordseks inimkatseks. Isiklikku arvamust mööda võiksid eelnimetet tervishoiu uurijad lüüa kampa selletsinatse kinga saanud ajakirjanikuga ja uurida kohalikku elu lähemalt. Mitte ohutust kaugusest, vaid katse-eksitus meetodil kohapeal. Programm, pakun välja, võiks olla lihtne, põnev, elu- ja maalähedane ning ühtlasi mänguline:
a) kui autoga Tallinnast Tartusse jõuad, eluiga ei lühene, 10 punkti;
b) kui suudad veeta öö mõnes hooldushaiglas, seal kuhu tuuakse surema need, keda kodus hoida ei ole võimalik aga haiglas ei peeta; tervishoiu reformimine on olnud jõuline, 10 punkti;
c) kui saad erialaarsti vastuvõtule kiiremini kui poolteist kuud; tervishoiu reformimine on olnud edukas, 10 punkti;
d) kui saadad lapse lasteaeda ja selgub, et arstitädi, kes teda külastab ongi arst, mitte müügiagent, 10 punkti;
e) kui suudad õhtul Kopli pargis nii jalutada, et mõni kätega kallale ei tule, 10 punkti;
Foto:flickr.com
Ja juhul kui eelmärgitud katsed õnnestuvad ning lenneldes teenitud 50 punkti käes, võiks korraldada mõttetalgud teemal, milline oleks elukeskkond siinmail siis, kui 65 aastat tagasi ei oleks ühtäkki saabunud siia igat masti ja mõõtu vabastajaid. Võib ka vastupidi – mis oleks saanud siis, kui kirsades külalised oleksidki siia jäänud.
Lõpetuseks ka midagi tõeliselt head – pealinna teed hakkavad korda saama. Päriselt. Kui neid va maaomanikke veel pitsida, äkki kannatab ka rohkem tramme käima panna. Ongi teised oma arengus viimased viiskümmend aastat kuidagi kidunud.
Ajatu küsimus – kuidas käsi käib? Vastata on võimalik mitmeti, aga kuidas vastata küsimusele – kuidas käib nähtamatu käsi? Kui elada vaba turumajandusega riigis, kus austatakse eraomandust, siis ilmselt hästi. Turg kehtestab hinna, millega võib ettevõtja toota ja mille eest on tarbija nõus ostma. Nii lihtne see nagu olekski.
Et vaba konkurentsiga kapitalismi ja eraomanduse apologeet Adam Smith`i teooria ei andnud majandusnähtustele hinnanguid, siis ei pööranud ta ka tähelepanu majanduse arengu sotsiaalsetele tagajärgedele.
Foto: flickr.com
Ja just siit algabki mängu ilu – arenenud ühiskonnas on kodanikkond tunduvalt aktiivsem, tööle hakkavad vastukaalud. Näiteks soomlaste kannatus bensiini hinnatõusu suhtes katkes Mai keskel , kusjuures jutt käib ainult hinnast, mitte kvaliteedist. Prantslaste ja inglaste mõõt sai täis nädalapäevad hiljem.
Võrdluseks – kui siinmail elava inimese kindlustunne langeb mitte ainult seoses mootorikütusega , ei juhtu midagi.
Noh, hea küll – terve talupojamõistus ütleb, naftat Eestis ei leidu ja selles osas palju parata ei saa. Selle eest on meri, palju puhast loodust ja põllumaad. Järelikult peaks toit olema puhas, odav ja arvatavasti värske ning häbematult maitsev. Aga võta näpust …
Millest kõigest võib järeldada, et:
a) nähtamatu käsi on karvane,
b) rehepappidele on mõeldud ainult see osa teooriast, mis hindu tõstab…
Avalda arvamust siin: …
Ton
Et pärast nii nutust talve sedavõrd kaunis kevad tulla võib, on ime. Arvestades, millises mahus kogu maailmas loodust reostatakse, siis sugugi mitte väike. Ühesõnaga kevadiselt käitub mitte ainult üleilmne ökosüsteem, vaid ka inimesed seal sees.
Kolumn jätkub, taustaks võiks ehk kuulata seda fenomenaalset töötlust siin:
Näiteid võib tuua üksjagu. Alates näiteks Soome välisministrist, kes tuttavatele vegetaarse sisuga sõnumeid saatis ja seeläbi töölt kinga sai. Siinkohal on sobiv märkida, et juurdlust juhivad asjatundjad. Aga ilmselt on kevadest tingitud ka kirjamees Kivisildniku sõnavõtud erinevate soorollide kohta. Aastaaja vahetuse pitserit kannab vaieldamatult kummastav kohtukeiss Wales’ist, kus Darth Vaderiks (!) kehastunud napsine Arwel Wynne Hughes klohmis karguga (!!) tegelasi, kes mängisid valgussaablitega (!!!) ja filmisid (!?) teineteist sellel ajal…
Foto: flickr.com
Mis veel? Ah ja, muidugi. Võimalik, et Ruhnu saarele paigaldatakse esimene liiklusmärk. Saareelanikes tekitab see üksjagu põnevust, sest kuuldavasti kohalikel külavaheteel üle 30–40 km/h sõita ei saagi. Lisaks tekib puhtadministratiivne küsimus, kuidas seaduskuulekust kontrollida, sest politseid saarel ei ole, piirivalvuritel on aga muudki teha.
Tulles tagasi aga päris algusesse, kevad mõjutab ka igat masti kolumniste. Kuigi öeldakse, et iga habeme taga varjab ennast lurjus, siis karvakasvu taastan sügiseks. Habemiku ausõna!
Ton
Post scriptum: muidugi võib lõpmatuseni nautida ka seda ehedat töötlust siin: Ken Lee…
Kevad on kätte jõudmas ning tõsi, mis tõsi, talvel kogutud liigsetest kilodest vaja lahti saada. Õigel toitumisel on arusaaadavalt tähtis osa selles raskes protsessis. Aga kuidas siis? Dietoloogid soovitavad päevasesse menüüsse lisada minimaalselt viis puu- ja juurvilja. See ülesanne tundub esmapilgul üksjagu raske täita kuid kui teada vastavaid retsepte, on kõik lihtsamast lihtsam. Lihtne ja tervislik.
Artikkel jätkub ….
Kerge kevadine salat
2 keedukartulit
1 küün hakitud küüslauku
½ klaasi maitsestamata lahjat jogurtit
Üks õun
150 g külmutatud juurvilju
Musta jahvatatud pipart, soola.
Külmutatud juurviljad keeta väheses soolaga maitsestatud vees. Kartul ja õun hakkida kuubikuteks. Kastmeks segada hakitud küüslauk, jogurt ja maitseained.
Foto:wmj.ru
Kanasupp rohelisega
2 kanafileed
1 kimp spinatit
0,5 teelusikatäit muskaatpähklit
2 supilusikat oliivõli
1 kimp koriandrit
1 kimp piparmünti
1 kimp rohelist sibulat
0,5 teelusikatäit karri pulbrit
Foto:wmj.ru
Kanafileed kallata üle 1 liitri keeva veega ja panna keskmisele temperatuurile keema. Keeta 15 min ja eemaldada vaht. Seejärel võtta välja kanafilee ja puljong kurnata.
Kanafileest tükeldada väikesteks tükkideks ja praadida kuldpruuniks. Rohelise lehed eemaldada varrest ning panna blenderisse kuhu lisada karrit ja muskaatpähklit ja natuke puljongit.
Puljong ajada keema lisada saadud roheline püree ja kanatükid, keeta 1-2 min. Serveerida sidruni ja riisiga.
Nii, et kokkama & kõhnaks kõik! Kui mõni hea ja lihtne retsept juhtub käepärast olema, võib selle julgesti kommentaariks juurde kirjutada :)
Suur aeg, nõuab suuri inimesi. Ka väike aeg nõuab inimesi. Ja igale ajale on omased väljendid mida inimesed, suured või väikesed, kasutavad. Märksõnad. Nii näitekskaheksakümnendate algul räägiti arendamisest, parendamisest, propageeriti kõikvõimalikke või -võimatuid asju. Harilikult võimatuid. Mõned parendavad ja propageerivad tänini.
… aastad edasi hakati uutma. Seejärel kandis iga masstoode, alates autost ja lõpetades aluspükstega, tunnussõna „Turbo”. Mõni aeg hiljem „Laser” ja pärast seda kiputi kirjutama kõigile ja kõikjale: „Digital”.
Foto: flickr.com
Mis aga eriti müstiline, kui mitte öelda lausastraalne – kusagil üheksakümnendate keskel ilmusid kaks uut ja väsimatut väljendit. Kui Leonid Ilitši aegne sõnamulin, sisuks parendamine ja propageerimine, toimib tänaseks vaid valitud kontorirottide kantseliidis, siis väljendid:
a) „Uued väljakutsed…”;
b) „Arenguruumi veel on!”; näikse elavat üle kõik kaubanduslikud ja poliitilised katakülismid.
Eriti vägevaks teeb asja see, et tegemist on millegi tõeliselt universaalsega. Millegagi, mis näikse toimivat alati ja igas olukorras. Noh, näiteks, situatsioonis kus mõnele tegelasele on töölt ehk kodust kinga antud – võib ta alati sirge seljaga väita: „Mind ootavad uued väljakutsed!”. Lihtne, selge.
Või siis, on tüüp selline saamatu ja segane nagu märtsijänes, aga kontorijumala sugulane astmes X. Lahti lasta ei sobi, niisama ka hoida ei saa, lihtsurelikud võivad ülemuse-ülemuse-ülemusele lõpuks kaebama minna. Teadagi, ükskord prahvatab vimm, mis hoitud… Mis siin muud kui – kõige lihtsam on teha koosolek ja võtta pinged maha lollikindla mantra abil: „Arenguruumi veel on!”. Bingo!
Nagu ütlevad teleturu geeniused: „See ei ole veel kõik!” Väiteid annab laiendada üksikisikult ühiskonnale. Eriti paistab sobivat arenguruumi teema. Ühesõnaga, aeg on järjekordseks inimkatseks:
Väide: maamaks tõuseb 200%.
Kinnitus: tühiasi, eestlane on selliste hüpetega harjunud. Järelikult: „Arenguruumi veel on!”
Väide: enne saunast väljumist tuleks võtta soe dušš.
Kinnitus: Why not? See tähendab: „Arenguruumi veel on!”
Siit jätka ise ;)
Ton
Uniquestay on võõrkeelne nimi, mida see tähendab? Mis väärtusi see nimi endas kätkeb?
Uniquestay hotellikett asutati 2002. aasta märtsis selle ala tõeliste professionaalide poolt, kellel on rahvusvahelistest hotellidest pärinev müügi- ja turunduskogemus ning ka vastavad juhtimisoksused. Kuna selle kaubamärgi loojate näol ei ole tegu Eesti soost inimestega, siis sellise harjumatu sõnaühendi unique – unikaalne ja stay – viibimine taga peaks olema meie igapäevatöös väljenduvad väärtused nagu modernsus ja kõrgtehnoloogilisus, hea hinna ja kvaliteedi suhe, asukoht kesklinnas koos tasuta parkimisega, värskus ja puhtus, ohutus, usaldusväärsus, rahvusvahelisus, kiire ja mugav reserveerimine. Seega esmane eesmärk oligi selle kaubamärgi vastav positsioneerimine ja kinnistamine turul. Meie peamiseks sihtgrupiks on inimesed, kes on tulnud kas Baltimaadest või muudest naaberriikidest äri- või puhkusereisile ja kes otsivad majutusel head hinna ja kvaliteedi suhet.
Positiivset vastukaja mõlema kategooria klientide poolt oleme me saanud majutushinna sees olevate lisaväärtuste nagu 24h tasuta internetiühendus ja LCD monitoridega arvutid, miniseifid ning kohvi- ja tee tegemise võimalus tubades. Samuti rikkalik buffee hommikusöök, jõusaal ja valvega parkla. Reeglina pakuvad hotellid neid teenuseid lisaraha eest või siis on mainitud mugavused vaid kõrgema kategooria tubades. Meil aga on need võimalused kõikides tubades ning lisatasu nende kasutamise eest ei kohandata. See ehk olekski meie põhiline eripära, mis ehk teenikski Uniquestay kaubamärgi auga kandmist.
Milliseid teenuseid pakute oma külalistele?
Kuna põhiliseks tegevuseks on majutus- ja toitlustusteenus, käib sinna juurde loomulikult ka konverentsiteenuste osutamine. Uuendusena on meil nüüd ka Hotelli Day-Spa koos paljude võimalike iluteenustega. Samuti on meil saunad ja väike jõusaal. Osutame ka transfeeriteenust oma Hotelli väikebussiga, mis on saanud samuti väga positiivse vastukaja.
Foto: Uniquestay Hotels
Kellele on suunatud cateringiteenus?
Cateringi teenus on suunatud nii era- kui ka äriklientidele. Meie spetsialistid, suhtudes äärmise lugupidamisega meie klientide kõrgetesse nõudmistesse ja ootustesse, muudavad sündmuse lummavaks tõelisuseks ja eksklusiivseks hetkeks täis unustamatuid maitseid. Unique Catering aitab valida parima variandi oma eesmärkide saavutamiseks arvestades kliendi eelarvet, hoolitsedes kõikide detailide eest ja muutes ürituse ainulaadseks. Praegu kuulub meie püsiklientide hulka nii välisriikide saatkondi kui ka koolimaju, mis annab ehk näite meie paindlikkusest.
Rääkides tööjõuturust, kas usute, et majanduse jahtumine toob kaasa töötajate juurdevoolu toitlustus-majutuse valdkonda?
Kindlasti toob üldine majanduse jahtumine kaasa tööjõu liikumise enam kitsikusse jäänud valdkondadest paremini pinnalpüsivatesse, kuid neid osapooli on täna veel raske ära arvata. Isiklikult muidugi loodan, et need tegevusalad, mida Uniquestay kaubamärk esindab, püsivad edukalt pinnal. Kindel on aga see, et majanduse jahtumisel, eristuvad tugevad tegijad ja see ei ole sugugi paha. Arvan, et iga ettevõtja hakkab enam väärtustama talle lojaalseks jäänud töötajat ning töötaja seevastu hindama inimväärset töökeskkonda ning seni juhtimisstruktuuris levinud formaalne hierarhia asendub nendevahelise partnerlusega. Loodan väga, et täna levinud tööandjate poolne töötajate üleostmine ning ka töötajate poolne “raharalli” pisut suuremat töötasu maksva ettevõtja juurde seeläbi ehk lõppeb.
Kas kutseharidussüsteem rahuldab Teie hotelli tööjõuvajaduse?
Pean tunnistama, et nii meie, kui ka paljud teised sama tegevusala esindajad ei oska meie kutseharidussüsteemi poolt pakutavaid võimalusi potentsiaalse tööjõu suunamiseks oma asutusse ära kasutada. Ega siin polegi peale iseenda kellelegi ette heita. Täna tundub, et koolid on paremad rajaleidjad ja otsivad aktiivselt kontakte, koolitavad praktikakoolitajaid jne. Hotellid, kes näevad praktikantides vaid ajutist tasuta tööjõudu ei püsi kuigi kaua atraktiivse praktikakohana ega ka tööandjana. Õnnelikud on aga need hotellid, kes on koolidele pikaajalised, aktiivsed ja professionaalsed partnerid. Sellele tasemele tahaksime ka meie jõuda.
Kuidas motiveerite oma töötajaid?
Peab rõõmuga tunnistama, et just sel aastal on meie juhtkond võtnud kindla suuna töötajate motivatsiooni tõstmiseks ning kogu hotelliketi personalipoliitika ülevaatamiseks. Kasutades pingevabamat madalperioodi meie tegevusalas, me sellega just hetkel tegelemegi. Lähikuudel viime läbi iga-aastase arengu- või tulemusvestluse, mille käigus selgitame ka individuaalsed motivatsioonieelistused. Niipalju võin öelda, et motiveerimise põhiline rõhk on suunatud töötaja enesearendamise võimaldamisele ja toetamisele. Sellele lisaks on ka rida nii rahalisi kui ka mitterahalisi motivatsioonivahendeid, mis rakenduvad silmapaistva sooritusega töötajatele.
Mis on töötajate värbamise juures kõige keerukam?
Kõige keerukamaks teeb värbamise vast ebastabiilne olukord tööjõuturul, mis tavapärased värbamisreeglid kõik pea peale keerab. Teatud positsioonidele töötaja leidmine võib olla oodatust keerukam ning tihtipeale vähendatakse seetõttu kandidaadile esitatavaid nõudmisi, et üleüldse kedagi ametisse saada. See aga pärsib kindlasti kvaliteeti, mida vastavalt ametipostilt oodatakse. Loodan siiralt, et see on siiski mööduv nähe.
Mida peaks tegema, et noored väärtustaksid enim toitlustus-majutuse valdkonda?
Täna on paraku veel olukord, kus kutsevaliku ees seisvad noored inimesed ei näe selle valdkonna taga edukat karjäärivõimalust, korralikku palka ning väärikat tööd. Ühiskonnal ja meedial on sellise maine kujundamise juures alati suur roll. Kui näiteks Äripäevas tuuakse aastast aastasse ära palkade edetabel tegevusvaldkondade järgi, siis on majutus-toitlustus seal pea alati viimasel kohal, pangandus esimesel. Kes siis hakkakski seepeale õhinal pikka kutseharidusteed läbi tegema, et lõpuks kõige madalamalt tasustatud valdkonnas tööle asuda?! Irooniline on aga see, et pea kolmandik Eestis tegutsevatest ettevõtetest on lähemalt või kaudselt seotud turismiga ning toitlustus-majutus on selle alalhoiu lipulaevad.
Hea meel on muidugi tõdeda, et valdkonna maine paraneb pidevalt, sest tänu kõvale konkurentsile on tase erinevate majutus- ja toitlustusasutuste vahel ühtlustumas ning loomulikult ka tõusmas. Ma usun, et täna nõustuvad minuga pea kõik, et majutusteenuse käibemaksu alandamine riigi poolt oli sellele tegevusalale nagu vesi veskile. Investeeringud suurenesid ning ühtlasi ka deklareeritavad töötasud ning riigikassa läks seeläbi kenasti kopsakamaks, mitte vastupidi. Sama võiks Eesti riik näiteks Taani eeskujul praktiseerida ka toitlustusega ja ma ei näe küll täna põhjust, miks see peaks riigile ja ühtlasi ka valdkonna arengule kahjulik olema? Tubli töö on muidugi maine parandamise jaoks ära teinud ka kõik vastavad erialaliidud ja koolid ning nende tänuväärne tegevus jätkub pidevat tõusuteed. Oluline koht on kutsevõistlustel ja nende üha laiaulatuslikumal meedias kajastamisel. Aastaid tagasi ei olnud teles pea ühtegi vaadatavat kokandussaadet, nüüd on see aga pea iga endast lugupidava Eesti telekanali programmis sees ning saateid juhivad tõelised profid ning arvamusliidrid.
Seega ei oska ma küll täna väga innovatiivseid ideid meie tegevusala väärtustamise suurendamiseks anda, kuid olen kindel, et tänu võetud suunale ja nähtud vaevale me naljalt rööpast enam välja ei astu ning aeg tiksub ainult meie kasuks.
Lisainfo veebis: http://www.uhotelsgroup.com/et